Nüüdsest tegeles elektrica imepäraste omaduste uurimisega üha rohkem loodusteadlasi. Nad said selle jälile, et hõõrumisega pidi miski kusagil kogunema, salvestuma, mis pärast väljendus kas külgetõmbejõuna või ülehüppava sädemena. Oli aineid, mis sädemete andmiseks eriti hästi sobisid, teisi, mis seda üldse ei teinud või tegid erisugusel määral, oli neidki. mis külge ei tõmmanud, vaid eemale tõukasid. Prantslane Dufay tegi viimatimainitud tähelepanekust järelduse, et ilmselt pole olemas mitte üksainus üheliigiline, vaid kahesugune jõud. Ta avastas, et villaga hõõrutud klaaspulgas tekib teistsugune elekter kui kassinahaga hõõrutud kirjalakis. Ühesugused liigid tõukuvad, erisugused tõmbuvad. Tänapäeval nimetame neid ilminguid positiivseks ja negatiivseks. Looduslik. Leiukohti üle maailma, v.a. Austraalias ja Antarktikas. Läänemeres peamised leiukohad Leedu ja Vene Föderatsiooni Kaliningradi oblasti
nagu juba eespool märkisime, toimuvad selles inimese elukaare jooksul suured muutused. Kuid isegi samaealiste inimeste töötamise ja mängimise toimingutes on väga suuri erinevusi, kuna seda elamistoimingut mõjutavad mitmed tegurid. Meie mudeli olulistest komponentidest kinni pidades oleme jaganud need tegurid bioloogilisteks, psühholoogilisteks, keskkonna-, sotsiokultuurilisteks ja poliitilismajanduslikeks. Viimatimainitud tegurite mõju antud elamistoimingule on suurim. (Roper, Logan, & Tierney, 1999, lk 296) Bioloogilised tegurid Imikueas ja lapsepõlves on mängude üha mitmekesisemaks ja keerukamaks muutumine seotud lapse kasvuga ning närvi-ja lihassüsteemi väljakujunemisega. Bioloogilisteks teguriteks on kehaehitus ja tervis, füüsilised talitlushäired. (Roper, Logan, & Tierney, 1999, lk 296) Psühholoogilised tegurid
· Kuigi igihaljaid rodosid tuleb kasvatada varjus, ära istuta neid suurte puude alla, kuna 1) istutusala rajamiseks pead läbi raiuma olemasoleva puu juuri 2) suured puud kuivatavad pinnast, sealjuures ka rodode substraati väga tugevalt 3) kui oled suurte puude alla rajanud turbapätsidest kõrgpeenra, tungivad olemasoleva puu juured peagi ka sellesse ning efekt on sama; kui aga oled otsustanud siiski paigutada rodod suurte puude alla, sobib viimatimainitud variant siiski kõige paremini; · Rodod on mükoriisataimed ning vajavad mükoriisa arenguks üksteiselt tuge. seega kasvavad rodod paremini kui üksikult; minimaalseks grupiks oleks 3 ... 5 taime. Grupp hoiab parenmini ka mikrokliimat. · Rodod kasvavad ilma probleemideta seal, kus kasvab looduses mustikas ja kanarbik · Rodod on tundlikud tuuliste kasvukohtade suhtes · Ealeski ära istuta rodosid mulda koos pakendiga! Mõningaid rododendroniliike
