Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge

Vihula valla ruumiline iseloomustus - sarnased materjalid

vihula, vergi, palmse, lahed, lade, territoorium, sadamaid, lahte, alamjooksul, sagadi, metsad, gede, juhendaja, voolavad, kitsad, karjamaa, histransport, vallal, likool, loetelu, viidatud, birk, sikk, suubub, rgus, toolse, osakond, veeteed, kaubaveo, olemasolevad, metsamassiivid, tihedamalt, ikjal, rannajoon, tegevusega, lahemaa, lades
thumbnail
528
doc

Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused

KESKKONNAKAITSE JA KORRALDUS 1. loodus- ja keskkonnakaitse üldküsimused  Keskkonnakaitse: atmosfääri, maavarade, hüdrosfääri ratsionaalse kasutamise ja kaitse, jäätmete taaskasutamise või ladustamise, kaitse müra, ioniseeriva kiirguse ja elektriväljade eest. Keskkonnakaitse on looduskaitse olulisim valdkond.  Looduskaitse : looduse kaitsmist (mitmekesisuse säilitamist, looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku, taimestiku ja seenestiku liikide soodsa seisundi tagamine), kultuurilooliselt ja esteetiliselt väärtusliku looduskeskkonna või selle elementide säilitamine, loodusvarade kasutamise säästlikkusele kaasaaitamine 2. loodus- ja keskkonnakaitse mõiste  Keskkonnakaitse- rahvusvahelised, riiklikud, poliitilis-administratiivsed, ühiskondlikud ja majanduslikud abinõud inimese elukeskkonna saastamise vähendamiseks ja vältimiseks ning l

Keskkonnakaitse ja säästev...
238 allalaadimist
thumbnail
3
docx

Keskkonnaseisundi hindamine Kadrina vald

Riigimaad (8962,4 ha) moodustavad ligikaudu 25,2% valla üldpindalast. Munitsipaalomandis on 139,3 ha ehk 0,4% ning eraomandis on kokku 24 684,1 ha ehk 69,6%. Reformimata maad on 1 695,5 ha ehk 4,8% (reformimata maast on riik määratlenud riigi maareservi jäetavaks maaks 1 467,5 ha). i http://www.kadrina.ee/atp/index.php?id=323 ii http://www.kadrina.ee/atp/index.php?id=469 KADRINA VALLA HETKEOLUKORD JA ARENGUSUUNDUMUSED Kadrina vald asub Lääne-Virumaa lääneosas. Põhjas piirneb ta Vihula vallaga, kus on ka Lahemaa Rahvuspargi lõunapiir. Loodes asub Haljala vald, idas Rakvere vald, lõunas ja edelas asuvad Tapa vald ja Tamsalu vald. Läänes on naabriteks Harjumaa Kuusalu vald. Kadrina valla pindala on 35 481,3 hektarit, mis on ligikaudu 10% Lääne-Viru maakonna pindalast. Valda läbivad Tallinn-Narva- Peterburi raudtee, Tallinn-Narva ja Pärnu- Rakvere-Sõmeru maantee. Kadrina alevik asub 15 km kaugusel Rakvere ja Tapa linnast ja 85 km kaugusel Tallinnast

Ökoloogia ja keskkonnakaitse
7 allalaadimist
thumbnail
13
doc

Eesti rahvuspargid

Kõigile neile nõuetele leiti kõige paremini vastavat Lahemaa. Nii on pargi ala valitud ja piiritletud eeskätt looduslikel maastikulistel kaalutlustel. Lahemaa rahvuspargis kaitstakse metsa-, soo- ja rannaökosüsteeme, samuti poollooduslikke kooslusi (loopealsed), geoloogiamälestisi (balti klint) ning ajaloo- ja arhitektuurimälestisi. Lahemaa on Euroopa üks tähtsamaid metsakaitsealasid. Lahemaa rahvuspark koosneb maastikuliselt Lahemaast, Lavamaast ja Kõrvemaast. Lahemaa rahvuspargi territoorium hõlmab praegu alasid kahest maakonnast ( Harjumaa ja Lääne-Virumaa) ning neljast vallast (Kadrina, Kuusalu, Loksa ja Vihula). Lahemaa Rahvuspark oli omataoliste kaitsealade seas esimene tollases Nõukogude Liidus. Peamiseks eesmärgiks nähti Põhja-Eesti iseloomulikke maastikute kaitset, kultuuripärandite kaitset ning inimese ja looduse harmoonilist suhet. Rahvuspargi esialgseks suuruseks oli 440km, hiljem see suurenes 725 km-ni. Sellest 474 km² on maismaad ja 251 km² merd.

