Viikingiretketelt käisid tavaliselt talupojad. Müüdi või vahetati põllusaadusi ja valmistati raudesemeid. Rünnati ka võõraid laevu ja rüüstati naaberrannikuid. Elukutselised. Kaubandus, mere- ja sõjaretked kujunesid tegev. Noorematele poegadele. Nooremal- kas jääda venna juurde sulaseks või minna viikingiks. Viikingiteks olid ka pealikud- kuningad- kes olid alla jäänud maa poliitilise ühendusega seotud võitluses. Retkedel kasutati nn. viikingilaevu, mis õieti olid pealt lahtised merepaadid. Eelistati purjetamist, kuid meeskond võis laeva edasi viia ka sõudes. Igal laeval oli üks mast nelinurkse purjega. Laeva parda kõrgenduseks pandi sinna ümmargused kilbid. Laeva meeskond oli tavaliselt 40-60 meest, kellest igal oli oma istepink. Relvadeks olid mõõk, oda, kirves, vibu ja nooled, aga ka sõjanui. Levinud on arvamus, et viikingid orienteerusid ainult päikese ja tähistaeva järgi või hoidusid ranna lähedale
hakkasid viikingid regulaarselt rüüstama poliitiliselt killunenud Lääne- Euroopat. Viikingid käisid vallutusretkel ka Prantsusmaal ja Pürenee poolsaarel ning jõuti isegi Põhja - Aafrikasse. Kaugeim koht lääneteed sõites oli Kreeka. Pireuse sadamas Ateena lähedal seisab antiik-Kreeka lõvi, millele on peale raiutud skandinaavia ruunikirjad. Viikingiretkede käigus toimus Euroopa äärealade asustamine Skandinaaviast väljarännanud inimestega. Retkedel kasutati viikingilaevu, mis õieti olid pealt lahtised merepaadid. Eelistati purjetamist, kuid meeskond võis laeva edasi viia ka sõudes. Igal laeval oli üks mast nelinurkse purjega. Laeva parda kõrgenduseks ja ka kaitseks pandi sinna ümmargused kilbid. Laeva meeskonnas oli tavaliselt 40-60 meest, kellest igal oli oma istepink. Relvadeks olid mõõk, oda, kirves, vibu ja nooled aga ka sõjanui. Heast relvastusest võib järeldada, et retked kujunesid veristeks.
Osa viikingitest olid mehed, kes olid kaotanud sideme maaga ja olid muutunud elukutselisteks sõdijateks. Viikingite elukutse meeldis eriti noorematele poegadele. Talu pärandati vanemale pojale, nooremale jäi võimalus jääda venna juurde sulaseks. Viikingina aga sai saaki ja näha maailma. Kuulsamaid viikingite aja kaubalinnu ja käsitöökeskusi oli Jüütimaal praeguse Schleswigi lähedal asunud Hedeby. Hilisem suur keskus oli Mälaris asuv Sigtuna, mis hävitati. Retkedel kasutati nn. viikingilaevu, mis õieti olid pealt lahtised merepaadid. Eelistati purjetamist, kuid meeskond võis laeva edasi viia ka sõudes. Igal laeval oli üks mast nelinurkse purjega. Laeva parda kõrgenduseks pandi sinna ümmargused kilbid. Laeva meeskond oli tavaliselt 40-60 meest, kellest igal oli oma istepink. Relvadeks olid mõõk, oda, kirves, vibu ja nooled, aga ka sõjanui. Levinud on arvamus, et viikingid orienteerusid ainult päikese ja tähistaeva järgi või hoidusid ranna lähedale. Tegelikult
Tähestikku kraabiti pinna sisse kas vertikaalsete või diagonaalsete sälkudena. Ruunikivid olid mälestus-, austus- ja riituskivid, mis püstitati avalikesse kohtadesse. Samuti avaldati nendel hukkunud ja kadumajäänud inimeste nimesid.Ruunikivi võis püstitada näiteks poeg isale, või inimene ise oma tubliduse rõhutamiseks. Kivil oli loom- või taimornamentikaga kaunistatud ruunitekst. Ruunikive on kõige rohkem Rootsis (600) ning enamik kuulub viikingiaega. Retkedel kasutati nn. viikingilaevu, mis õieti olid pealt lahtised merepaadid. Eelistati purjetamist, kuid meeskond võis laeva edasi viia ka sõudes. Igal laeval oli üks mast nelinurkse purjega. Laeva parda kõrgenduseks pandi sinna ümmargused kilbid. Laeva meeskond oli tavaliselt 40-60 meest, kellest igal oli oma istepink. Relvadeks olid mõõk, oda, kirves, vibu ja nooled, aga ka sõjanui.. Laevad olid väga tugevad, nendega võidi ületada ookeani. Ainult suure tormiga ei jõutud üle parda sissepaiskuvat vett