Esmatähtis on sealjuures võimalus saada maetud pühitsetud maale, s. o. kirikut või kabelit ümbritsevale surnuaiale. See on ka üks olulisemaid põhjusi, miks ristiusu vastuvõtnud üritavad võimalikult kiiresti püstitada kabelit või isegi kirikut. Lisaks iseloomustab kristlikku matmisviisi matmine põletamata, peaga lääne suunas ning ilma panusteta. Käsitletaval perioodil maeti kristlasi enamasti surilinas või lihtsas eheteta särgis. Kõikidest viimatimainitud nõuetest esineb siiski ka kõrvalekaldeid ning primaarseks jääb siiski nõue matmiskohast pühitsetud maal. Skandinaavias ja Soomes võtsid ristiusu esimestena vastu ülikud, kes ühtlasi püstitasid oma mõisate kõrvale ka esimesed kabelid ja kirikud. Mitmed neist kujunesid hiljem ümber kihelkonnakirikuteks. Ametliku ristiusustamise eelsete kabelite olemasolu on oletatud ka Eestis, kindlaid tõendeid nendest pole aga seni leitud. Neid pole ka kuigi lihtne avastada, kuna
Niisiis ei võistelnud begiinid linnades olevate, meeste valitsusaluste tekstiiligildidega. Paljud ilmalikud naised toetasid begiinimaju. Begiinid jäid ametlikult korraldatud usuelu äärealadele, mistõttu neil oli suurem vabadus omaenda usuliste tõekspidamiste kujundamiseks. Naised liitusid ka teisitimõtlejate, näiteks Inglismaal John Wycliffe'i (1330-1384) ideede pooldajate, lollardite, ja apostlikku uski toonitavate katoliiklike vendade ja õdede ühenduse ringkonnaga. Viimatimainitud ühendus elas ja uskus suures osas samamoodi nagu begiinid, kuid sellel õnnestus tagakiusamist vältida, võimalik ehk seetõttu, et kirik uskus suures osas samamoodi nagu begiinid, kuid sellel õnnestus tagakiusamist vältida, võimalik ehk seetõttu, et kirik uskus, et vennad peavad õdesid range järelvalve all ja oma nööri otsas. begiiniühistud eksisteerivad praegugu. Amsterdamis on parkides, muust linnast eraldi paiknevaid naiste maju, mis ometi asuvad peatänava läheduses
Kadrioru Saksa Gümnaasium Alexandra Soumm ja ERSO retsensioon Pärtel Toompere 10. B Tallinn 2010 26. veebruaril toimus Estonia kontserdisaalis ERSO korraldatud kontsert ametliku pealkirjaga ,,Olav Roots 100". Umbes kahe tunni jooksul tulid ettekandele Jean Sibeliuse sümfooniline poeem ,,Saaga", viimatimainitud autori ,,Viiulikontsert d-moll" ning Olav Rootsi ,,Sümfoonia". Kontsert oli pühendatud eesti dirigendi, pianisti ning helilooja Olav Rootsi 100. sünniaastapäevale. Jean Sibelius sümfooniline poeem ,,Saaga" op 9 Teosest, millest ma polnud enne kontserdi midagi kuulnud, tuleks esile tõsta kindlasti kontrastid. Dünaamiliselt väga rahulikult alanud lugu kasvas järsku agressiivseks ning vaibus sealt jälle rahulikuks
17 Kahtlemata oli Stalini aegne terror veel paljudel meelest aga kuna Hruštšovi aeg pakkus teatavat vabameelsust siis seisis ka Brežnev raske otsuse ees, milline joon valida. Režiimi jätkusuutlikkuse suhtes tegi ta õige otsuse. Samas on huvitav analüüsida, mis põhjustel ta seda tegi. Kas ta tõepoolest uskus kommunismi ja valitsenud režiimi või olid põhjused siiski puhtalt omakasupüüdlikud ehk siis võimu juurde võimalikult kaua jääda. Pigem siiski viimatimainitud põhjus, kuna Brežnevi ajal oli ka nomenklatuuri hiilgeaeg. Peale Hruštšovi kõrvaldamist saadi lahti ettearvamatust liidrist ning nomenklatuur sai nüüdsest hakata paljusid hüvesid nautima neile meelepärase liidri juhtimise all.18 Laius tohutu bürokraatlik kord, kus üksteisel tehti teeneid ning oldi rahul ja elati üpris hirmuvabalt. Kõige suuremalt on Nõukogude Liidu režiimide populaarsuse juures alahinnatud tavakodanikke