Bioloogia
32 allalaadimist
thumbnail
82
doc

Eksami kordamisküsimuste vastused

1. Eesti metsade üldiseloomustus ja metsade jaotus hoiu-, tulundus - ja kaitsemetsadeks. Metsandus on väga lai mõiste, mis koosneb: 1. majandusharudest, mis tegelevad kõigi metsa kasutusviisidega (tähtsal kohal on puidu raiumine ja töötlemine) kui ka metsa uuendamise, kasvatamise ja kaitsega. 2. teadus- ja haridusharust, mis uurib ja õpetab kõike metsaga seonduvat ja sisaldab endas palju kitsamaid metsanduslikke teadussuundi. Metsateaduse võib tinglikult jagada kolmeks: 1.)Metsakasvatus ­ esindab bioloogilist suunda metsanduses. Metsakasvatust võime defineerida kui tegevust metsas toimuvate bioloogiliste protsesside mõjutamisest selleks, et kasvatada majanduslikult väärtuslikke puistuid. Tegeleb selliste ainetega nagu dendroloogia, metsataimekasvatus, hooldusraied, metsakultiveerimine, metsakaitse, puhkemetsandus jne. st. peamiselt probleemidega mis on seotud uue metsapõlvkonna rajamise ja olemasolevate metsade hooldamise ning kaitsmisega. 2.)Metsako

Eesti metsad
354 allalaadimist
thumbnail
14
doc

Eesti geoloogiline ehitus

(Erinevad kaevandused, karjäärid)? SILURI ladestu 443-417 miljonit aastat tagasi. Eesti ala oli Kesk- Euroopa kohal paikneva sügava ookeani põhjapoolseim laht. Sellesse merre ladestusid karbonaatsed setted (lubikojad) ja sügavamal argilliidid. Karbonaatkivimite kogupaksus on aukartustäratav - isegi üle 400 m. Kogu siluri ladestu kivimikompleks jaotatakse 10 lademeks, millest igaüht iseloomustab kindel kivististe kooslus. Lubjakivide kõrval esineb ka dolomiite - Raikküla lade Paidest idas ja Jaagarahu, Rootsiküla ning Paadla lademed Saaremaal ja Lääne-Eestis, mis sobivad suurepäraselt ehituskiviks. Nende hulgas on kauni mustri ja hea töödeldavusega dekoratiivkivimeid (nn Kalana marmor, Mustjala, Tagavere ja Kaarma dolomiit). Siluri lõpul meri taganes ja lubikodade settimine lakkas. DEVONI ladestu 417-350 miljonit aastat tagasi. Lõuna-Eestisse tungis jälle meri. Sellel perioodil paiknes Eesti ala peaaegu ekvaatoril

Eesti loodus ja geograafia
78 allalaadimist
thumbnail
30
pdf

Referaat teemal Lahemaa Rahvuspark

Kultuuripärandi kaitse peab rakenduma nii pärandmaastike, pärandkoosluste, ajaloolise maakasutuse säilitamisena, ehituspärandi, asustusstruktuuri ja ajalooliste objektide kaitses kui ka piirkonnaga seotud toponüümika, elulaadi, töötraditsioonide ja käsitööoksuste säilimise kaudu. 4 2. Asustuse kujunemine Lahemaa praegune territoorium asutati tõenäoliselt kiviaja lõpul. Asustus pole siinsetel loopelasetel katkenud ca 4000 aasta jooksul. Meie ajaarvamise alguseks oli siin välja kujunenud kolm asustuskeskust: Kahala, Palmse ja Vihula. Esimeste sajandite maalinnuste kohad on leitud Muuksist ja Vihulast, säilinud on kultuse-ja ohvrikive ning paar ohvripuud (näiteks Ilumäe hiie-niinepuu). XIII sajandi algusest pärinevad esimesed kirjalikud andmed ligi kahekümne Lahemaa küla kohta,

29 allalaadimist
thumbnail
56
pdf

“NOORTE TERVISTAV PUHKUS 2005”

LOA NR NIMI LOA KESTUS KUUPÄEV 1. 92 Relvo Sport Noortelaager 3a Põlvamaa, Saverna vald 02.12.2002. a 2. 107 Noortelaager Oravake 3a Ida-Virumaa, Narva-Jõesuu 18.03.2004. a 3. 81 Karepa Noortelaager 3a Lääne-Virumaa, Vihula vald 02.12.2002. a 4. 113 Rutja Noortelaager 1a Lääne-Virumaa, Vihula vald 26.11.2004. a 5. 103 Romaskino Tiigrid 3a Harjumaa, Harku vald 04.12.2003. a Noortelaager 6. 114 Võsu Noortelaager 1a Lääne-Virumaa, Võsu vald 26.11.2004. a 7

Ühiskond
8 allalaadimist
thumbnail
26
pdf

Eesti looduskaitse

linnukaitseseadus (1888) Nimetamata on jäänud nüüdisajal aktiivselt välja esimese looduskaitseseaduse projekti. Vilsandi, Kursi­Kärevere, Tudulinna, Kuressaare ja 9 rahvusparki Rootsis (1909). tegutsevad isikud ning vaid põgusalt on käsitletud See ei leidnud valitsuse heakskiitu, sest kardeti lahed ja Vooremaa järved. praegusi organisatsioone, sest nende töö on pidevalt riigieelarvele lisanduvaid kulusid. 1951 taasalustas tööd LUS-i looduskaitse sektsioon. nähtav.

Keskkonna ja loodusõpetus
32 allalaadimist
thumbnail
34
doc

Soome lahe rannikumadalik

mandrijääjärgsete veekogude alt algas ligikaudu 10 000 aastat tagasi, kuid suurem osa käsitletavast territooriumist on vee alt vabanenud alles viimase 5000-6000 aasta jooksul. (Linkrus 1998) Maastikurajooni rannavöönd on pikk ja mitmekesine ning selle ulatuses leidub nii rändkivirohkeid moreenrandasid, liivarandasid, liivakivist rannaastanguid, rannakaljusid ehk pankasid, kivikülve, rannikuluiteid kui kärestikulisi jõgesid. Rannavööndit liigendavad poolsaared, lahed ning Soome lahte suubuvad jõed. Väga iseloomulik on selline liigendatus just Lahemaa Rahvuspargis. (Arold 2005) 1.3. Aluspõhi ja reljeef Soome lahe rannikumadaliku aluspõhja peamised kihid on Ediacara ja Kambriumi ladestu liivakivid, aleuroliidid ja savid. Samuti leidub klindi jalamil Ordoviitsiumi oobulus- ja glaukoniitliivakivi ning savikilta. (Raukas 1978 ref Arold 2005) Need kivimid on olnud aluseks alale iseloomuliku karbonaadivaese halli moreeni tekkeks. Viimasele on lisandunud

Eesti loodusgeograafia
11 allalaadimist
thumbnail
34
docx

Eesti rahvuspargid

Väinamere lahel on tavaliselt ka hall- ja viigerhüljes. (Leito, Kimmel, & Ader, 2007) (Timm & Kiristaja, 2006) (Keskkonnaamet) LAHEMAA RAHVUSPARK Ajalugu Lahemaa rahvuspark asub Harjumaal Loksa ja Kuusalu vallas, Lääne-Virumaal Kadrina ja Vihula vallas. Loodi 1972. aastal, et kaitsta Põhja-Eestile iseloomulikke metsi, sood, randa ja kultuuripärandit. Rahvuspargi pindala on 72 510 ha. Lahemaal on elatud juba 4000 aastat. Ajaloomälestustest asuvad rahvuspargis Muuksi ja Vihula linnamäed, Muuksi ja Võha kivikalmed, Käsmu kaptenite küla ja Altja kaluriküla (Lisa 5 pilt 10). Maastikku vääristavad vanad mõisasüdamed. Lahemaa rahvusparki peetakse ühe kaunimaks rahvuspargiks Eestis ja ka Euroopas. Tema loodus paneb külastajaid imestama. (Timm & Kiristaja, 2006) (Leito, Kimmel, & Ader, 2007) Loodus Lahemaa rannajoon on erakordselt liigestunud. Rahvuspargi poolsaared hakkasid tekkima umbes 4000 aastat tagasi

Geograafia
5 allalaadimist
thumbnail
22
docx

MAASTIKUTEADUSE ALUSTE kordamisteemad

MAASTIKUTEADUSE ALUSTE kordamisteemad 1. Maastike jagunemine kasutamise e. funktsiooni järgi: loodusmaastik, külamaastik, linnamaastik. Maistud. Sylvia Crowe jagab maastikud loodusmaastikeks, külamaastikeks ja linnamaastikeks. Loodusmaastikud – ürgmaastikud, mida looduses enam väga ei leia. Seal elavad liigid, kes on rohkem inimpelglikud. Külamaastik – Maistud – maastik, kus on teatud kasutusviis ülekaalus (põllumajandusmaastik, teedemaastik jne) Põhifunktsioonide järgi jaotatakse maistud: põllumajandusmaistu, metsamaistu, veemaistu, asulamaistu, tööstusmaistu, kaevandusmaistu, teedemaistu, puhkemaistu, kaitsemaistu Maistudel ei ole kindlaid piire, nad võivad üksteist katta. Maistusid peab hooldama, muidu naturaliseeruvad. 2. Metsamaistud, pool-looduslikud maistud, puhkemaistud, tööstusmaistud. Tähendus, jagunemine ja nende eripärad. Mets on maastiku osa, milles esineb põhiliselt puurinne. Metsas on väiksemad päike

Maastikuteadus
9 allalaadimist
thumbnail
3
docx

Pikk tänav rakveres & vihula mõis

1882 uksed avas linna esimene avalik raamatukogu, esimest korda mängiti linnas eestikeelset näitemängu (võõrastemaja "Balti Hoov" saalis Pikk tn. 7 Juhan Kunderi "Mulgi mõistus ja tartlase tarkus") 1886 hakkas tegutsema seltsi "Ööpik" näitetrupp (esiktükiks naljamäng "Teie käsu peale, herra leitenant") . 1910 aadressil Pikk tn. 16 avati linna esimene kino ("Illusioon") tööle hakkas Rakvere tärklisevabrik . Vihula mõis (saksa k. Viol) oli rüütlimõis Haljala kihelkonnas Virumaal. Kaasajal jääb kunagine mõis Vihula valda Lääne-Viru maakonnas. Vihula mõisa on esmakordselt mainitud 1501. aastal, mil see kuulus Lodede aadlisuguvõsale. 17. ja 18. sajand kuulus mõis Helffreichidele, kes lasid rajada barokkstiilis mõisasüdame. 1810. aastal omandasid mõisa Schubertid, kellele kuulus mõis kuni 1919. aasta võõrandamiseni ja mõisasüda kuni 1939. aasta ümberasumiseni.