http://www.geo.ut.ee/~raivo/img/Muinas.JPG Sõjaline tase, linnused: · Ründerelvad olid: odad (viskeodad, torkeodad), mõõgad, sõjakirved (tapper), sõjanuiad (kärp), vibusid ja nooli kasutati vähem · Kaitserelvad olid: kilbid, rõngassärgid, kiivrid? · Põhiliseks väeüksuseks oli maakonnas moodustatud malev, mis koosnes nii ratsa- kui ka jalameestest. · Merel tegutsesid saarlased viikingilaevu meenutavatel kiiretel alustel. · Linnusetüübid olid: mägilinnus (n Otepää) ja neemiklinnus (n Rõuge, Lõhavere), rahvasuus tuntakse neid valdavalt linnamägedena. Need olid kõige enam levinud linnusetüübid ja neid kohtab kogu Eesti mandril välja arvatud Lääne-Eestis. Kalevipoja sängi tüüpi linnus (n Alatskivi, Sinialliku, Vooru) rajati tavaliselt voortele. Eemalt vaadatuna meenutavad nad kõrgete otstega voodit, kust tuleneb ka rahvapärane nimetus. Ringvall-
Kagu-Aasiasse. Kreeka hakkas tegema avastusi u. 800 a. e.Kr. Kreeklaste geograafilised teadmised on kogutud Eratosthenese raamatusse. Raamatus väidetakse, et maa ümbermõõt on 39 500 km. See arv täpsutati alles 1800 aasta pärast, mil tõestati, et maakera ümbermõõt on 40 075 km. Teine tähtis avastaja oli Ptolemaios. Hiljem, esimese aastatuhande lõpus paistsid oma avastusretkega silma Skandinaavia päritoluga viikingid. Nad kasutasid sõiduks viikingilaevu. Nad avastasid Islandi (795. a.), Gröönimaa (981. a.) ja Põhja-Ameerika (u. 1000. a.) Pärast pikemat vaheaega algas 15. sajandil periood, mida kutsutakse suurte geograafiliste avastuste ajastuks. Sellele pani aluse Christoph Kolumbus. Ta purjetas üle Atlandi ookeani ja jõudis 1492. aastal Bahama saartele. Ta arvas, et oli jõudnud Indiasse. Järgmine, kes jõudis Ameerikasse oli Amerigo Vespucci ja tema järgi on Ameerika nimetud
- eriti suure maalinnad Lääne-Eesti ja Saaremaal - kindlustati linnuste väravaid väravakäigud, kõrged kaitsetornid - relvastus tähtsal kohal odad (väiksed kerged viskeodad ja suure tugevad torkeodad); mõõgad (väheamlt ratsesõdalastel); sõjakirved ja nuiad; vibusid ja nooli vähem; kilbid; rikkamatel rõngassärgid - põhiline väeüksus malev (ratsa + jalamehed) - tunti lihtsamaid linnuste piiramisvõtteid - saarlased osavad merel (viikingilaevu meenutavad alused) Suhted naabritega - eestlaste ja latgalite vahel sagedased tülid ja relvakonfliktid (enam kannatasid latgalid) - tugevaimaks vastaseks lõunas leedulased (laastavad rüüsteretked) - Rootsi ja Taani riigi- ja kirikuvõimude katsed Eestit alistada ja rahvast ristida tulemusi polnud - Aktiivsed sõjaretked Läänemere vastaskaldale - 1170 Taani kuningas võitis eestlaste ja kurelaste väge
Õige tee leidmiseks pandi teraselt tähele ka tuulte suunda, merelinde, lainete iseloomu. Paremini säilinud viikingilaevad on leitud rikaste viikingipealike matustest, tuntumatena võiks nimetada Osebergi ja Gokstadi laevu Norras. Ehkki ka neil juhtudel on puit siiski enamasti kõdunenud, kuid laeva kuju saab restaureerida säilinud raudosade järgi. On teada ka rohkesti drakkareid kujutavaid pilte. Tänapäeval on ettevõtlikud inimesed Skandinaaviamaades ehitanud uuesti mitmeid viikingilaevu ning isegi reisinud nendega päris-viikingiretkede laevateedel. Viikingirelvad Enamus Eestist leitud viikingiaegsetest relvadest esindavad laialtlevinud rahvusvahelisi relvatüüpe. Siiski on võimalik välja tuua mõningaid eripärasid. Terveid mõõku on Eesti kalmetest harva leitud, enamasti vaid käepideme tükke. Kõik leitud mõõgad esindavad Skandinaavias levinud tüüpe. Kõige sagedamini võib kalmetest leida odaotsi, mille tüübid varieeruvad väga
· Langobardide ajastul loodud reljeefid o Põimornamentika Läbipõimunud paelte lõpus loomapea tüüpiline RR-i motiiv o Kiviristid Iiri- ja Inglismaal Ornamentikamotiivid Kõige sagedasem motiiv ristilöödud Kristus o Vanaskandinaavia viikingilaevu kaunistavad nikerdused · Arhitektuur o Valitses langus o Kirikute ja kloostrite püstitamine Prantsusmaal Basiilikatest säilinud vaid tähtsusetuid osi; rohkem esineb kabeleid, baptisteeriume, krüpte. 4. Karolingide ajajärk. · Merovingidele järgnes Karolingide suguvõsa valitsemine VIII-X sajandini o Hakkab kujunema välja eri rahvaste omapära
annaabi.ee 
