OMADUSED Kangaste füüsikalis-mehaanilised omadused on tugevus, venivus, kortsuvus, drapeeruvus ehk langus ja kulumiskindlus. a. Tugevus Tugevus on kanga tähtsamaid omadusi. Eristatakse tõmbe-, hõõrde-, rebimis- ja survetugevust. Põhiliseks tugevuse näitajaks loetakse tõmbetugevus, mida kasutatakse riide kvaliteedi iseloomustamiseks. Tõmbetugevus määratakse eraldi lõime ja koe suunas. Kanga tõmbetugevus oleneb kiudude tugevusest, lõnga ja riide ehitusest, viimistlusest jm. Hõõrdetugevus iseloomustab riide kulumiskindlust, millest omakorda oleneb toote kasutamisiga. Suurema kulumiskindlusega on sileda pinnaga riided. Kulumiskindlus oleneb suurel määral kiudaine liigist. Rebimistugevuse näitaja iseloomustab riide struktuuri kvaliteeti. Rebimistugevus oleneb lõngade jämedusest ja kiudaine kvaliteedist. Väiksema rebimistugevusega on jäigad, vähevenivad, väikese tihedusega riided (juhul, kui rebimiskoormus langeb esimesele lõngale).
6 2 Ruumelementidest hooned Ruumelementide korral valmistatakse tehases maja tükid valmis, mis omakorda ehitusplatsil lihtsalt kokku pannakse, see on põhimõtteliselt nagu Lego. Ruumiliste moodulite valmistamine hakkab seinapaneelidest. Moodulid kujutavad endast ruumilisi karkasselemente. See koosneb: välisseintest ja siseseintest; laest ja põrandast; sisseehitatud santehnikast; lõplikust viimistlusest. Ainuke limiit nendel moodulitel on see, et nende mõõdud ei või ületada maksimaalset transpordi gabariiti ja teatud suurustest moodulite transport võib olla foto 3 - Moodulmaja kulukas. 7 3 Karkassi arvutamine Konstruktsioonid ja selle osad tuleb projekteerida küllaldase kandevõimega ja tule leviku vastava piiramisega. Arvutuse puhul on vajalik: - määrata koormused;
Viimistlusmaterjalid Laura Kruusel VK-14 2016 Pärnumaa kutsehariduskeskus Sisukord Üldine tutvustus viimistlusest Viimistlusmaterjalide kirjeldus Värviõpetus Värvi põhikarakteristikud Värvide liigitus ja koostis Värvimisvahendite põhitõed Pintslid Rullid Põhilised maalri tööriistad Aluspinnad ja nende ettevalmistamine sise- ja välistöödel Krohvitud, betoonist ja pahteldatud pindade värvimine Üldine tutvustus viimistlusest Viimistlusmaterjale kasutatakse teistest materjalidest valmistatud konstruktsioonide katmiseks Ehituskonstruktsioonide viimistlemise eesmärgid on järgmised: konstruktsioonide kaitsmine mitmesuguste kahjulike välismõjude eest;konstruktsioonide pealispinna muutmine siledamaks ja kergemini puhastatavaks konstruktsioonide muutmine ilusamaks Kõik viimistlusmaterjalid võib jagada 3 põhirühma: värvmaterjalid-. See võib olla värviline või värvitu.
Juhul, kui muster või värvitoon ei ühti, pöörduge salongi. Peab kindlasti valima õige liimi Peab kontrollima kas pin on puhas, kuiv ja vastupidav. Enne esimese paani liimimist on vaja ära mõõta vertikaalne joon, millest alustatakse tapeetimist, selleks on vaja loodi. Kasutatud materjal: http://www.tapeedid.ee/Materjalid2 http://dekoorklaas.ee/portfolio-item/fototrukk-klaasvaheseinale-2/ http://ehituseabc.ee/viimistlusest/iseseisev-tapetseerimine/levinumad-tapeediliigid/ http://moonavoor.ee/est/hea-teada/tapeetimise-juhend/
TiitellehtSisukord · Sissejuhatus · Pinna ettevalmistus ja lihvimine · Puidu toonimine ja peitsi pealekandmine · Sellakiga viimistlemine · Lakkimine ja värvimine Sissejuhatus Järgnevalt on kirjutatud puidu viimistlusest ja viimistlemisel kasutavatest ainetest ja nende pealekandmisest ning nendele eelnevatele töödele. Puidu viimistlemine Peaaegu iga puidust eseme viimistlus on väga tähtis mis tahes viimistlusega oleks ka tegu, sest lõpp tulemus peab olema puhas ja ilus. Kui kvaliteetse värviga õnnestub peida väiksemaid ebatasasusi, siis lakkimisega halvasti töödeldud pinda ilusaks ei tee. Tavaliselt juba esimene lakikiht paljastab sellised defektid mida enne lakkimist jäid
viitab betoonarhitektuurile, kuid materjalivalik hoopis Rooma-aegsele Väike-Aasiale omastele ehitamisviisidele. Hagia Sophia oli katedraal, Konstantinoopoli patriarhi residents ja Bütsantsi keisririigi peamine tseremoniaalkirik 1453. aastani. Kuna kirik on sattunud mitmete vallutajate teele ja loodusõnnetuste valdusesse, on selle kunagisest hiilgusest vähe alles jäänud. Aastate jooksul on seda parandatud ning lisatud on tugesid. Ka kiriku kallist viimistlusest on alles jäänud vähe: rikkusi on laiali tassinud nii hilisemad valitsejad kui ka ristisõdijad. Kirikut on lagundanud ka mitmed maavärinad. Hiljem läbiviidud muudatustest on märkimisväärseimad kupli kõrgendamine ligi 7 meetrit pärast seda, kui too 558. aastal kokku varises. Selle töö teostas Isidorus Noorem. Muudatuste tagajärjel on kirik saanud praeguse iseloomuliku silueti. Aastatel 1317 ja 1346 toimunud
Niiskus ja õhusaaste kiirendavad seda. HOOLDAMINE: Puuvill on kergesti pestav, plekid ja määrdumus eemalduvad kergesti pesulahusesse. Kiud kannatab kuuma triikimistemperatuuri. Üldiselt on puuvillastele rõivastele soovitav pesemistemperatuur kuni 60° C ja triikimistemperatuur kuni 150° C. Kuna puuvillakiud ise talub suhteliselt hästi temperatuuri, siis tuleb hooldusrežiimi valikul lähtuda juurdesegatud kiududest ja kanga viimistlusest. SEGUD: Puuvillakiude segatakse tihti teiste kiududega. Polüester- ja polüamiidkiud parandavad kanga vastupidavust ja kergendavad hooldust. Rõivas püsib paremini vormis ja kuivab kiiremini. Modaali ja viskoosiga saadakse ühtlasem ja imavam kangas. Puuvillakiud venib enamasti vähe, seetõttu segatakse puuvillakiud tihti elastaaniga suurendamaks kanga elastsust. Puuvillase flanelli puhul töödeldakse pealispind karvaseks - kangas on pehmem ja
..8 4TOOTJAD....................................................................................................... 9 4.1AS BALTEMI POOLT PAKUTAVATE BULDOOSERITE KASUTUS....................9 5LISAD.......................................................................................................... 11 6VIIDATUD ALLIKAD...................................................................................... 12 1 SISSEJUHATUS Buldooser on mullatöömasin, mida kasutatakse alates pinnase viimistlusest, lõpetades karjääritöödega. Masin on enamasti ette nähtud pinnase kaevamiseks ja teisaldamiseks 30-50 m, maksimaalselt 100-200 m kaugusele. Kogu mullatöö mahust langeb 20% just buldooserite arvele. Buldoosereid kasutatakse väljakute planeerimisel ebatasasuste mahalõikamiseks, lohkude täitmiseks, üleliigse pinnase eemaldamiseks ning kuivendus- või niisutussüsteemide ehituseks. Buldooseriga on võimalik
