kuupäeva asetus. Samuti võivad harjumulikuks osutuda lehekülgede nummerdamine, sõnade "ärakiri" ja "vt pöördel" ning allkirja koht. Käekirja tunnused jaotatakse üld- ja eritunnusteks. Käekirja üldtunnused iseloomustavad kirjutaja käeliigutuste süsteemi tervikuna, eritunnused aga üksikute kirjamärkide-elementide kirjutamisel ja omavahel seostamisel. Üldtunnused: · väljakujunemise aste e tase · viimistlustase · seostus · kalle · suurus · hajusus · pais käekirja väljakujunemist määratakse selle järgi kuivõrd kiired, kooskõlastatud, rütmilised ja harjumuslikud on kirjutaja käeliigutused. Väljakujunenud käekiri on ühtlane ja voolav. Väljakujunemata aga konarlik ja ebaühtlane, kirjatähed jäävad sageli omavahel seostamata.m Eritunnused: · kirjajoonte kuju, suund, järjestus · kirjajoonte alg- ja lõpp-punktid
mida oleks raske maalida (olles ise ka keerulistes-ebamugavates poosides kõrgel kiriku lae all tellingutel, nt Sixtuse kabeli laemaali maalides). Michelangelo tegeles keha ja ruumi suhetega, tema figuurid olid 3- mõõtmelised ja muutusid pildipinnalt esiletükkivaks. * Pieta, 1497-99 - skulptuur Peetri kirikus Roomas, leinav Neitsi Maarja surnud Jeesus Kristuse kehaga, horisontaalne surnukeha. Kristlik tundeelamus ühendatud täiuslikult klassikalise vormiga. Veatu viimistlustase, tundis tänu lahkamistele väga hästi inimese anatoomiat. * Taavet, 1501-1504 - asub Firenzes, antiigi reeglite järgi tehtud alasti mehekeha, raskus ühele jalale toetatud, teine jalg vabalt; skulptuur pidi olema vaadeldav alt üles poole, sellepärast on pea kehaga võrreldes suurem, et kogu keha oleks proportsioonis, pidid selle kõrge posti otsa asetama. Pärast töö valmimist otsustati, et ei pandagi kõrge posti otsa, vaid madalale. Michelangelo oli solvunud, et ei arvestatud