10 allalaadimist
thumbnail
90
pdf

Öko ja keskkonnakaitse konspekt

Peamised ökosüsteemid ja bioomid (ökosüsteemide liigitamine) 1. Maapealsed bioomid tundra boreaalsed okasmetsad (taiga) parasvöötme lehtmetsad stepp (rohtlad) savann (puisrohtlad) pooligihaljad troopilised metsad igihaljad troopilised vihmametsad kõrbed 2. Magevee-ökosüsteemid seisvate vete ökosüsteemid (järved, tiigid jne.) vooluvete ökosüsteemid (jõed, ojad jne.) sood 3. Mere-ökosüsteemid avaookean rannikuveed kalarikkad tsoonid lahed, jõgede deltad jne. Põhjused, mis tingivad erinevate ökosüsteemide arengut erinevates regioonides: Endla Reintam, 2008/2009 13 1) abiootiliste faktorite erinevus Optimum ­ organismi elutegevuseks soodsaimate keskkonnaparameetri väärtustega piirkond ökoamplituudis. a) kliima (ilmastu) ­ mingi paiga ilmade statistiline iseloomustus aastakümnetega mõõdetavas ajavahemikus;

Ökoloogia ja keskkonnakaitse1
775 allalaadimist
thumbnail
18
docx

Lahemaa Rahvuspark

ja piiritletud eeskätt looduslikel maastikulistel kaalutlustel. Kogu geograafiline Lahemaa mõiste on loodud looduslikul ja maastikulisel põhimõttel. Tartu professor J.G.Granö, liigitades Eesti maastikke, määras ühe maastikulise üksusena kahekümne neljast looklahelise lavalausmaa Põhja-Eesti rannikul Kuusalu ja Kunda vahel. Sellele lõi ta ühtlasi nime - Lahemaa. Lahemaa rahvuspark koosneb maastikuliselt Lahemaast, Lavamaast ja Kõrvemaast. Lahemaa rahvuspargi territoorium hõlmab praegu alasid kahest maakonnast ( Harjumaa ja Lääne- Virumaa) ning neljast vallast (Kadrina, Kuusalu, Loksa ja Vihula). 2.1 Lahemaa rahvuspargi piirid Lahemaa rahvuspark loodi 1971. aastal esimese omataolise kaitsealana tollases Nõukogude Liidus eesmärgiga kaitsta Põhja-Eesti iseloomulikke maastikke, rahva kultuuripärandit ning säilitada inimese ja looduse harmoonilist suhet. Rahvuspargi esmaseks suuruseks oli u. 440 km²

Looduskaitse
4 allalaadimist
thumbnail
7
docx

Referaat Lahemaa rahvuspark

looduskaitse erinõuete kohaselt kasutatavad alad koosluste, ökosüsteemide, maastike või liikide kaitsmiseks; nende uurimiseks ja tutvustamiseks. Kaitsealad jagunevad: rahvuspark, looduskaitseala, maastikukaitseala (looduspark) ja programmiala. Rahvuspark on erilise rahvusliku väärtusega kaitseala looduse ja kultuuripärandi, sealhulgas ökosüsteemide, bioloogilise mitmekesisuse, maastike ja rahvuskultuuri kaitsmiseks, uurimiseks ja tutvustamiseks. Rahvuspargi territoorium jaguneb loodusreservaadiks, sihtkaitsevööndiks ja piiranguvööndiks. Eesti rahvuspargid on: Lahemaa Rahvuspark, Karula Rahvuspark, Soomaa Rahvuspark ja Vilsandi Rahvuspark. Lahemaa Rahvuspark ­ ülevaade Lahemaa rahvuspark loodi 1971. a esimese rahvuspargina Balti riikides, tollases Nõukogude Liidus . See hõlmab praegu 64 915 ha maismaad Harjumaal ja Lääne-Virumaal ning 47 096 ha sellega piirnevat rannamerd. Rahvuspargi eesmärgiks on tagada Põhja-Eestile

Ökoloogia ja...
62 allalaadimist
thumbnail
21
doc

Eesti ühiskonnageograafia

EESTI-SISESED ERINEVUSED Eesti jaotamine regioonideks Ehkki Eesti on väike, on ta osad ka inimgeograafiliselt siiski küllaltki erinevad. Kõige jämedamates joontes on pilt selline. Juba varakult kujunes välja tööstuse koondumine Põhja-Eestisse, kus leidub rohkem loodusvarasid ja on kergem ühendust pidada nii Venemaa kui eriti ülemeremaadega. Põhja-Eesti piires omakorda kujunes kaks tööstuspiirkonda, Kirde-Eestis ja Tallinnas koos ümbrusega. Kesk- ning Lõuna-Eesti, samuti Lääne-Virumaa, jäid ülekaalukalt põllumajanduslikuks piirkonnaks, Lääne-Eesti majandusele avaldas suurt mõju meri. Tallinna regioon on teistest palju jõukam. Tööstuse paigutus Eestis Piirkond 1913 1939 1990 2004 Tallinn ümbrusega 44,3 49,6 44,3 44,2 Kirde-Eesti 36,4 26,8 24,1 13,6 Muu E

