Genfi kanton on samuti pisike ( 1355 ha ). Põhiliselt viljeldakse Chasselais`d, natukene on ka Gamay`d. Neli viiendikku valmistab kooperatiiv Vin Union. Suured saagid ja saptaliseerimise lubamine ( kuni 4 kg hektoliitri kohta) ei ole võimaldanud piirkonna mainet kasvatada. Kõige suuremad ja põnevamad veinipiirkonnad on Valais ja Vaud, mis toodavad kokku 61% Sveitsi veinist. Vaud ( 3897 ha ) laiub Genfi järve põhjakaldal. Viinamarjaaiad asuvad kõrgetel kaldterrassidel talumajakeste, villade j alosside vahe. Iga lapp aias on üles haritud, aga loomulikult pole seda nii palju, et oma veinitööstust pidada, marjad müüakse kokkuostjale või valmistatakse vein ühiselt veinikooperatiivis. Chasselas katab neli viiendikku veiniaedade pinnast. Veini kvaliteet ja omadused olenevad suuresti pinasest, sest mari on olemuselt üsna neutraalne.
Enamik meil tuntud laua- ja maakonnaveine pärineb just sellest kandist. Suurepärane kliima ja uued tehnoloogiad võimaldavad valmistada ka arvestatavaid apellatsiooniveine. Piirkondadest tuleks meelde jätta St. Chinian, Faugéres, Corbiéres, Minervois, ja Fitou. Roussilloni regioon on tuntud Vin Doux Naturelle nimetust kandvate valgete ja punaste veinide poolest, mis stiilist ja valmistusmeetodilt sarnanevad portveinidega. Rhône Genfi järvest alguse saava järve kallastel paiknevad viinamarjaaiad jagatakse Põhja- ja Lõuna-Rhône'i aladeks. Veidi peale Lyoni linna asuvad jõe järskudel kallastel Côte-Rôtie viinamarjaaiad. Seal tuleb tuntud punane vein, mille valmistamiseks kasutatakse Syrah' ja vähesel määral valge Viogner' marju. Järgnevad piirkondadest Condrieu, St. Joseph, Hermitage, Grozes-Hermitage, Cornas ja St. Peray. Lõunapoolne Rhône lisab juurde hulgaliselt valgeid valgeid sorte, nagu Grenache Blanc, Bourbulenc, ja Clairette, ning
Viinamarja kasvatus sai alguse tõenäoliselt Kaukaasiast ja Kaspia mere ümbrusest, levis sealt vahemere äärde ja umbes 2000 aastat tagasi laialdaselt Euroopasse. Eriti arenenud oli veinikultuur Vanas-Kreekas ja Roomas. Roomlased viisid veinikultuuri Germaaniasse ja Britanniasse. Veini valmistamiskunst levis Prantsusmaale, Hispaaniasse ja teistele viinamarjakasvatuseks soodsaile maile. Araablaste vallutuste ajal hävitati Pürenee poolsaarel, Põhja-Aafrikas ja Palestiinas kõik viinamarjaaiad. Keskaajal kasvatati viinamarju ka Lõuna-Inglismaal ja Belgias. Veinikultuuri arengut soodustas kirik. Kloostrite juurde rajati armulauaveini valmistamiseks viinamarjaaedu. Munkadega levis veinivalmistamiskunst 18. sajandil ka Californiasse. Prantsusmaalt põgenenud hugenotid panid aluse viinamarjakasvatusele Lõuna-Aafrikas ja Argetiinas, inglased Austraalias. Vein joodi ära tavaliselt varsti peale valmimist, sest veini säilitamine oli keerukas. Kangeste
annaabi.ee 
