kus on kirjeldatud kõikvõimalikud B5 omaduste kombinatsioonid Teised klassifikatsioonid · H. J. Eysenck PEN (psühhotism, ekstravertsus, neurootilisus) · HEXACO ("suur kuus s sik"), kus pentafaktoriaalse mudeli omadustele lisandub ausus · Mõned eelistavad jagada ekstravertsuse kaheks osaks, mille tuumaks on (a) kehtestavus ja (b) sõbralikkus. Arenguliselt käituvad need kaks osa erinevalt. Semantiline sarnasus või käitumiste korrelatsioon? · Milline on viiefaktorilise mudeli päritolu? Kas käitumisaktid jagunevadki tegelikult sellise viie kategooria vahel või on tegu lihtsalt isiksusekirjelduste semantiliste sarnasuste struktuuriga? · See ei ole päriselt lahendatav küsimus, sest käitumist ei saa kirjeldada ilma semantikata (st need kirjeldused peavad midagi tähendama!). 4. INTELLIGENTSUS I MÄÄRATLEMINE JA ERINEVAD LÄHENEMISED Helle Pullmann Individuaalsete erinevuste kaks nurgakivi: isiksus ja intelligentsus
dokumenteeritud kuid vähe on teada selle taga olevatest protsessidest ja mehhanismidest - ’isiksuseomaduste ja keskkonna kokteil’ – isiksuseomaduste ja erinevat tüüpi keskkondade seosed nt teatud keskkonnas meelekindlus olulisem kui mujal - - - - VI loeng: isiksuse bioloogilised alused; isiksuse areng - Isiksuseomaduste klassifikatsioon loomade - Meil peaks olema selleks loomadega sarnased omadused - Loomade isiksus - Inimestel on kõik viiefaktorilise mudeli omadused olulisel määral päritavad - Loomade käitumisomaduste kirjeldustes on leitud midagi sarnast - Püsivad erinevused temperamendiomadustes võivad esineda ka kloonitud populatsioonis - Looduslik valik peaks eelistama paindlikku, kontekstispetsiifilist käitumist. Üldised käitumiserinevused võivad ilmneda kui käitumine sõltub mingist üldisest füsioloogilisest eripärast või kui spetsialiseerumine on kasulik
mis seostab isiksuse omadused loomuliku valikuga. David B (1995) arvates on "suurel viisikul" oluline kohastumuslik tähtsus ja see peegeldab hästi meie esivanematele esitatud sotsiaalsete nõudmiste struktuuri. Samas ei suuda evolutsiooni psühholoogia esindajad seletada, millest tulenevad individuaalsed iseärasused isiksuses. Robert McRae ja Paul Costa (1985, 1987) jõudsid faktoranalüüsi kasutades isiksue viiefaktorilise mudelini. Nende arvates tuleneb enamus isiksue omadusi viiest kõrgema järgu joonest, mida nimetatakse isiksuse omaduste "suureks viisikuks". Nendeks viieks omaduseks on ekstravertsus, neurootilisus, avatus kogemusele, sotsiaalsus ja meelekindlus (vt. Lisa). Kuigi paljude arvates on see parim ja usaldusväärseim isiksuse mudel, leidub piisavalt ka selle teooria ja mudeli vastaseid, kes ütlevad, et inimlike omaduste varieeruvus
Omavahel tugevamini seotud omadused arvatakse olevat seotud ühe isiksuse faktoriga. Varajtud põhifaktorid kujutavad endast kõrgemat järku isiksuse omadusi, mis määravad ära vähemolulised isiksuse omadused. Cattell arvas, et isiksuse saab piisavalt hästi ära kirjeldada 16 lättejoont (allikjoont) kasutades. Neist lähtub tunduvalt suurem arv pindmisi isiksuse jooni. Robert McRae ja Paul Costa (1985, 1987) jõudsid faktoranalüüsi kasutades isiksuse viiefaktorilise mudelini. Nende arvates tuleneb enamus isiksuse omadusi viiest kõrgema järgu joonest, mida nimetatakse isiksuse omaduste "suureks viisikuks" (Big Five). Nendeks viieks omaduseks on ekstravertsus, neurootilisus, avatus kogemusele, soojus ja sihikindlus. Kuigi paljude arvates on see parim ja usaldusväärseim isiksuse mudel, leidub piisavalt ka selle teooria ja mudeli vastaseid, kes ütlevad, et inimlike omaduste varieeruvus peab lähtuma rohkem kui viiest põhiomadusest ja teisi, kelle
annaabi.ee 
