Vene luuletaja Vene futurismi silmapaistvamaid esindajaid Oli ka: stsenarist, režissöör, kinonäitleja, kunstnik, ajakirjanik, toimetaja, dramaturg. Elulugu 1902. aastal asus Majakovski õppima Khuthaisi gümnaasiumisse Ta rääkis vabalt gruusia keelt, tal oli joonistamis- ja deklameerimisanne, kuid täielik muusikaline andetus Majakovski kolis koos ema ja õdedega Moskvasse, kus ta asus õppima viieklassilise gümnaasiumi neljandasse klassi 1908. aastal astus ta sotsiaaldemokraatliku partei liikmeks Aastatel 1908–1909 arreteeriti ta kolm korda: kahtlustatuna seotusest põrandaaluse trükikojaga, anarhistliku rühmitusega ja naissunnitööliste põgenemisele kaasaaitamisega. Aastatel 1909–1910 veetis Majakovski 11 kuud Butõrka vanglas üksikkambris nr. 103 1911. aastal asus Majakovski õppima Moskva maalikunsti-, skulptuuri- ja
Eesti keele kaasajastamine, tänu sellele sai võimalikuks emakeelne haridus algkoolist kõrgkoolini. Suurenes kultuuritegelaste arv järsult Saksa ja vene mõjudest vabanemine Suundade paljusus, eksperimenteerimine ja loomevabadus. Haridus - emakeelne haridus algkoolist kõrgkoolini, lihtsustati koolisüsteemi, töötati välja uued õppekavad, uued õpikud, uued koolimajad, aidati kaasa rahvusmeelse õpetajaskonna kujunemisele. Kuueklassiline koolikohustus. Viieklassilise gümnaasiumi õppimisluba oli kõigile. Eestis oli liialt palju noori, kellel oli küpsustunnistus, aga puudusid erialaoskused, mis tagaksid edu tööjõuturul. Olukorra leevendamiseks tehti aastatel 1934 ja 1937 haridusreform, mille tulemusena vähenes gümnaasiumide ja suurenes kutsekoolide arv. Kutsehariduskoolide õpilastele hakati tegema mitmeid soodustusi, mille tagajärjel kutsehariduse populaarsus kasvas. Rahvusteadus - eesti keel kaasajastati ja normeeriti selle õigekeelsust
Eelviimase klassi õpilased kirjutama õppenõukogu määratud ülesande alusel ühe kontrolltöö. 1929.a. lubati anda lõputunnistuse ka neile, kelle teadmised tunnistati nõrgaks ühes aines. 1934.a. kui haridusministriks sai N. Kannu gümnaasiumile lisandi üks klass, juurde tuli veel uus koolitüüp- viieklassiline keskkool (progümnaasium), mis tugines algkooli 4. klassile. Keskhariduse teise astme moodustas kolmeklassiline gümnaasium. Viieklassilise keskkooli kõrvale loodigi mitmel pool veel kolmeklassiline keskkool. Mõlemast keskkooli tüübist võis eksamite alusel pääseda gümnaasiumisse, mis omakorda jagunes reaal- ja humanitaarharuks. 1934.a. viidi keskkoolides sisse üleminekueksamite uus kord: 2.kl. õpilased õiendasid eksami ühes, 3. ja 4. klassi õpilased kahes ja 5.kl. õpilased neljas aines. 1937.a. hakati korraldama ka sisseastumise eksameid: progümnaasiumi 1.klassi võeti
veekvaliteedile. Jõgede ja järvede liigitamise aluseks on Euroopa Liidu Veepoliitika Raamdirektiiv 2000/60/EÜ, mille põhjal on koostatud määruse kohaselt jagatakse jõed ja järved vee keemilise koostise alusel viide kvaliteediklassi, mis peegeldavad veekogu vee kvaliteedi kõrvalekallet looduslikest tingimustest. Euroopa Liidu Vee Raamdirektiivi järgi peab aastaks 2010 pinnavee kvaliteet olema hea ehk vastama viieklassilise süsteemi järgi II klassi nõuetele. Jõevee kvaliteedi hindamise aluseks on nõue, et 90%-l kõikidest võetud proovidest peab määratava aine sisaldus vastama klassi piirarvule. Lähtudes eelnimetatud määruses esitatud keemiliste näitajate piirsisaldusest ning jõgede ja järvede riikliku seire andmetest, võib öelda, et Eesti jõgede ja järvede veekvaliteet on hetkel rahuldav. Kokkuvõte Veevarude paremaks ja ülevaatlikumaks kontrollimiseks ning hõlmamiseks kasutatakse Eestis
2001. a 22. juuni määrus nr 33 “Pinnaveekogude veeklassid, veeklassidele vastavad kvaliteedinäitajate väärtused ning veeklasside määramise kord” (RTL 2001, 81, 1108). Määruse kohaselt jagatakse jõed ja järved vee keemilise koostise alusel viide kvaliteediklassi, mis peegeldavad veekogu vee kvaliteedi kõrvalekallet looduslikest tingimustest. Euroopa Liidu Vee Raamdirektiivi järgi peab aastaks 2010 pinnavee kvaliteet olema hea ehk vastama viieklassilise süsteemi järgi II klassi nõuetele. Jõevee kvaliteedi hindamise aluseks on nõue, et 90%-l kõikidest võetud proovidest peab määratava aine sisaldus vastama klassi piirarvule. Lähtudes eelnimetatud määruses esitatud keemiliste näitajate piirsisaldusest ning jõgede ja järvede riikliku seire andmetest, võib öelda, et Eesti jõgede ja järvede veekvaliteet on hetkel rahuldav (ITK, Seiremonitor).
annaabi.ee 
