14.11.2013 Sisukord 1. Milline on vili 2. Ajalugu 3. Kasutamine 4. Kus kasvab, toodetakse 5. Midagi huvitavat 6. Kasutatud kirjandus Milline on vili? Värske, mahlane hapukas. See tekib alumise sigimiku ja sellega liitunud kausja õiepõhja liitumisel lihakaks viljaks. Õuna sisemine osa ehk õunasüda areneb sigimikust. Õunasüda on viiepesaline ja igas pesas on kuni 2 seemet. Õuna ajalugu Inimesed on õunu söögiks tarbinud mitmeid aastatuhandeid. Vanimad õunad pärinevad aastast 6500 eKr. Keskajal kasvatati ja aretati kloostrite peamiselt. Populaarsemaks sai aed õunapuu 19.sajandi alguses. Kasutusala Toidu ja siidri valmistamiseks. Tarbitakse nii värskelt kui ka töödeldult. Valmistatakse õunapüreed. Kompott, moos, siider, vein, pirukatäidis jms.
EBAKÜDOONIA Chaenomeles Ebaküdoonia on põõsaste perekond roosõieliste sugukonnas. Perekonda kuuluvad suurte abilehtedega lihtlehised põõsad. Ebaküdooniad on heitlehised harunevate vartega põõsad, mille võrsed on astlalised. Õied suured, punased kuni valged, viietised, paiknevad üksikult või 2-6 kaupa eelmise kasvuaasta võrsetel. Sigimik viiepesaline, paljude seemnealgmetega. Viljad suured õunviljad, rohelised, kollased. Saak ühelt põõsalt on keskmiselt 2-3 kg, aga hea hoolduse korral võib ulatuda ka 5 kg. Peamiselt kannavad vilja kolmeaastased oksad, seepärast peab õigesti kujundatud taimel olema 10-15 erivanuselist põhioksa Valguslembesed , põuakindlad põõsad, paljundatakse seemnetega (külvata kohe sügisel) või vegetatiivselt. Perekonnas 4 liiki, pärit Ida-Aasiast, peamiselt Hiinast, Koreast ja Jaapanist
Tõru Sarnane pähkliga, aga alust ümbritseb lüdi (tammetõru "müts"). Söödaval kastanil on tõru ümbert üleni lüdiga kaetud. Seemnis viljakest ei ole puitunud, see on nahkjas (~päevalill, saar, vaher kaksikseemnis) Teris - Vilja- ja seemnekest on seemnega kokku kasvanud. (enamus kõrrelisi teraviljad) Mari endokarp e. seemnekest on nahkjas nt. tomat, sõstar, mustikas, banaan, aga ka granaatõun. Õunvili - (osadel roosõielistel: õunapuu, pihlakas, aroonia, pirn). Viiepesaline mari, mis moodustub alumisest sigimikust. Vilja sisekest sitke ja nahkjas. Kõrvitsvili - (kõrvitsalistel). Kolmepesaline, vilja väliskest sageli puitunud. hesperiid e. pomerants ülemisest sigimikust, hulgapesaline, tsitruse vili. Luuvili endokarp on puitunud, luuviljades. Tõrsik (kibuvitsad). Nõgusal lihakal õiepõhjal, mille peal paiknevad pähklikesed. Viljakest on puitunud ning õiepõhi on suletud pähklikeste kogum. Tõrsik on pahupidi keeratud maasikas.
liitlehine. Viljaks on neil kupar või luuvili. Alamsugukond uibulehelised. Metsa all ja põõsastikes kasvav 15 - 30 cm kõrgune kodarikpüsik. Juuri asendab mükoriisa.Lehed pealt siledad, talihaljad.Õied valged või roosakad, ümarad, lõhnavad, ühekülgse kobarana. Emakakael pikk, kõverdunud, ulatub kroonist kaugele välja. Tupplehed 2-3 korda kroonlehtedest lühemad, tagasikäänduvate tippudega. Õitseb juunis, juulis.Vili: viiepesaline pikilõhedega avanev kupar.Ravimtaim. Kasutatakse desinfitseeriva põieravimina. Sisaldab mürgist glükosiidi akubiini. Alamsugukond seenlillelised. Iseloomulik on, et seenlillelise seensümbiont moodustab samaaegselt lähedalkasvavate puujuurtega ektomükoriisat. Harilik seenlill (Monotropa hypopitys) laiutab kogu Põhjapoolkera parasvöötmes. Sambla seest turritabki siin-seal üles üks kõverdunud pussakas. Oleks nagu
Üldareaal Euraasia ja Põhja- Ameerika põhjaosa turvasmuldadel. Perekond kail (Ledum L.) [lédum] Ledon, ledos tähendab kreeka keeles villa (ilmselt vihje viltjalt karvastele lehtedele). Perekonda kuuluvad igihaljad mükotroofsed kääbuspõõsad, vahelduvate nahkjate, näärme-karvaste terveservaliste lihtlehtedega. Õied viietised, peentel õieraagudel, sarikpöörisjates õisikutes, tugevasti lõhnavad, 5-10 tolmukaga, valged, vili paljuseemneline, viiepesaline kupar. Seeme kilejate lennutiibadega, väga väike. Perekonnas kümmekond (8) liiki, millised kasvavad põhjapoolkera arktilises ja parasvöötmes. Haljastuses kaile väga sageli ei kohta, kuigi nende kasvatamine on üsna lihtne. Taimed eelistavad toorhuumuslikke happelisi parasniiskeid turvasmuldi ja päikeselist kuni poolvarjulist kasvukohta. Oma koht haljastuses on neil kindlasti turbaaedades ja koos mitmesuguste okaspuu madalate sortidega