Seisund muutis ainult XV sajandi lõpus, kui tekis Vene tsentraliseeritud riik. See protsess kaasnes vürtskondade ja eraldiolevate maade feodaalkillustatuse likvideerimisega, kiire võimu tsentraliseerimise ja välispoliitika aktiviseerimisega. Sellistes tingimustes hakkas tajutama elav huvi riigi uurimise ja selle detailse kaardi tegemise vastu. (. .) Vaatamata sellele, et Venemaa päris Bütsantsiriigi vaimurikkuse ning Türgi tema rikkused ja varad, ei läinud viimatimainitud riikide kartograafia areng Bütsantsi kartograafia teed. Peale seda, kui Ptolemaiose ,,Geograafia" käsikirjad olid toimetatud Rooma, ei jäänud järeltulevatele põlvedele Bütsantsi kartograafiast ühtegi jälge. Aastal 1472 abiellus Sofia Paleolog Moskva suurvürst Ivan III Vassiljevitsiga. Pruudi kaasavara hulka kuulusid ka kreeka manuskriptid, mis varem olid kuulunud Bütsantsi valitsejatele. Ivani, Vassili III ja Ivan IV järeltulijate ja pärijate ajal kasvas vene riigi arhiiv
neile(st kes meile komplimente teevad)? Teadmine, et me kellelegi meeldime, võib olla efektiivne vahend kutsumaks esile meie vastusümpaatiat ja soovi olla vastutulelik. Uuring meestega, keda kiideti:meeldis see hindaja, kes ainult kiitis;meeldis ka siis, kui mmehed said aru, et meelitaja soovis meelitamisega kasu lõigata; kiitus ei pidanud olema tõene(võisid olla ka valed märkused), et see mõjuks. Samuti meeldivad meile inimesed , kes ütlevad, et nad on meie moodi. Mis viimatimainitud juhul tõendab, et me kaldume endasarnastele inimestele automaatselt jah ütlema? Vastust pole.. meile meeldivad inimesed, kes on meie sarnased, vaatamata sellele, kas sarnasus ilmneb arvamuste, isikuomaduste, tausta või elustiili valdkonnas ning me oleme nõud nende palvetele vastu tulema. Meeldivust suurendavad: Füüsiline atraktiivsus Kiitus(komplimendid) Isiku v objekti korduva (positiivsetel tingimustel) kokkupuutumise tulemusel tekkiv tuttavlikkus
igapäevaelu.7 Fakte muusika ajaloost Esimesi muusikasse puutuvaid fakte Vana-Kreeka ajaloos on Kerose saarelt Küklaadide saarestikus leitud kaks marmorkujukest, mis pärinevad hilisneoliitikumist ajast umbes 2900-2000 a eKr. Kujukesed avastati 19. Sajandil välja akevatud hauast. Nad kujutavad kahte muusikut üks neist seismas ja mängimas kaksikflööti, teine neist istumas ja mängimas kolmnurgakujulist lüürat või harfi. Viimatimainitud kujuke on umbes 23 cm pikkune ning arvatavasti pärineb ajast 2700-2500 a eKr. Tema näolt on lugeda keskendumist ning pingul tundeid, pea kallutatud üles valguse poole. Nende, nagu ka paljude teiste kujukeste tähendus pole teada, võimalik, et neid kasutati tõrjemaagilistel eesmärkidel või oli neil religioosne tähtsus või hoopiski mänguasjadena või kujutasid nad tegelaskujusid mütoloogiast.8 Egiptusest on leitud kaks fragmenti papüürosest, kuhu on üles märgitud noodid