Keskkond
22 allalaadimist
thumbnail
704
xlsx

Transpordi infosüsteem Labor 4

24357 8400002-1Abrami 58.33944925.673184 24357 Viljandi vald 20902 8400003-1Abrami 58.33960625.673567 20902 Viljandi vald 123526 7400893-1Abruka sa 58.16221922.528098 123526 Abruka Lääne-Saare vald 91986 5900008-1Aburi 59.18094126.266682 91986 Väike-Maarja vald 30454 5900009-1Aburi 59.18095726.266427 30454 Väike-Maarja vald 30455 5900011-1Adaka tee 59.50441826.120793 30455 Vihula vald 30456 5900010-1Adaka tee 59.50422626.120960 30456 Vihula vald 30021 4900002-1Adavere 58.70811125.897588 30021 Adavere alevik 30020 4900001-1Adavere 58.70893325.896700 30020 Adavere alevik 138594 499049-1 Adavere me 58.72914525.851323 138594 Põltsamaa vald 91968 4900005-1Adavere tuu58.71976125.876383 91968 Põltsamaa vald 92058 4900003-1Adavere tuu58.71987625.876204 92058 Põltsamaa vald

Transpordi infosüsteem
5 allalaadimist
thumbnail
19
doc

Kaitsekord, Loodusvarad, Looduse mitmekesisus

kaitsmiseks, uurimiseks ja tutvustamiseks. Rahvuspargis määratakse loodusreservaadi, sihtkaitsevööndi ja piiranguvööndi alad. 2004. aastast on Eestis 5 rahvusparki: · Lahemaa · Karula · Soomaa · Vilsandi · Matsalu rahvuspark Kõik nimetatud rahvuspargid kuuluvad kaitsealade võrgustiku Natura 2000 alade hulka. Lahemaa rahvuspark Lahemaa rahvuspark on asutatud 1. juunil 1971. a. Asub Loksa ja Kuusalu vallas, Lääne-Virumaal Kadrina ja Vihula vallas. Rahvuspargi pindala on 72 500 ha, sellest maismaad 47 410 ha ja merd 25 090 ha . Lahemaa rahvuspark on loodud Põhja-Eestile iseloomuliku looduse ja kultuuripärandi, (sh ökosüsteemide, bioloogilise mitmekesisuse, maastike, rahvuskultuuri ning alalhoidliku looduskasutuse) säilitamiseks, uurimiseks ja tutvustamiseks. Kaitstakse: · metsa-, soo- ja rannaökosüsteeme · poollooduslikke kooslusi (loopealsed), · geoloogiamälestisi (balti klint)

Keskkonnaökoloogia
40 allalaadimist
thumbnail
48
ppt

Lahemaa Rahvuspark

säilitamiseks, uurimiseks ja tutvustamiseks. Mida kaitstakse? Seal kaitstakse metsa-, soo- ja rannaökosüsteeme, samuti poollooduslikke kooslusi (loopealsed), geoloogiamälestisi (balti klint) ning ajaloo- ja arhitektuurimälestisi. Lahemaa on Euroopa üks tähtsamaid metsakaitsealasid. Üle 70% Lahemaa pindalast moodustavad metsad. Millest koosneb Lahemaa? Lahemaa rahvuspark koosneb maastikuliselt Lahemaast, Lavamaast ja Kõrvemaast. Lahemaa rahvuspargi territoorium hõlmab praegu alasid kahest maakonnast ( Harjumaa ja Lääne- Virumaa) ning neljast vallast (Kadrina, Kuusalu, Loksa ja Vihula). Nimetus Ala nimetas Lahemaaks Johannes Gabriel Granö juba 20. sajandi algul, tuletades selle Põhja-Eesti ranniku kõige enam liigestatud osast, kus neli suurt poolsaart (Juminda, Pärispea, Käsmu ja Vergi) vahelduvad nelja lahega (Kolga, Hara, Eru ja Käsmu). Käsmu Põhja-Eesti paekallas Poolsaarte- ja lahtederohket rannikumadalikku

Ökoloogia
16 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Põhjavee andmete analüüs: Vihula mõis

Kodutöö 1 Põhjavee andmete analüüs: Vihula mõis 1. Milline on proovi leelisus ühikutes mmol/l? HCO3- = 230 mg/l M(HCO3) = 1 + 12 + 3*16 = 61 g/mol 230 mg/l : 61 g/mol = 230 mg/l : 0,061 mg/mol = 3770 mol/l = 3,77 mmol/l Proovi leelisus: 3,77 mmol/l 2. Kas uuritava proovi ammoonium-, nitraat- ja nitritioonide kontsentratsioon vastab joogiveele esitatavatele nõuetele? Kui suur on proovi üldlämmastiku sisaldus? Kontsentratsioon Lubatud (mg/l) Vastavus (mg/l)

Keskkonnaanalüüs
18 allalaadimist
thumbnail
27
doc

Kaarma vald

1 Sisukord Sisukord...................................................................................................................................... 2 Sissejuhatus ................................................................................................................................3 Kaarma valla loodus ja keskkond............................................................................................... 7 Turismitalud kaarma vallas.......................................................................................................14 Tegevus Saaremaal ...................................................................................................................20 Fotod Kaarma vallast................................................................................................................ 24 Kokkuvõte................................................................................................