kombineerida, kuid enamasti alustatakse puidu lihvimisega. Põranda lihvimiseks on vaja lintlihvijat ning seinalihvijat seinaäärte ja muude raskesti ligipääsetavate kohtade töötlemiseks. Värvi eemaldamine puhuri, fööni või keemiliste vahenditega ei pruugi alati soovitud tulemusi anda. Lihvimine on mugavaim ja kiireim viis, mis annab ka kõige kvaliteetsema tulemuse. Liivapaberi kareduse valik sõltub sealjuures vana põrandalaua viimistlusest: kas selleks on värv, lakk või õli. Mida kõvem on viimistluskiht, seda karedama liivapaberiga peaks lihvimist alustama. Peale viimistluskihi oleneb liivapaberi kareduse valik loomulikult ka põranda üldolukorrast ehk sellest, kui sile on renoveeritav põrand, ja ka puidust: kas on tegemist pehme okaspuiduga (kuusk, mänd) või tunduvalt kõvema lehtpuiduga (tamm, saar, kask jm)." Esimene lihvimine tehakse karedama paberiga ja puusüü suhtes 45kraadise nurga all. Ääred
Kasutas popkunsti võtteid. Loonud 2 monumentaalskulptuuri eesti kultuuritegelastele (,,A.H.Tammsaare monument", ,,K.J.Petersoni monument"). Soansi kunst annab edasi konfliktsust ja sotsiaalseid probleeme. ÜLO ÕUN (1940- 1988) sündis Tartus töölisperes. Õppis Tartu 2.keskkoolis ja ERKI-s, mille lõpetas 1966.a. Töötas taksodermistina Loodusmuuseumis. Loomingus kujutas inimesi, kelle konfliktsus on tema sees. Tõi skulptuuri mitmeid ootamatuid vabadusi, kangutas arusaama korralikust viimistlusest ja õigest materjalist. Tegi mitmeid portreid eesti kultuuritegelastest (,,Mikk Mikiver"), kasutas selleks kipsi, mille värvis ära. Pronksi kasutuselevõtt muutis loomingu tasakaalukamaks. Graafika nõukogude Eestis (1960-1980) Graafikas valitses 1960.-ndail üldistatud ekspressiivne kujund. Tähtis polnud ilu vaid väljendusrikkus, eelistati jõhkrat tahumatust. Selleks sobisid uued väljendusvormid- puu- ja linoollõige
Kasutas popkunsti võtteid. Loonud 2 monumentaalskulptuuri eesti kultuuritegelastele (,,A.H.Tammsaare monument", ,,K.J.Petersoni monument"). Soansi kunst annab edasi konfliktsust ja sotsiaalseid probleeme. ÜLO ÕUN (1940- 1988) sündis Tartus töölisperes. Õppis Tartu 2.keskkoolis ja ERKI-s, mille lõpetas 1966.a. Töötas taksodermistina Loodusmuuseumis. Loomingus kujutas inimesi, kelle konfliktsus on tema sees. Tõi skulptuuri mitmeid ootamatuid vabadusi, kangutas arusaama korralikust viimistlusest ja õigest materjalist. Tegi mitmeid portreid eesti kultuuritegelastest (,,Mikk Mikiver"), kasutas selleks kipsi, mille värvis ära. Pronksi kasutuselevõtt muutis loomingu tasakaalukamaks. Graafika nõukogude Eestis (1960-1980) Graafikas valitses 1960.-ndail üldistatud ekspressiivne kujund. Tähtis polnud ilu vaid väljendusrikkus, eelistati jõhkrat tahumatust. Selleks sobisid uued väljendusvormid- puu- ja linoollõige
ühendada tööjooniseid nende eelarvetega, mis on koostatud eelkirjeldatud meetoditega. Saadud suurused ei anna täpset maksumust igale arvutatud pinnale, saadakse vaid nende teoreetilised keskmised. Arutlusest mis järgnes korruste meetodi esmaavaldamisele, küsiti: kui seinad, põrandad ja katused mõõdetakse kõik eraldi, kas poleks siis ka lihtsam ja täpsem hinnata neid eraldi, lähtudes juba viimistlusest. See ongi eelarvestamine "konstruktiivelementide kaupa": ehitis jaotatakse mitmeks põhikonstruktsiooniks või elemendiks, mille mõõtmed võib saada eskiisidelt, nende maksumused hinnatakse eraldi ning kogumaksumuse leidmiseks summeeritakse seejärel üksikute elementide 2 maksumused. Eeldades, et välisseina konstruktsioonid maksavad 40000€ ja seinte pindala on 1000 m ,
annaabi.ee 