- taotleda MKS § 1361 alusel luba teha täitetoiminguid enne maksuotsuse tegemist, mh arestida pangakonto ja ostjatele esitatud arvetest tulenevad nõuded; - alustada väärteo- või kriminaalmenetlust maksuõigusrikkumise menetlemiseks ning vajadusel rakendada kriminaalmenetluses teabe kogumiseks jälitustoiminguid ning taotleda vara arestimist kuritegelikul teel saadud tulu konfiskeerimise tagamiseks. Ilmselt siiski ei leidunud alust viimatimainitud punkte oü Vallmond puhul täita, mistõttu leiti võimalus kustutada see firma käibemaksu kohuslaste registrist, et lõpetada väidetav maksupettus. 18 Kasutatud kirjandus: https://www.riigikohus.ee/et/lahendid?asjaNr=3-3-1-79- 15&sortVaartus=LahendiKuulutamiseAeg&sortAsc=false&kuvadaVaartus=Pealkiri&pageSize= 25&defaultPageSize=25
Elupuud, nagu kadakadki kuuluvad küpressiliste sugukonda. Perekonnas kokku on vaid 5 liiki. Eesti vanades parkides võib leida rohkesti harilikku elupuud (Thuja occidentalis), mis on leidnud kasutamist nii barokkaedades (pöetud hekkidena) kui maastikule orienteeritud parkides aktsentgruppidena (Räpina, Õisu jm). Kollektsiooniaedades esineb veel ka hiigelelupuud, korea elupuud ning jaapani elupuud (Thuja plicata, T. koraiensis ning T. standishii). Liigilise mitmekesisuse tõstmiseks on viimatimainitud liike hiljem istutatud ka parkidesse. Pargiarhitektuuri seisukohalt aga on selline tegevus kaheldava väärtusega. Täiesti talve- ja haiguskindlaks võib eelpool loetletud liikidest pidada harilikku elupuud ja enamikku (mitte kõiki!!!) selle sorte. Üldjuhul on kollasevõrselised sordid (aga siiski mitte kõik!!!) külmaõrnemad kui rohelisevõrselised. Karmimatel talvedel saavad aga kahjustusi avatud kasvukohtades kasvavad hiigelelupuud. Korea ja jaapani elupuud aga esineb sedavõrd
Platonile. Üks võimalus on väita, et põhimõtteliselt on demokraatia viis, kuidas saavutada "õiget tulemust", mis on vähemasti niisama hea või parem kui ekspertide valitsemine. See instrumentaalse õigustuse vorm, nagu seda nimetasime, vastab Rousseau äsja vaadeldud argumendile. Teist tüüpi vastus võtab vaatluse alla demokraatia seesmise väärtuse. Sisuliselt võime seda näha kui küsimust, kui hästi väljendab või edendab demokraatia vabaduse ja võrdsuse väärtusi. Viimatimainitud küsimuse arutamisel on ka niisugune täiendav eelis, et see aitab meil otsustada, kas Rousseau süsteem on säärane, mille rakendamist peaksime praktikas soovima. Kõigepealt siis, kuivõrd väljendab Rousseau politeia (polity) võrdsuse ideed? Üks viis, kuidas võrdsus tema argumendis mängu astus, oli mõtte kaudu, et kui kõik pole enamvähem ühevõrra jõukad, tekivad kildkonnad
