· Riigikassasse kogunes kasumit mitmesuguste kaupade ( orjade, siidi, sameti, klaasi, relvade jm) läbiveo arvelt. · 6 saj II poolel rajasid slaavlased Balkani poolsaarele eismese Bulgaaria riigi (681-1018). (Bütsantsi vaenlane.) · 7-9 saj. Vallutasid araablased süüria, Palestiina, Aafrika ja Hisp. Alad ning Vahemere saared. Tunginud v. Aasiasse, nad piirasid mitmel korral edutult ka konstantinoopolit. · 9-10 saj. Korraldasid konstantin. Vastu sõjakäike Skandinaavia sõdalased ja kaupmehed (varjaagid) koos Kiievi- Vene slaavlastega. · 11. Saj alates kujunesid peamisteks vaenlasteks türklased, kes said 1071 aastal Mantzikerti lahingus Bütsantsi üle esimese suure võidu. · Büts. iseloomulik tugev tsentraliseeritus. Riigile kuulus kogu maa, mida käsutas keiser, kes läänistas maad feodaalidele teatud riigifunktsioonide täitmise eest. · Linnades elatuti kinnisvara rentimisest, samuti teenistusest riigi tsiviilasutustes või sõjaväes.
Ajalugu §7-12 1.Viikingid Kuidas neid nimetati Viikingid olid Skandinaaviast lähtunud kaupmehed ja sõdalased. Nad rüüstasid ja vallutasid maid mitme sajandi jooksul. Rajasid kaubalinnu ja asustasid uusi territooriume. Viikingiajaks on loetud ajavahemikku 800-1050, vahel kuni 1200. Viikingite ühiskonnakorralduse ja nende kultuuri juured ulatuvad tagasi juba varasematessegi sajanditesse. Euroopa eri paigus nim neid erinevalt. Lääne-Euroopas kandsid nad enamasti normannide nime. Kirikus paluti Jumalalt abi nende rüüsteretkede vastu ja nim isegi paganateks
piiskopid, kardinalid, abtsissid, preestrid, nunnad,mungad) töö tegijate talupoegade- seisus. Feodaalkorda levitatakse edasi sõdade kaudu. Pannakse alus Karl Suure keisri riigile. Vara feodaalriigid kujunevad välja Inglismaal. Nad kõik on kindlustatud. Araablasi ühendab islamiusk. Tekkinud 7. Sajandi alguses. Hakkavad levitama usku, jõuab ka frangiriigi piiridesse. Araalaste pealetung pannakse seisma. Feodaaltsivilisatsioon kaitstakse Araablaste eest. Viikingid alustavad rünnakut põhja poolt. Norralased, taanlased, rootslased rahunevad maha, kui võtavad vastu ristiusu. Viimastena eestlased, lätlased, leedulased. Feodaalpiiriks katoliiklus. 11. sajandi teisel poolel toimub kirikulõhe. Idakirik eraldub lääne omast. Õigeusu kirik on emakeelne kirik, paavst ametis 2. Kõrgkeskaeg 11-14 saj. Ristisõjad saavad alguse 11 sajandi lõpul. Kokku peetakse 8 ristisõda katoliiklastega. Suunatud Jeruusalemma ja usustada paganarahvad.
Aureliuse surmani. Tänapäeva Sotimaast Põhja-Aafrikani. Reguleeris keskuse ja ääremaade suhteid; ääremaade mõjud keisririigi traditsioonilisele elukorraldusele ohtlikuks ei muutuks. · Rahu lõpp: impeeriumi kaitsepiiride varisemist impeeriumisisene kriis. Keskset rolli mängisid barbarid, kellega Rooma pidi kokku puutuma. Esile tõusid keldid ja germaanlased. Keldid: Põhja-Itaalias, Gallias, Hispaanias, Britannias ja Iirimaal. Germaanlased: Reini, Visla, Doonau ja Põhja- ning Läänemere vahele jääv maa-ala. Peamine kaitsepiir roomlastel oli Reini keskjooksult Doonau ülemjooksuni ulatuv Rooma vall. · 212. aastal Caracalla edikt tagas vabadele inimestele Rooma kodaniku õigused; pidi leevendama majandusraskusi. Avas Rooma võimustruktuurid riigi äärealade asukaile esindasid roomlaste seisukohalt võõrast, vastuvõtmatut maailmavaadet.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
