peaaegu tundmatud ning neid müüakse ja tarbitakse suuresti vaid kasvatuspiiratuskondades, eelkõige Mehhikos. Optuntia ficus-indica on tegelikult ainus viigikaktuse liik, keda äriistandikes viljade saamiseks kasvatatakse, kuigi kohalike toidulaualt leiab teisigi liike vilju, kas siis küpseina või tooreina. Viimasel juhul kasutatakse salatites, suppides ja hautistes.
Suvikõrvits on sama levinud kui kurk meie jaoks, kasutatakse ka värskeid õisi. Mehhiko füüsali viljad ehk tomatillod kuuluvad tõelise salsa verde komponentide hulka, värskelt neid ei sööda. Kuid peruu füüsali vilju ehk ananasskirsse süüakse ka värskelt, maitselt on nad kergelt hapukad. Maniokki kasvatatakse aastaringselt, tema söödav tärkliserikas juur annab kasulikke süsivesikuid. Tavalise kartuli kõrval hinnatakse ka maguskartulit ehk bataati. Suureviljalise viigikaktuse noori lihavaid varrelülisid ja vilju kasutatakse salatites, suppides ja hautistes. Avokaado on guacamole kastme peamine komponent. Tamarindi noorte viljade viljaliha on tex-mex köögis väga populaarne. See annab tugevamaitselistele toitudele haput maitset. Küpsenud vili on magusam, aga siiski kergelt hapukas ja seda kasutatakse magustoitudes ja jookides. Kala ja mereannid Traditsiooniliselt on kala ja mereannid olnud populaarsemad kui liha, eriti Mehhiko lahe äärses piirkonnas
Nt. maasikad, tups-rohtliilia, hanijalg, roomav tulikas. - 5b. Sigikehade, sigipungade, sigisibulatega varrel, lehtedel või õisikus. Lehtede kaenlas sigisibulad tiigerliilial, õisikus küüslaugul, metslaugul, rindelisel sibulal. Lehe serva hammastes tütartaimed (sigikehad) kalanhoel (alamperekond Bryophyllum), õite asemel tütartaimed (sigikehad) säbaral nurmikal, pung-kirburohul. 6. Viljadega!? (võiks rääkida kasvuhoones) Tõepoolest - näiteks viigikaktuse toored varisenud viljad võivad juurduda ja uueks taimeks kasvada, samaaegselt järelvalmivad ka seemned (NB! tegemist on rüüsviljaga, millel vili on süüvinud õierao sisse; selle "sõlmekohtadest" – näsakeste juurest hakkavad kasvama võsud). 36. Süstemaatika teaduslikud alused. Süstemaatika on teadus, mis tegeleb meie planeeti asustavate taimede kirjeldamisega, sugulasliikide
Nt. maasikad, tups-rohtliilia, hanijalg, roomav tulikas. - 5b. Sigikehade, sigipungade, sigisibulatega varrel, lehtedel või õisikus. Lehtede kaenlas sigisibulad tiigerliilial, õisikus küüslaugul, metslaugul, rindelisel sibulal. Lehe serva hammastes tütartaimed (sigikehad) kalanhoel (alamperekond Bryophyllum), õite asemel tütartaimed (sigikehad) säbaral nurmikal, pung-kirburohul. 6. Viljadega!? (võiks rääkida kasvuhoones) Tõepoolest - näiteks viigikaktuse toored varisenud viljad võivad juurduda ja uueks taimeks kasvada, samaaegselt järelvalmivad ka seemned (NB! tegemist on rüüsviljaga, millel vili on süüvinud õierao sisse; selle "sõlmekohtadest" näsakeste juurest hakkavad kasvama võsud). 57. Talmede vegetatiivne paljundamine. Meristeempaljundamine. Vegetatiivse paljunemise viisid on lihtsaimad taimede paljundamise viisid. Üldlevinud on püsikute puhmaste ja põõsaste osadeks jagamine, kartulimugulate,
mille sõlmedes moodustuvad tütartaimed. Nt. maasikad, tups-rohtliilia, hanijalg, roomav tulikas. 5b. Sigikehade, sigipungade, sigisibulatega varrel, lehtedel või õisikus. Lehtede kaenlas sigisibulad tiigerliilial, õisikus küüslaugul, metslaugul, rindelisel sibulal. Lehe serva hammastes tütartaimed (sigikehad) kalanhoel (alamperekond Bryophyllum), õite asemel tütartaimed (sigikehad) säbaral nurmikal, pung-kirburohul. 6. Viljadega!? (võiks rääkida kasvuhoones) Tõepoolest - näiteks viigikaktuse toored varisenud viljad võivad juurduda ja uueks taimeks kasvada, samaaegselt järelvalmivad ka seemned (NB! tegemist on rüüsviljaga, millel vili on süüvinud õierao sisse; selle "sõlmekohtadest" näsakeste juurest hakkavad kasvama võsud). 57. Talmede vegetatiivne paljundamine. Meristeempaljundamine. Vegetatiivse paljunemise viisid on lihtsaimad taimede paljundamise viisid. Üldlevinud on püsikute puhmaste ja põõsaste osadeks jagamine, kartulimugulate, maasika tütartaimede ja
annaabi.ee 