juba ka metafoorsema teatrilaadi märke. Raidi oskust näitlejatega süvitsi töötada illustreerisid edaspidi mõjusalt nii Einari Koppeli uus lavakvaliteet eesti talupoja intrigeerivas kolmik-rollis (Rein Saluri „Külalised”, 1974 Draamateatris) kui ka Hilja Varemi ootamatuid andevarusid avanud nimitegelane Peet Vallaku novelli dramatiseeringus „Epp Pillarpardi Punjaba potitehas” (1974 Pärnu teatris); viimatimainitud kujundirikka lavastuse dünaamilis-mängulist maailma on võrreldud tingliku ja suurejoonelise elumudeliga (Neimar 2007: 124). Metafooriteatri laadis sündisid veel Jānis Rainise „Puhu, tuul!” (1972 Pärnu teatris), Jean Cocteau’ „Hoolimatu armuke” (1976 Noorsooteatris) Silvia Laidla monotükina ja lavakooli VIII lennu siiras tudengilavastus Tammsaare põhjal „Me otsime Vargamäed” (1976). Kui kõnelda eesti teatri kontekstis poliitilisest teatrist,
Peale põranda temperatuuri mõjutavad jalalaba jahtumist veel põranda kattematerjali omadused. Nimelt vaibaga kaetud või puitpõrand loovad kergeid toajalanõusid kasutades mõnusa soojustunde jalgades +21 +23 oC juures. 19 Kivi, klinker või pvc kattega põranda temperatuur peab olema hoopiski kõrgem: +26 +20 oC. Viimatimainitud temperatuuri saamiseks on aga vaja kasutada põrandakütet, mida sageli ka märgades ruumides kasutatakse. Teisalt aga ruumides, kus Peale põranda temperatuuri inimene viibib pidevalt, ei või põranda pinna temperatuuri tõsta mõjutab jalatalla jahtumist üle +28 °C, sest see tekitab jalalabas ülekuumenemise tunde. ka erinev põrandakate
Üksikasjalisi bibliograafilisi andmeid Hansen-Tammsaare varasemast ajakirjanduslikust trükingust on märgitud B. Linde esseekogus ,,Omad ja võõrad" (1927). Anton Hanseni õpilasaastail sündinud toodangust leiame Tammsaare nimeliste raamatute kaante vahel hiljem ainult kunstiliselt ja ideeliselt väärtuslikuma valiku. Mõtlen ,,Poiss ja liblik" kogu (1915) täiteks lisatud külarealistlikku järelpõimingut, eriti aga naturalistliku ülekaaluga novellikogu ,,Vanad ja noored" (1913). Viimatimainitud pealkirja kannab kooli lõpetamisele liginenud Hanseni kõige mahukam ja sihipüüdlikum jutustus, esmakordselt ilmunud ,,Postimehes" 1903. a. veebruarikuul (nrid 26-47). See teeminimetus ,,Vanad ja noored" on nüüdses raamatulises trükis laiendatud koostama lisaks veel kaht hästi vastupidavat õpilassaavutust: ,,Kuresaare vanad", ,,Kaks paari ja üksainus". Kummagi algtrükk oli aset leidnud omaaegseid noori ja vanu kutsuvate ,,Kiirte" koosseisus, esimene ja
endotoksiinid, mida bakter säilitab oma rakus ning vabastab alles bakteriraku desintegreerumisel. Eksotoksiine toodavad peamiselt Gram-positiivsed bakterid. Need on põhiliselt antigeensete omadustega väga mürgised valgud, mis muutuvad aktiivseks pärast latentsusperioodi. Siia kuuluvad toksiinid, mida eritavad Clostridium botulinum, Cl. perfringens ja Staphylococcus aureus. Kõige sagedasemateks on (enamasti loomse päritoluga) toidu kaudu mürgistused just viimatimainitud mikroobiga. Sümptomiteks on oksendamine, kõhulahtisus ja -valud. Kõige ohtlikum on aga spooremoodustava anaeroobse bakteri Clostridium botulinum globulaarse valgulise termolabiilse neurotoksiini poolt tekitatav botulism, mis väga paljudel juhtudel lõpeb ohvri surmaga, ellujäänute ravi võib aga kesta kuid. Botulismi toksiin on üldse üks kõige mürgisemaid tuntud aineid, tema LD50 on 0,01 g/kg. Seega on inimese tapmiseks vaja vähem kui 1 g seda toksiini.
