pidurdumist. Lisaks füüsilisele tervisele põhjustab alkoholi tarvitamine inimesel emotsionaalseid muutusi, taju-, kõne-, mälu-, koordinatsiooni- ja tasakaaluhäireid. Mõju on väga individuaalne, võib tekitada energiat, seltskondlikkust, aga ka endasse tõmbumist, masendust, ettearvamatut käitumist ja vägivaldsust. Vähendab oluliselt vastutusvõimet. Pikema tarbimise tagajärjel võib kujuneda väga tugev sõltuvus, millega kaasneb isiksuse muutus. Ka viinakatkus kirjeldas peategelane Kaarl oma isa eluteed allakäigu trepist üles. Kuidas himu viina järgi aegamõõda kasvas, aga inimese tahtmise voli päev päevalt nõrgemaks läks, mis tema himu taltsutama oleks pidanud. pruukimine algas nagu alati, enam nalja kui mingi vea pärast, kasvas siis nagu lumepall ja varsti tuli leiutada üha uusi ja uusi põhjuseid, miks silmad enam ühtki selget päeva ei tohtinud näha. Alkohol on aegade algusest peale inimeste leeris pahandust ja muret külvanud
mõisast, mõisnikud keelasid pastorile karskusvande levitamise. Nt: Peter Manteuffel ,,Villem Navi elupäevad". 1839-40 Kreutzwald Viina Katk- 1. Eestikeelne teos, meditsiiniline aspekt (mugandused), viimase kahe teose keskmes eestlane, kes sakslaste teenrina käinud Euroopas(hübriidsus..) (Oluline euroopa kontekst!), ühendatakse kõrts ja kuritegevus. Kirjanduslik võte, kirjeldada midagi lagunevat, kehva (kõrtsihoone) vs ilusat ja viisakat (taluhoone kus alkoholi ei tarbita). Viinakatkus kõrtsmiku nimi laikõri, pakutakse välja pidada pulmad ilma akoholita (vau, uudne! utoopia). 19. Saj kirjanduses ei puudu kõrtsmiku kujutamine, enamasti negatiivses tähenduses: kriminaal, petis, valetaja. (NB nt soomes ei kujunenudki kõrtsivõrgustikku, viin valmistati kodus ja joodi ka kodus). Kirik- õpetus keelu kaudu, mõisa teenistuses õige elu, võimu kõne (NB: algupäraselt on religioon mõeldud lohutamaks vaeseid, haigeid, alles pärast
Eesti kirjanduses on oluline tegelaskuju kõrtsmik. Kõrts on külakeskkonna loomulik ruum ja osa. Kõrtsis kohtutakse ka kõrtsipidajaga. Kui vaadata 19.saj tekste (nt „Viinakatk“ või Koidula tekstid), kus kõrtsmiku kuju esineb, on see alati negatiivne: kui kõrtsmik ise pole joodik, on ta pettur ja ajab musta äri, ta ei usalda inimesi. Läbi kõrtsmiku tegelaskuju tehakse valgustusfilosoofia propagandat. Kreutzwald annab „Viinakatkus“ kõrtsist negatiivse, erapooliku välisvaate: lagunenud maja, kus hädapärast leiab inimestele ruumi. Kuigi kõrts on eesti külaelu sümbol, toonase talupoegkonna staatuse sümbol – talupojad olid ju viinahimulised. „Viinakatk“ lõpeb tegelaste jaoks šokeerivalt – kuulutatakse, et tehakse pulmad ilma alkoholita (mitte keegi ei usu seda, sest see on võimatu ja nii ei tehta). Kreutzwald ründas sellega pulmatava/-rituaali, sest sinna juurde kuulus alati alkohol, nt
annaabi.ee 