Geograafia
8 allalaadimist
thumbnail
128
docx

Poliitika keskkond ja sotsialiseerimine

juhtimisstruktuure. Riigi põhitunnused Üldiselt, nagu paljude teistegi nähtustega politoloogias, on riigi definitsioone palju. Enamasti ollakse üksmeelsed vaid selles, et riigil peab olema 3 põhitunnust (tuginedes suuresti Austria õigusteadlase Georg Jellineki teooriale – Drei Elemente Lehre) ning seda tunnistati õiguslikult 1933. aasta Montevideo riikide õiguste ja kohustuste konventsioonis: 1) maa-ala ehk territoorium on ruum, mis koosneb: maismaa, maapõu selle all, õhuruum selle kohal, territoriaalvesi (nt 18-19 saj 3-4 meremiili; praegu 12 meremiili (1852 m = 22 km), millele võib lisanduda majandustsoon;), tinglikult ka riigilipu all sõitvad laevad. Territoorium on oluline seetõttu, et reeglina ainult sellel maa-alal kehtib riigivõim (võib olla ka erandeid nt sõjalised tugipunktid). 2) rahvas ehk elanikkond Rahvusvaheliselt tunnustatud riigi teine element on rahvas

Politoloogia
19 allalaadimist
thumbnail
6
docx

PALMSE MÕIS

Kõige esimene terviklikult taastatud mõisakompleks Eestis keset Lahemaa Rahvuspargi kaunist loodust. Suurepärane ülevaade Eesti mõisaelust ja -arhitektuurist läbi sajandite. Ideaalne koht nii asjalike koolituste ja konverentside kui ka pidulike pulmade ja vastuvõttude korraldamiseks. Põnevad näitused, etendused, kontserdid ja meelelahtusprogrammid. Meeliköitvad üritused lastele, ajaloohuvilistele, seiklushimulistele ja romantikutele. AJALUGU Keskajal kuulus Palmse Tallinna Mihkli nunnakloostri valduste hulka, mõisana on teda esimest korda mainitud 1510. aastal. Alates 1676. aastast kuulus Palmse mõis Pahlenitele. Nende, kui ühe kõige põlisema baltisaksa aadlipere käes, püsis Palmse Eesti Vabariigi alguseni. Praegune Palmse härrastemaja valmis lõplikult 1730. aastaks. Kõrvalhooned, Ilumäele ehitati kabel, Oruveskile vesiveski. Peahoonetagust iluaeda hakati rajama 1738. aastal. 18. sajandi keskpaigaks oli Palmsest saanud juba tõeline

Ajalugu
6 allalaadimist
thumbnail
6
docx

Keskkonnaseisundi analüüs Koonga vald

KOONGA VALLA KESKKONNASEISUNDI ANALÜÜS Referaat PK.0059 Koostaja: Juhendaja: Endla Reintam Tartu 2012 1. Ülevaade piirkonna hetkeseisundist. Koonga vald sai omavalitsusliku staatuse 12.detsembril 1991.aastal. Valla territooriumi suurus on 438 km2, sellest: põllumajandusmaa 19 % , metsamaa 35 %. Koonga vald on Pärnumaa loodepoolseim vald. Vald piirneb põhjas Lihula ja Vigala vallaga, idas Halinga valla ja Lavassaare aleviga, lõunas Audru ja Tõstamaa vallaga ning läänes Varbla ja Halinga vallaga. Teiste valdade ja maakondadega ühendavad valda Pärnu-Lihula, Pärnu-Jaagupi-Kalli-Karuse ja Kirbla-Ahaste maanteed. Valla keskus asub Koonga külas. Kaugus suurema

Keskkonnakaitse ja säästev...
25 allalaadimist
thumbnail
196
pdf

HÜDROSILINDRI TEHNOLOOGILISE PROTSESSI VÄLJATÖÖTAMINE JA TOOTMISJAOSKONNA PROJEKTEERIMINE

tootmisjaoskonna projekteerimine“. Teema sai valitud, põhimõttega, et vähendada „Palmse metall OY“ ostutoodete osakaalu, tootes ise kohapeal. Samuti on toodang suunatud sihtgrupile, kellede vajadused on väiksemad kogused, kuskil mõned sajad tellimuse peale. Tegemist on ettevõttega, mis toodab ja turustab sihtotstarbelisi põllumajandusmasinaid, mida tuntakse ja hinnatakse kõrgelt Skandinaavias ja Euroopas. Palmse Metalli toodangut iseloomustab kvaliteet, vastupidavus, lihtsus ja funktsionaalsus.’ Minu lõputöö seisenb põllumajanduskäru tagaluugi liigutamiseks vajaliku silindri tehnoloogilise protsessei välja töötamist, milles kajastub: pinkide valik, tehnoloogiliste režiimide arvutused samuti masinaaegade leidmine ja nende normeermine. Töö teises pooles keskendun ma tootmisjaoskonna projekteerimisele, mis koosneb organisatsioonilisest osast ja majanduslikust osast, millest viimane