..2-mm lehtterasega. Suletud ukse veekindluse tagab ukselehe ümber paigutatud kummitihend, mis säilitab elastsuse temperatuurivahemikus - 50 ...+70 °C. Lasti kinnitamiseks konteineri sees varustatakse seinad ja põrand kinnitusaasadega. Põranda kinnitusaasad asuvad põrandasse tehtud avades, et mitte vigastada tõstukite rattaid. Konteinerite karkasse kaetakse ka muu materjaliga peale lehtterase, näiteks veekindla vineeriga armeeritud plastikuga või alumiiniumiga. Võrreldes terasega on viimatimainitud materjalid vastupidavamad roostetamisele ja väiksema soojusjuhtivusega. Samuti ei teki nende sisepindadel kondensaati. Lahtisel konteineril puudub katus ja neid kasutatakse selliste lastide veoks, mis ei karda niiskust, eelkõige puistlastide veoks. Lahtise konteineri standardmõõtmed on samad mis kastkonteinerilgi. Raskete maakide veoks kasutatava lahtise konteineri kõrgus on poole võrra väiksem standardkõrgusest. Lahtise konteineri küljed võivad olla avatavad.
Esmatähtis on sealjuures võimalus saada maetud pühitsetud maale, s. o. kirikut või kabelit ümbritsevale surnuaiale. See on ka üks olulisemaid põhjusi, miks ristiusu vastuvõtnud üritavad võimalikult kiiresti püstitada kabelit või isegi kirikut. Lisaks iseloomustab kristlikku matmisviisi matmine põletamata, peaga lääne suunas ning ilma panusteta. Käsitletaval perioodil maeti kristlasi enamasti surilinas või lihtsas eheteta särgis. Kõikidest viimatimainitud nõuetest esineb siiski ka kõrvalekaldeid ning primaarseks jääb siiski nõe matmiskohast pühitsetud maal. Skandinaavias ja Soomes võtsid ristiusu esimestena vastu ülikud, kes ühtlasi püstitasid oma mõisate kõrvale ka esimesed kabelid ja kirikud. Mitmed neist kujunesid hiljem ümber kihelkonnakirikuteks. Ametliku ristiusustamise eelsete kabelite olemasolu on oletatud ka Eestis, kindlaid tõendeid nendest pole aga seni leitud. Neid pole ka kuigi lihtne avastada, kuna esimesed
poolt komposti valmistamiseks kasutatavate materjalide valikust ja omadustest ning teiselt poolt kompostimisprotsessi kulgemise optimaalsusest. Hea kompost on oma omadustelt lähedane huumusrikkale mullale: tema poorsus, veemahutavus ning tihenemine on sarnane huumusmullaga (st, ei ole enam tundlik tallamisele); reaktsioon on kas neutraalne või nõrgalt aluseline. Kompost sisaldab ka rohkesti orgaanilist lämmastikku ning rikkalikku mikroorganismide populatsiooni; viimatimainitud asjaolu teeb ta bioloogiliselt väga aktiivseks. Lisaks sellele, et kompost on ise bioaktiivne materjal, muundavad kasvupinnastele ja -substraatidele lisatud kompostis tegutsevad mikroorganismid ka kasvupinnastes leiduvad, taimedele omastamatud toitained taimedele omastatavasse vormi. Seetõttu ongi kompost hinnatud materjal nii kasvupinnaste kui mullasegude komponendina.
