Saguaaro puhetunud varred võivad sisaldada mitmeid tonne vett. KÕRBETAIMED PIIMALILLED meenbutavad kaktusi, olemata nendega siiski sugulased. Kasvavad Araabia poolsaare kõrbete servaaladel. Nii kaktusel kui piimalilledel on tekkinud sarnased kohastumised, et pidevas veepuuduses toime tulla neil pole lehti ning nad koguvad veevarusid lihakatesse vartesse. VIIGIKAKTUSED on ühed kõige paremini tuntud kaktused ning neid kasvatatakse kõikjal üle maailma. See Texasest pärit viigikaktus on USA lõunaosas populaarne aiataim. Ta sätib oma lehetaolisi varsi nii, et otsene päikesekiirgus neid kõige vähem tabaks. Nõnda väldib taim ülekuumenemist. Võhma Gümnaasium 2001
ja päikese kätte tõstmine. Selline tegevus võib kaasa tuua kaktuse põdemise või hukkumise. Kaktusepistikud peavad enne istutamist kuivama 48 tundi, et lõikekohale tekiks kallus. Vastasel korral võib kaktus hakata juurdumise asemel mädanema. Kaktusi ei tohiks pärast istutamist nädal aega kasta. Päikese kätte tohib taime tõsta alles pärast juurdumist. Talve jooksul välja veninud kaktusi on võimalik uuendada. Lülidena kasvavaid kaktusi, nagu viigikaktused, on lihtne paljundada või uuendada, lõigates ära ühe lüli. Sammasjalt kasvavate kaktuste puhul tuleb ära lõigata kaktuse tüve ülemisest osast umbes viie sentimeetri pikkune jupp. [3. Internet] 5. KAHJURID JA HAIGUSED, NENDE TÕRJE Terve välispinnaga taimele pole bakterid ja hallitus ohtlikud. Aga võib juhtuda, et taim kukub maha, või hoopiski kukub midagi taimele peale. Vahel teevad taimedele liiga pisinärilised ja linnud
päikesekiirguse ja järskude temperatuurimuutustega – on mägitaimed sageli madala padjandilise kasvuga, nende lehed aga tihti karvased, nahkjad või lihakad. Õied on suured ja värvikad. Siin kasvavad näiteks kivirikud (Saxifraga), kellukad (Campanula), mägisibulad (Sempervivum), karukellad (Pulsatilla), alpi jänesekäpp ehk eedelveiss 6 (Leontopodium alpinum). Suvelava eest peenralt leiab aga ka viigikaktused (Opuntia), marmorlehed (Bukiniczia cabulica), kuradiküüned (Physoplexis comosa), mis Eestis on võrdlemisi haruldased. Oru lõunanõlv on ehitatud turbaaiaks, kus turbapätsidest ja kividest terrassidel kasvavad varjulembesed ja happelist mulda vajavad taimed. Varjunõlvadel kasvab ligi 70 liiki ja sorti priimulaid, samuti leiab sealt teisi huvitavaid varjutaimi – epimeediumid (Epimedium), jalglehed (Podophyllum), tiibpojeng (Glaucidium) jt.
· OHT: võõrliigid · Kõrbepiirkonnas on sademeid 80-250 mm/a. o Palju jõed lõppevad soolajärvedes mitte ookeanis. Soolajärvede ümber paksulehelised maltsalised. o Kuivalembesed põõsastikud. o Lehed on väikesed ja nahkjad, et minimiseerida vee aurumist. o Juured on hästi arenenud. o Oaasid puuvilja- ja viinamarjakasvatus. o Leidub naftat. · Andide eelmäestikes on poolkõrb. o Viigikaktused, puhmastel võivad puududa rohelised varred ja lehed selleks, et vett kokku hoida. o Mägede vahel tugevad tuuled, mis tõstavad õhku tolmusambaid. o Andides paari kilomeetri kõrgusel on taimkate vastu maad surutud. Leiduvad harvad rohututid. Padjanditena kaktused. o Argentina-Tsiili piiril leiduvad araukaaria metsad. Suuremate puude keskmine vanus on 400-500 aastat. Sellised kasvasid ka dinosauruste ajal.