Õis on kolmetine kuni viietine, üldjuhul on õiekate liitlehine. Viljaks on neil kupar või luuvili. Alamsugukond uibulehelised. Metsa all ja põõsastikes kasvav 15 - 30 cm kõrgune kodarikpüsik. Juuri asendab mükoriisa.Lehed pealt siledad, talihaljad.Õied valged või roosakad, ümarad, lõhnavad, ühekülgse kobarana. Emakakael pikk, kõverdunud, ulatub kroonist kaugele välja. Tupplehed 2-3 korda kroonlehtedest lühemad, tagasikäänduvate tippudega. Õitseb juunis, juulis.Vili: viiepesaline pikilõhedega avanev kupar.Ravimtaim. Kasutatakse desinfitseeriva põieravimina. Sisaldab mürgist glükosiidi akubiini. Alamsugukond seenlillelised. Iseloomulik on, et seenlillelise seensümbiont moodustab samaaegselt lähedalkasvavate puujuurtega ektomükoriisat. Harilik seenlill (Monotropa hypopitys) laiutab kogu Põhjapoolkera parasvöötmes. Sambla seest turritabki siin-seal üles üks kõverdunud pussakas. Oleks nagu seen, aga
kasutatud mitmesuguste vaipade punumiseks. Kuid loa vartest võib valmistada ka huvitavaid iluasju. 43. Perekond uibuleht. Metsaall ja põõsastikes kasvav 15 - 30 cm kõrgune kodarikpüsik. Juuri asendab mükoriisa.Lehed pealt siledad, talihaljad.Õied valged või roosakad, ümarad, lõhnavad, ühekülgse kobarana. Emakakael pikk, kõverdunud, ulatub kroonist kaugele välja. Tupplehed 2-3 korda kroonlehtedest lühemad, tagasikäänduvate tippudega. Õitseb juunis, juulis.Vili: viiepesaline pikilõhedega avanev kupar.Ravimtaim. Kasutatakse desinfitseeriva põieravimina. Sisaldab mürgist glükosiidi akubiini. Harilik seenlill (Monotropa hypopitys) laiutab kogu Põhjapoolkera parasvöötmes. Sambla seest turritabki siin-seal üles üks kõverdunud pussakas. Oleks nagu seen, aga tähelepanelikult vaadeldes märkame varrel ka väikeseid kahvatuid soomusjaid lehti, mida seentel kunagi pole. Varre tipus on aga tihedas kobaras hulk kahkjaid õisi
kanarbik, leesikas, mustikas (ka pohl, sinikas) ja jõhvikas Perekond kail (Ledum L.) Ledon, ledos tähendab kreeka keeles villa (ilmselt vihje viltjalt karvastele lehtedele). Perekonda kuuluvad igihaljad mükotroofsed kääbuspõõsad, vahelduvate nahkjate, näärme-karvaste terveservaliste lihtlehtedega. Õied viietised, peentel õieraagudel, sarikpöörisjates õisikutes, tugevasti lõhnavad, 5-10 tolmukaga, valged, vili paljuseemneline, viiepesaline kupar. Seeme kilejate lennutiibadega, väga väike. Perekonnas kümmekond (8) liiki, millised kasvavad põhjapoolkera arktilises ja parasvöötmes. Haljastuses kaile väga sageli ei kohta, kuigi nende kasvatamine on üsna lihtne. Taimed eelistavad toorhuumuslikke happelisi parasniiskeid turvasmuldi ja päikeselist kuni poolvarjulist kasvukohta. Oma koht haljastuses on neil kindlasti turbaaedades ja koos mitmesuguste okaspuu madalate sortidega
tihedate karvadega. Lehed kaheaastased, nahkjad, algul hall-rohelised (halli kirme annavad soomused), talvel muutuvad oliivpruuniks. Lehed püstiselt varrest eemalehoiduvad, elliptilised, suurus varieerub sõltuvalt asendist võrsel. Õied paiknevad längus tipuvõrseil, ülespoole hoiduvate lehtede kaenlais, moodustades ühekülgse kobara. Õied valged, kupjad, 4,5-8 mm pikad. Õitseb aprilli lõpust mai lõpuni. Viljaks on viiepesaline kupar, seemned väikesed, pruunid; viljad valmivad ja seemned varisevad hilissügisel. Paljunemine peamiselt vegetatiivselt, seemned vajavad idanemiseks valgust ja pidevalt niisket pinnast. Kasutamine: rahvameditsiinis on olnud kasutusel hingamisteede haiguste raviks. Hanevits on nõrgalt mürgine andromedotoksiini sisalduse tõttu. HARILIK JÕHVIKAS e. kuremari, Vaccinium oxycoccus; oxycoccus (kr.k.); sõnadest oxys hapu, kokkos mari. Mustikaline.
annaabi.ee 
