Kusjuures, viisnurk tuli joonistada katkematu joonega. Peremärgina aga on ta kõige rohkem kasutusel olnud Eesti saartel ja Läänemaal. 1930-ndatel võis märki leida ka Pärnu- ja Saaremaal. Viisnurk on kasutusel olnud vähemalt 3000. aastat. Tema struktuur meenutab Planeet Veenuse liikumist, nagu see paistab maale. Algselt kujutati viisnurka ringi sees. Silmusnelinurk ja ruut- Silmusnelinurk oli Euroopas laialt levinud eelajaloolisest ajast. Märki leiab sageli ka viikingiaegsetel metallesemetel ja seinavaipadel. Eestis esineb silmusnelinurka harva. Näiteks Saarde kihelkonnas tehti viljasalvedes pisuhänna vastu. Peremärgina on kasutatud Hanila ja Ridala kihelkonnas. Eestis on silmusnelinurka kasutatud rohkem tekstiilide kaunistamisel. Ruut sümboliseeris maad nii Idas kui Läänes. Ruutu kohtame ka Lõuna-Eesti 19. saj. ornamentikas. 19. sajandil võidi ruudumotiiv saada ka mustrialbumist, kuid tuntakse seda sümbolit juba eelkristlikust perioodist
Mõõkade teramikud valmistati tõenäoliselt Reini-äärsetes piirkondades ning mõõga käepide ning kaunistused lisati juurde Skandinaavias, kuid sellegipoolest ei ole välistatud, et ka Skandinaavias valmistati mingil määra mõõgateramikke. Viikingiajal toimusid mõõkades ka teatud muutused. Mõõgad muutusid mõnevõrra pikemaks ning kaitserauad muutusid pikemaks. Mõõganupud muutusid umbes 13. sajandil kettakujulisteks, varem olid nad olnud pigem nupukujulised. Viikingiaegsetel mõõkadel on mitmeid märke ning kirju. Üks sagedamini esinevaid kirju on ’Ulfberht’. Algselt arvati, et see on mõõgameistri nimi, kuid see ei saa kuidagi paika pidada, kuna selle nimetusega leitud mõõgad on dateeritud 250 aasta pikkusesse perioodi. Võib olla, et kuna see nimi sai tuntuks, siis hakati seda ka hiljem kasutama näitamaks mõõga kvaliteeti või oli see teatud mõõgavalmistus töökodade nimeks. On muidugi ka see versioon, et mõne mõõga
annaabi.ee 