kataboliitsele repressioonile. Eksogeense suhkru olemasolul kasvukeskkonnas on aktiveeritud glükolüüsi raja (EMP), Entner-Doudoroffi raja ja mõnede fosfotransferaasi süsteemi (PTS) ensüümide geenid. Samal ajal on inhibeeritud need geenid, mis kodeerivad glükoneogeneesis, glüoksalaadi harus ja TCA tsüklis osalevaid ensüüme. Nende geenide avaldumist kontrollib fruktoosi reguloni repressor FruR. FruR aktiveerib kolme viimatimainitud raja ensüümide geenide transkriptsiooni ning represseerib glükolüütilise raja ja Entner-Doudoroffi raja ensüüme kodeerivate geenide avaldumise. FruR (Cra) valgu N-terminaalses domeenis on "helix-turn-helix" motiiv. FruR on aminohappelise järjestuse homoloogia alusel paigutatud suhkrut siduvate repressorvalkude perekonda (sinna kuulub ka LacI). FruR poolt reguleeritavate geenide regulatoorses alas on konserveerunud FruR-i seondumissaidid. Sõltuvalt
Arvestades nimetatud tegureid, on selge, et selles valdkonnas on ka palju väga erinevaid veebirakenduste koostajaid. Need on väga erinevad, alates asutustest, kelle tegevus on keskendatud pärandi kaitsmisele ja väärindamisele, ning piiritletud valdkondade teadusuuringute ja koolitusega tegelevatest instituutidest, asutustest ja organisatsioonidest kuni suure hõlveulatusega kultuuriüksusteni välja (kohalikud asutused, fondid, ühingud jne). Viimatimainitud institutsioonid on tänapäeval pärandit kõige laiemas mõttes tutvustajate ja kasutajatena valdkonna liidrid ning neil on arvestatav osa kultuuri levitamisel ja elanikkonna kaasamisel. Nii erinevad üksused võivad sageli kokku saada ühisprojektis, mis käsitleb teatud territoriaalset teemat või toetab kultuuriturismi algatust. Territoriaalne kultuuripärand ja kultuuriveebi eesmärgid Ainese multidistsiplinaarse olemuse tõttu võib iga loodav veebirakendus teistest erineda.
ajalooliselt tekkis alles üsna hiljuti. Tavaliselt mõistetakse ja määratletakse riiki kui avalik-õiguslikku organisatsiooni, mis oma õiguskorra loomisel ning sellel korral põhinevates võimuavaldustes on oma territooriumil piiramatu ja rahvusvahelistes suhetes sõltumatu igast muust võimust. Tõsi, globaliseerumise tingimustes – eriti pärast Afganistani, Serbia, Iraagi, Liibüa jms sündmusi – on viimatimainitud põhimõtted muutunud diskuteeritavateks. Riik on sotsiaalse ühiselu tsiviliseeritud vorm, milles seosed ühiskonna üksikliikmete ning ühiskonna kui terviku vahel on korraldatud tsentraliseeritud võimusuhete alusel. Võim ühiskondlikus mõttes tähendab valitsemis- ja alluvussuhteid. Sellised suhted on vajalikud ühiskonnaelu korraldamiseks, ühiskondlike arenguprotsesside juhtimiseks. Seda aga mitte ainult
Kui paljud orkestritest džässi vastu tegelikult huvi tundsid, pole kahjuks teada; tõenäoline on, et koosseisud, kus olid nii trummid kui saksofon(id), seda teha püüdsid. Selle kasuks räägib ka fakt, et suviti mängisid Narva-Jõesuu esinduslikumates lõbustusasutustes Tallinnast palga- tud tippmuusikud või orkestrid, nagu Kuldne 7, Merry Swingers, Leo Tauts Tartust jt, seega polnud kohalikel noortel muusikutel eeskuju ja informatsiooni vaja kaugelt otsida. Tõenäoline on ka, et viimatimainitud tipporkestrite süstemaatiline esinemine tekitas kohaliku (noorema) publiku hulgas nõudluse analoogse džässilikus stiilis tantsumuusika järele ka pärast suve- hooaja lõppu. Samas ei ole mingeid andmeid, et Narva lõbustusasutused oleksid mujalt talve- hooajaks orkestreid või muusikuid palganud, nagu seda näiteks Tartus mitmel puhul tehti. Seega võib järeldada, et kohalikud muusikud tulid selle ülesandega ise toime. 3.4. DŽÄSS LÕUNA-EESTIS 3.4.1. Tartu
annaabi.ee 