Masinatehnika
29 allalaadimist
thumbnail
14
docx

Kinnisvara rahanduse kordamisküsimused kontrolltööks

Kinnisvara rahandus ­ 1. Kontrolltöö kordamisküsimusi Mis on ehitamine? Ehitamine on: 1) ehitise püstitamine; 2) ehitise laiendamine; 3) ehitise rekonstrueerimine; 4) ehitise tehnosüsteemide muutmine; 5) ehitise lammutamine. Kuidas toimub kaasomandi valdamine ja kasutamine? Kaasomand on kahele või enamale isikule üheaegselt mõttelistes osades ühises asjas kuuluv omand. Kaasomanikud valdavad ja kasutavad ühist asja kokkuleppe või enamuse otsuse kohaselt, kui sellele enamusele kuulub suurem osa ühises asjas. Kaasomanikul on õigus ühist asja kasutada nii, kui see ei takista teiste kaasomanike kaaskasutust. Kaasomanikul on õigus teha asja säilitamiseks vajalikke toiminguid teiste kaasomanike nõusolekuta, kuid ta võib teistelt kaasomanikelt nõuda asja säilitamiseks vajalike kulutuste hüvitamist võrdeliselt nende osadega. Kaasomanikul on õigus nõuda teistelt kaasomanikelt, et kaasomandis oleva asja valdamine ja kasutamine toimuks vastavalt kõigi kaasomanike huvi

Majandus
65 allalaadimist
thumbnail
3
docx

Küsimused Lääne-Virumaa kohta

b) 248,36 km² c) 329,26 km² 3. Millal nimetati Rakke vald vallaks? a) 8. augustil 1945 b) 9. aprillil 1992 c) 4. jaanuar 1976 4. Mitu küla on Rakvere vallas? a) 25 b) 14 c) 19 5. Milline on Laekvere valla vapp? a) b) c) 6. Milline on Rägavere valla lipp? a) b) c) 7. Mitu aleviku on Sõmeru vallas? a) 8 b) 3 c) 12 8. Kui palju oli Tamsalu vallas elanikke seisuga 1.01.2011? a) 4569 b) 3971 c) 5834 9. Mitu linna on Tapa vallas? a) Mitte ühtegi b) 1 c) 3 10. Mis on Vihula valla keskus? a) Vihula b) Annikvere c) Võsu 11. Mitu küla on Vinni vallas? a) 54 b) 46 c) 37 12. Kui palju on Viru-Nigula valla pindala? a) 234,05 km² b) 132,56 km² c) 375,09 km² 13. Mis on Väike-Maarja kordinaadid? a) 59° 20 N, 26° 9 E b) 59° 8 N, 26° 15 E c) 59° 33 N, 26° 9 E

Geograafia
2 allalaadimist
thumbnail
7
doc

Referaat - Lahemaa Rahvuspark

ja rannas. Tuntuimad rändrahnud on Juminda majakivi, Jaani-Tooma Suurkivi ja ka Võsu Ojakivi. Liivarandu leidub Lahemaa rahvuspargis vähe. http://et.wikipedia.org/wiki/Lahemaa_rahvuspark http://lemill.net/lemill-server/content/pieces/viru-raba Ajaloo-, kultuuri- ja arhitektuuriobjektid Lisaks kaunitele loodusmaastikele on Lahemaal rohkesti ajaloo-, kultuuri- ja arhitektuuriobjekte. Tähelepanuväärsemad neist on Muuksi linnamägi; Muuksi, Uuri, Võhma ja Vihula kivikalmed ning kaluriküla Altjal. Mõisadest Palmse, Kolga, Sagadi ja Vihula. http://www.palmse.ee/meelelahutuslikud-programmid http://www.estonica.org/et/pildid/Muuksi_Hundikangrud/ Veekogud Lahemaa rahvuspargis on mitu lahte, need on Kolga, Hara, Eru ja Käsmu. Pangalt laskuvatel jõgedel on neli juga: Joaveski, Nõmmeveski, Turjekeldri ja Vasaristi. Rahvuspargis on 14 järve. Tuntumad neist on Kahala, Viitna, Käsmu ja Lohja

Geograafia
20 allalaadimist
thumbnail
50
pdf

Alternatiivenergia kasutamise tulevik Eestis

Saarlasõ Pärlijõgi 30 Tammiku Jägala 60 Tõravere vesiveski Lintsi 20 Õisu Kõpu 200 23 Keila-Joa Keila 365 Sillaoru Purtse 220 Pikru veski Pikru küla 20 Saunja Jägala 100 Vihula Mustoja 55 Tamme Navesti 88 Kösti Tänassilma 78 Koguvõimsus 5640 24 Lisa 3. Küsitlus Mina olen Lasnamäe Üldgümnaasiumi 11. abc klassi õpilane ja teen uurimustööd taastuvenergia ja selle tuleviku kohta Eestis. Oleksin väga tänulik, kui vastaksite alljärgnevatele küsimustele ausalt ja läbimõeldult! Sugu: ... Mees ... Naine Vanus: ..... 1

