Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"viimajuhadega" - 3 õppematerjali

Piimakarjakasvatus
18
odt

Piimakarjakasvatus

kuuluva näärmeosa, viimajuhade ja tsisternaal- ehk urkeosaga. viimane täitub imemise või lüpsmise vaheajal piimaga - urkeosa täitumisel udara siserõhk suureneb ja vastavalt sellele piimasekretsioon väheneb. - piima väljatilkumist nisakanalist takistab nisakanilt ümbritsev rõngaslihas e. sfinker - piima moodustav näärmekude koosneb õõnsatest alveoolidest,mille sein moodustab piima sünteesivatest epiteelrakkudest. - alveoolid on omavahel ühendatud väikeste viimajuhadega ja moodustavad näärmesagarikke - näärmesagarikke ja -sagaraid ümbritseb ja ühendab sidekude - sidekude annab udarale struktuuri - enne sünnitust koguneb sidekoesse koevedelikku udaraturse - piima viimasüsteem koosneb väikestest ja suurematest juhadest, millised ühinevad 10...15-sse kogumisjuhasse, mis suubuvad piimaurke näärmeosasse ja nisaurkesse UDARA TALITUS Jaguneb: - piima tekitamine ehk sekretsioon - piima väljutamine ehk ejektsioon ehk sõõrutus

Põllumajandus → Põllumajandus
17 allalaadimist
Sigimisfüsioloogia
22
docx

Sigimisfüsioloogia

Näärmerakud asetsevad alveoolides, basaalmembraani peal ühekordse kihina. Piima algmaterjal, mis pärineb verest, transporditakse näärmerakku läbi basaalmembraani. Piim sekreteeritakse luumenisse läbi apikaalse membraani. Alveoole ümbritsevad müoepiteeli rakud, mis kontraheeruvad hormooni oksütotsiin vabanedes ja niiviisi suruvad piima alveoolidest piimajuhadesse. Igal alveoolil on oma alveolaarjuhake, mis ühinedes teiste alveoolide viimajuhadega moodustab ühtse viimasüsteemi. Piimanäärmete talitlus on tsükliline. Tiinuse lõpul piima süntees ja eritumine langeb järsult ja lõpuks lakkab täielikult Piima väljutamine e. ejektsioon: vallandavad ja pärssivad tegurid, hormonaalne regulatsioon. Imemise, lüpsmise või udaramassaaži põhjustatud signaalid suunduvad hüpotaalamusse ja vallandavad. piima väljutamisprotsessi. Hüpotaalamuse rakkude produtseeritud oksütotsiin vabaneb hüpofüüsi tagasagarast

Bioloogia → Mikrobioloogia
40 allalaadimist
ANATOOMIA - Siseelundid I
18
docx

ANATOOMIA - Siseelundid I

suured seinavälised näärmed on sagarakujulise ehitusega ja koosnevad hõõrdumiseta teineteisel libiseda perenhüümist (spetsiifilise talitlusega koest: sekreteeriv näärmeepiteel) - Autonoomne närvisüsteem + hormoonid = juhivad muskulatuuri ja stroomast (sidekude koos soonte, närvide ja viimajuhadega) rütmilist tegevust ja näärmete tööd - Endokriinnäärmed viimajuha taandarenes väljutavad nõre (bioaktiivseid aineid ­ hormoone) koevedeliku kaudu lümfi või otse vereringesse Limaskesta eri piirkondadel tüüpfunktsioonid - Kaitse ­ suuõõs, neel, söögitoru, pärak ­ mitmekihiline lameepiteel - Sekretsioon magu

Meditsiin → Anatoomia
32 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun