adopters), varajane enamus (early majority), hiline enamus (late majority) ja mahajääjad (laggards) (Rogers, 1962). Rogersi järgi saab iga uuenduse omaksvõtjaid liigitada eelpool oleva jaotuse järgi vastavalt normaaljaotuskõverale. Iga sotsiaalse süsteemi liikme valmisolek ja suutlikkus innovatsiooni omaksvõtuks sõltub suurel määral tema teadlikkusest, huvidest hinnangust, kogemusest ja omaksvõtmises. Rogers on samuti välja pakkunud viieetapilise mudeli innovatsiooni levikuks : 1. Teadmised (knowledge) – innovatsiooni olemuse ja funktsiooni selgeksõppimine. 2. Veendumine (persuasion) – veendutakse innovatsiooni väärtuses 3. Otsustamine (decision) – innovatsioon võetakse omaks 4. Kasutuselevõtmine (implementation) – innovatsiooni kasutusele võtmine 5. Kinnitamine (confirmation) – lõplik innovatsiooni omaksvõtmine (või hülgamine) See teooria rõhutab muuhulgas sotsiaalse surve suurt osatähtsust uue
varajane enamus (early majority), hiline enamus (late majority) ja mahajääjad (laggards) (Rogers, 1962). Rogersi järgi saab iga uuenduse omaksvõtjaid liigitada eelpool oleva jaotuse järgi vastavalt normaaljaotuskõverale. Iga sotsiaalse süsteemi liikme valmisolek ja suutlikkus innovatsiooni omaksvõtuks sõltub suurel määral tema teadlikkusest, huvidest hinnangust, kogemusest ja omaksvõtmises. Rogers on samuti välja pakkunud viieetapilise mudeli innovatsiooni levikuks : 1. Teadmised (knowledge) innovatsiooni olemuse ja funktsiooni selgeksõppimine. 2. Veendumine (persuasion) veendutakse innovatsiooni väärtuses 3. Otsustamine (decision) innovatsioon võetakse omaks 4. Kasutuselevõtmine (implementation) innovatsiooni kasutusele võtmine 5. Kinnitamine (confirmation) lõplik innovatsiooni omaksvõtmine (või hülgamine) See teooria rõhutab muuhulgas sotsiaalse surve suurt osatähtsust uue idee,
annaabi.ee 