Uurimustöö
20 allalaadimist
thumbnail
15
docx

Keskkonna analüüs- Jõgeva vald

EESTI MAAÜLIKOOL Majandus- ja sotsiaalinstituut KESKKONNASEISUNDI ANALÜÜS (JÕGEVA VALD) Ökoloogia ja keskkonnakaitse Koostaja: Juhendaja: Kaire Rannik Tartu 2014 SISSEJUHATUS Töö peamiseks eesmärgiks on hinnata ja tutvustada Jõgeva valla keskkonnaseisundit. Samuti üritada välja pakkuda lahendusi keskkonna mitmekesisuse säilitamiseks. Jõgeva vald asub Jõgeva maakonna põhja- ja keskosas, paiknedes rõngasvallana ümber Jõgeva linna. Vald piirneb põhjas Lääne-Virumaa Rakke vallaga ning Järvamaa Koeru vallaga. Ülejäänud piirnevad vallad kuuluvad juba Jõgevamaa koosseisu - idas on ühine piir Torma vallaga, lõunas on piirinaabriteks Palamuse ja Puurmani vald, läänes Puurmani ja Pajusi vald. Jõgeva vald on oma pindalaga 458 km2 Jõgeva maakonna suurim omavalitsusüksus ja elanike arvult

Ökoloogia ja keskkonnakaitse
37 allalaadimist
thumbnail
57
doc

Eesti loodusgeograafia konspekt

läbi inimkäe 09.09 Aluspõhja reljeef ja pinnakate Devonile järgnes ligi 360 miljonit aastat kulutust. Eesti alal puuduvad nooremad setted (Karbon, Perm, Triias, Juura, Kriit) Nt kivisütt meil ei ole. Aluspõhja pealispinna reljeef kujunes välja juba Kvaternaarieelsel pikal kulutusperioodil. Aluspõhja lõikuvad sügavad mattunud orud, mis markeerivad jääajaeelset jõgedevõrku: Põhja-Eestis piki tänast Soome lahte kugenud ürg-Neeva ning Lõuna-Eestis ürg Daugava. Põhja-eesti klint tekkinud ürg-Neeva tõttu (?). Nende mattunud orgude põhi asub tänapäeval 10-80 meetrit allpool merepinda, seega ületab nende sügavus 100 meetrit. Oluliselt kujundasid aluspõhja pealispinda Kvaternaari mandriliustikud, mis kandsid minema hinnanguliselt mitmekümnemeetri paksuse setendite kihi. Iga sügav org ei ole ürgorg.Ürgorg on ,,viimasel jääajal" või enne seda tekkinud lai sügav org,

Eesti loodusgeograafia
106 allalaadimist
thumbnail
226
doc

Portugali põhjalik referaat

Portugallased on hispaanlastele lähedane rahvas, kes on tekkinud peamiselt romaani, araabia ja keldi hõimude segunemisel. Palju kultuurimõjutusi on saadud ka Brasiiliast (Brasiilias räägitakse just nimelt portugali keelt) ja Indiast. Portugali keel on lähedane galeegi keelele, mida räägitakse Loode-Hispaanias. Umbes 70 % portugallastest elab maal. Lissabon: Sadamalinn Lissabon on Portugali pealinn. Lissabon on riigi iga viienda elaniku kodulinn. Pealinnas on üks Lõuna-Euroopa parimaid sadamaid. Seal laaditakse laevadele keraamikatooteid, sardiine, korke, tomatipastat ja veini, et vedada seda üle kogu maailma. Lissabon on iidne linn, aga palju ehitisi pärineb ka 18. sajandist. Assoorid: Assoorid kuuluvad Portugalile, kuigi nad asuvad riigi põhjaosast 1200 kilomeetri kaugusel Atlandi ookeanis. Saartel toimub palju vulkaanipurskeid ja maavärinaid. Saartel elab alaliselt üle veerand miljoni inimese, kuid puhkust sõidab sinna veetma palju rohkem rahvast.

Geograafia
41 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Mikitamäe vald

vallaks. Mäe vald oli Petserimaa väikseim vald 102,5km². 1922.aasta rahvaloenduse andmeil oli Mäe vallas 3016 elanikku. Külasid oli 32. 1945. aastal võttis Moskva taas Setomaa Eestimaa küljest, jättes Eestimaale ainult kolm valda, sealhulgas Mikitamäe valla. 26. märtsil 1966. a. liideti Mikitamäe külanõukogu territooriumiga osa Kahkva ja Lepiku piirkonna küladest. Alates sellest ajast on Mikitamäe külanõukogu ja hilisem valla territoorium muutusteta. 25. veebruaril 1977. a. kinnitas Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidium rajoonide ettepanekud külade, alevite ja alevike nimetamise kohta. Kliima Suvel on keskmine temperatuur üle 17 kraadi ja päikest näeb 17001750 tundi aastas. Talvel, veebruari kuus on aga keskmine temperatuur umbes 7,0 ­ 7,5 kraadi, lume paksus on umbes 30cm ja lumikate katab maad umbes 120125 päeva. Aastas sajab maha alla 600mm sademeid. Tuule kiirus

Geograafia
2 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun