breathe-hingama brush-hari commit suicide- enesetappu sooritama emperor-keiser exhibition-näitus fail- läbi kukkumine fascinating-paeluv feature-iseloomustav joon heart failure-südame puudulikkus homesick- koduigatsus influenza-gripp masterpiece-meistriteos moral-moraal palette-palett pigeon-tuvi report-ettekanne, aruanne, referaat shotgun-haavlipüss spoiled-ära hellitatud strict-range sweetcorn-suhkrumais tepee-püstkoda thorougly-põhjalikult treasure-aare triangle-kolmnurk vineyard-viinamarjaistandus war correspondent-sõjakorrespondent warrior-sõdalane
Campania maakond (veini kultuur) Dolores Eamets Kaart ja asukoht Pindala: 13,595km2 Populatsioon: 5,8m Pealinn: Napoli (ing. Lipp Denominazione di Origine Controllata Ajalugu Vesuuv Viinamarjaistandus Vesuuvi külje all Kõige kõrgemasse kvaliteediklassi kuuluvad Campanias 3 veini: DOCG Fiano di Avellino (valge vein) DOCG Greco di Tufo (valge vein) DOCG Taurasi (punane vein) DOCG Fiano di Avellino DOCG Greco di Tufo DOCG Taurasi Kasutatud kirjandus http://www.veinimaailm.com/index.p hp/itaalia/campania https://en.wikipedia.org/wiki/Campa nia https://et.wikipedia.org/wiki/Campa nia Grazie per l'attenzione! (Tänan tähelepanu eest!)
Bordeaux Natuke infot linna kohta EdelaPrantsusmaa, Akvitaania piirkonna ja Gironde'i departemangu keskus Asub Garonne'i jõe ääres Elanike arv 229 500 (2004) Linnastus elab 925 300 inimest Elanike arvult 9. linn Ajalugu Asutati roomlaste poolt (300 eKr) Algne nimi Burdigala Rüüstasid vandaalid (276 a) Läänegootide, Frangi riigi, araablaste, Inglismaa, Saksamaa võimu all olnud I ja II maailmasõja ajal põgenes sinna Prantsusmaa valitsus VEIN Maailma tähtsaima, kaasaegse veinilinna tiitel 18. sajandil 284,000 aakrit viinamarjaistandusi Istandused jagatud neljaks eraldi piirkonnaks Piirkonnad: Medoc, Saint Emilion, EntreDeuxMers, Graves VEIN Ca 85% on punaveinid ja 14% valged veinid Kuulsaim veinimaakond maailmas Sai kuulsaks tänu heale kaubandusele j...
talv ja kuiv, kuum suvi · Aasta sademete hulk keskmiselt 500-1000 mm, mägede lähedal kuni 2000 mm · Valitsevaks tuuleks on kagu- passaattuul Suvine Lõuna- Itaalia Talvine Põhja- Itaalia Loodus · Itaalias on paakunud mustmullad, metsapruunmullad- ja leet-pruunmullad ning mägimullad · Seal kasvatatakse peamiselt teravilju- nisu, maisi jne, ja puu- ja juurvilju kuid ka oliive ja viinamarju · Loomadest kasvatatakse seal lambaid veised ja sigu Viinamarjaistandus · Paremad põllumaad asuvad põhjaosas Rahvasik · Rahvastiku tihedus - 195 in/km2 · Rahvastik- itaallased(94%); sakslased(0,5%); prantslased(0,3%); muud(5,2%) · Religioone kuuluvus - katoliiklased(99%) · Suur tööpuudus, väljarändaminesuur MAJANDUS · Turism · Masinad · Rõivad ja jalatsid · Vein · Marmor Keskkonnaprobleemid · Tulekahjud · Mullaerusioonid · Happevihmad · Heitgaasid Huvitavad faktid · Siesta · Igal tänava lõigul on oma Pizzeria
Kliima Suvi on palav, talv pehme ja vihmane. Keskmine temperatuur põhja ja keskosas on jaanuaris 810 , augustis 1824 . Lõunas vastavalt 1012 ja suvel 2426 . Sademete hulk on 350500 mm, lõunas vähem kui 200 mm aastas. Põhjaja loodeosa on Euroopa üks sademeterohkemaid piirkondi (9003000 mm aastas). Majandus Hispaania peamised tööstusharud on auto, keemia, masina ja toiduainetetööstus. Suurima käibega on toiduainete, transpordivahendite ja metallitööstused. viinamarjaistandus oliiviistandus Turism ja vaatamisväärsused Hispaania on maailmas kõige populaarsemate turismimaade hulgas aastas külastab seda riiki 5060 miljonit turisti. Valencia Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Port Aventura Hispaania suurim lõbustuspark
see ka mulle meeldima. Peale seda olen restoranides käies valinud huvi pärast just selle maa veini. Seega valisin selle veinimaa kuna olen ise joonud päris mitut head selle maa veini – eriti meeldib just Sauvignion Blanc marjasordist valmistatud veine. Nimelt on siis tegu kõige lõunapoolsema veini tootva riigiga maailmas. Esimesed viinapuud istutati Uus-Meremaale 1819. aastal pastor Samuel Marsden’i poolt Northlandi veinipiirkonda. Aastal 1851 loodi vanim siiani säilinud viinamarjaistandus Prantsuse Rooma katoliiklike misjonäride poolt. Järjepidevamale veinitootmisele panid 20. sajandi algupoolel aluse aga horvaadid, kes olid saabunud tööle Aucklandi lähedal asuvatesse kummipuuistandustesse. Peamiselt valmistati veini algselt rohkem kohalikuks tarbimiseks. Tänu Uus-meremaa seadustele ja majandusele ei nähtud veini kasvatamises mingit äriideed
4 2 Eesti 44 40 30 34, 35, 37 29 32,9 9 3 (Joonis 10) (Joonis 11) (Joonis 12) 4.RIIKE ISELOOMUSTAVAD PILDID Tsiili viinamarjaistandus. Indoneesia riisipõld Naftaväli Alzeerias Mehhiko tubakaistandus. 5.KOKKUVÕTE Töö eesmärgiks oli uurida einevaid rahvastiku ning rahvastiku heaoluga seotud näitajaid erinevates riikides. Riigid, mille kohta meie uurisime, on vaesed kuid ressursirikkad. On näha, et neil riikidel on palju ühiseid näitajaid Nimelt on imikusuremuse näitaja ürpis kõrge ja ka laste arv naise kohta suur. Sarnaselt teistelegi vähem arenenud riikidele ehk
· XXIV Soul 1988 · XXV Barcelona 1992 · XXVI Atlanta 1996 · XXVII Sidney 2000 1896 Ateena Keskne võistlusala oli maraton. Et tollal ei tuntud veel süstemaatilise treeningu mõistet, oli maratonidistantsi läbimine omamoodi kangelastegu. Maratonijooksu võitis kreeka postiljon Spyros Louis, kellest sai kohe rahvuskangelane. Pealtvaatajad nutsid õnnest, rajale visati lilli. Printsid kandsid oimetu võitja kuningaloozi. Kuhjaga laekus kingitusi. Korjandusega osteti Spyros Louisile viinamarjaistandus. Üks restoraniomanik andis olümpiavõitjale aasta jooksul tasuta lõuna, kingsepp tegi surmani tasuta saapaid jne. Kuni 1936. a. kõndis Spyros Louis olümpiamängude avatseremoonial Kreeka delegatsiooni eesotsas. London 1908 Eestlasest maratonijooksja Georg Lind jäi maratonis 19. kohale. Antverpen 1920 Algas maailma ühe silmapaistvama sportlase, pikamaajooksja Paavo Nurmi võidukäik, kes võitis 3 kulda ja 1 hõbemedali. Eestlaste poolelt tuli suurüllatus maratonijooksus. Hõbemedali
Lõuna-Itaalia on spetsialiseerunud puuviljade, juurviljade, oliivõli ja nisu tootmisele. Itaalia on maailmas suuruselt teine veinitootmismaa ja üks suurimaid oliivõli, puuviljade (õunad, apelsinid, sidrunid, pirnid, aprikoosid, virsikud, kirsid, kiivid), lillede ja aedviljade tootja. Kuigi enamus Itaalia mägisest pinnasest ei sobi põlluharimiseks, on Itaalias selleks väga suur tööjõud (1,4 miljonit). Enamus farme on väikesed keskmine Itaalia farm on ainult 7 hektarit. Viinamarjaistandus Sitsiilias Energiamajandus Üle 80% riigi energiaallikatest imporditakse, sest siseriiklikuid energiaallikaid on vähe. Itaalia tarbib 6 korda rohkem energiat kui ise toodab. Itaalia peamise energiaallika nafta tarbimine on järjest vähenenud ning tasapisi on selle asemel suurenenud maagaasi kasutamine. Nafta tarbimine vähenes 2005. aastal (võrreldes 2004. aastaga) veel 3%. Päevas tarbis riik 1.8 miljonit barrelit naftat. Oma naftavarudest piisas ainult 9% rahuldamiseks,
Osa üsna kalleid veine valmistatakse spetsiaalselt selleks, et juua neid värskelt, ja seda nauditavamad need on, sest mõni aasta laagerdunult tunduvad need veinid veidi teistsugused, kuid mitte paremad. Maailma parimad punaveinid Punast veini valmistatakse vahelduva eduga paljudes maailma eri paikades. Mõnda piirkonda tuntakse juba palju aastaid tippkvaliteetsete veinide tootjana, teised on selle staatuse kätte võitnud alles hiljuti. Näiteks Clos de Vougeot' viinamarjaistandus Burgundias rajati 14. sajandil. Sellele on antud Burgundia kõrgeim klassifikatsiooniaste Grand Cru. (Bordeaux's on kõrgeimaks astmeks Premier Cru, 1855. aasta klassifikatsioonisüsteemi järgi. Selle taseme näiteks on võrratu Chateau Latour.) Võrdluseks võib tuua, et Stag's Leap 1973 Cabernet Sauvignon, mille Prantsuse kohtunikud hindasid maailma parimaks veiniks, on valmistatud palju nooremas veininduspiirkonnas, California Napa orus
Selle kliimavöötme põhjaosas kasvavad peamiselt samblikud ja madalad rohttaimed, lõuna pool puhmad (pohl, kanarbik), madalad puud. ((Foto: Loode-lslandil Bolungarviki külje all asub Ösvöri kalandusmuuseum. Mitmetele karmi kliimaga aladele asutasid oma külad kõigepealt kalamehed.)) ((Foto: Lapimaal valitseb lähisarktiline kliima. Lapimaa järv Inari, suuruselt Soome kolmas järv, on seetõttu jäävaba vaid viis kuud aastas.)) --- 48 ((Foto: Viinamarjaistandus Itaalias San Gimignanos.)) Suurem osa Euroopast kuulub parasvöötmesse, mis laiub 40. ja 65. põhjalaiuskraadi vahel. Siin eristatakse merelist ja mandrilist kliimat, mis on omavahel erinevad. Merelise kliimaga alad jäävad mandri läänerannikule, kuhu läänetuuled toovad ookeanilt niisket õhku. Tsüklonid on sagedased, ilm väga muutlik. Suvi on jahe ja vihmane, talv tavaliselt pehme ja õhukese lumikattega, sest temperatuur on enamasti nulli ringis
tappidega. Õue keskel on vaskplaadi tükike, mis tähistab siseõue basseini. Säilinud on ka vaarao Amenhotep III ühe kindrali aia rekonstruktsioon (ca 1400 e.Kr), samuti Teebas - vt Aiakunst läbi aegade I, lk 16. Aed on rangelt neljakandiline ja kõrge müüriga piiratud. Väljaspool müüri on puuderead ja kanal. Peasissekäigu kaudu pääseb väiksemasse majja, mis on mõeldud ehk külaliste vastuvõtuks. Peahoone asub aia keskel. Hoonete vahele jääb suur viinamarjaistandus, mis koosneb viiest kõrvutiasetsevast varikäigust. Aed on sümmeetrilise ja korrapärase kujundusega. Kahel pool peahoonet asuvad aiapaviljonid. Nende ees on lillepeenrad ja ristkülikukujulised basseinid veelindude ja lootoseõitega. Ka kahel pool külalistemaja on basseinid. Kõike ümbritsevad korrapärased puuderead, datlipalmid ja sükomoorid. Aia mõõtmed 2 Vabrit, S. Aiakunsti ajaloo loengukonspekt. Koostanud: Kadi Karro Viimati täiendatud 09.02
annaabi.ee 
