Merel orienteeruti taevakehade järgi. Viikingite retkedes eristatakse lääneteed (sõitsid taanlased ja norralased) ja idateed(sõitsid rootslaste esiisad). Lääneteed liikunud viikingite rünnakute alla jäid eriti Inglismaa ja Frangi riigi alad, aga ka Itaalia, Hispaania ja Portugal. Jõuti isegi Aafrikasse. Laastamistöö oli eriti laia ulatusega kuna sõideti mööda jõgesid kaugele sisemaale. Kuna ei suudetud tõrjuda viikingite rünnakuid, hakkasid Frangi riigi valitsejad viikingipealikega lepitust otsima, läänistades neile maid. Aastaks 1071 olid viikingid vallutanud L-Itaalia, tekkis Sitsiilia kuningriik. Idateed liikuvad viikingid sõitsid läbi Venemaa ja pidasid sidet Bütsantsiga. Paljud astusid ka palgasõduritena Bütsantsi keisri teenistusse. Jõuti isegi Kreekasse Bütsantsi kaudu. Kaubavahetuses oldi ka araabiamaadega. Uute maade asutamine Viikingid jõudsid oma retkedel ka asustamata maadele. Jõuti Islandile(874). Ranna ja
Ründasid Inglismaad, Frangi riiki, Itaaliat, Hispaaniat ja Portugali. Jõudsid isegi Aafrikasse. Mööda jõgesid tungiti Pariisini. Jõuti ka Islandile, kuhu rajati palju kaubanduslinnu ning mis muutus eraldi piirkonnaks. 10. saj jõuti Gröönimaale, misa algul ei meeldinud, kui pöörduti tagasi ja rajati talusid. Sealt edasi jõuti põhja-Ameerikasse, millele pandi nimeks Vinland. Frangi riigi valitsejad ei suutnud neid tõrjuda ning hakkasid viikingipealikega lepitust otsima, läänistades neile maid. Aastal 911 läänistati normannide pealikule Rollole Seine'i suue ning sellest sai Normandia hertsogkond. Usund: austati esivanemate hingi hauda pandi kaasa kõik eluks vajalik ning mõnel juhul ka ori austati loodusesemeid pühad olid allikad, jõed ja järved, kuhu ohverdati päikesekultus seostuvad jumalad hjol (päikest sümboliseeriv ratas) = jõulud
annaabi.ee 
