Valtsimine Taavi Leinasaar AA-13 sisukord • mis on valtsimine ? • Kuum valtsimine. • juhtme valtsimine. • Valtsimispingid. Mis on valtsimine? • Kolme rulliga lehtmetalli painutusmasin (valtsid) • Valtsimiseks nimetatakse plekkdetailide ühendamist nende servade vaheliti painutamise teel. Seda ühendusviisi kasutatakse katuste, vihmaveetorude, plekknõude jm. esemete valmistamisel. Kuum valtsimine • Kuumvaltsimisel muudetakse terase mõõtu, kuju ja metallurgilisi omadusi, rakendades kuumutatud metallile (mille temperatuur on vahemikus 1050 kuni 1300 Co) korduvalt survet elektril töötavate valtside vahel. Kuumvaltsimiseks sisestatav teras on mitmesuguses vormis ja mitmesuguse kujuga - valuplokid, slääbid, bluumid, nelikanttoorikud, talatoorikud – sõltuvalt sellest, millist toodet tahetakse
Valtsõmblused tihendatakse mastiksiga. Tüüpläbiviikude tegemisel kasutada kõiki selleks otstarbeks ettenähtud lisaprofiile, tarvikuid ja tihendeid. 9) Muud märkused ja nõuded. Katus peab olema veekindel ja valtsõmblused tehtud juhendi RT nõuetele vastavalt (RT 85- 10562). Töö teostaja vastutab katuse veepidavuse eest. Tahvli keskosa tohib olla aluselt kerkinud mitte rohkem kui ühe protsendi võrra tahvli laiusest. Katusele esitatakse RYL 2000 kvaliteedinõuded. 10) Sadevete torud Vihmaveetorude hoideklambrid kinnitatakse seina külge kruvidega. Klambrite vahekaugus ei tohiks ületada 1900mm. Klambrid tuleb paigutada ka torude liitekohtadele. Vihmaveetoru alumise otsa kõrgus maapinnast peab olema vähemalt 300mm. Vihmaveetorude minimaalne läbimõõt 100mm. Vastavalt katuseplaanidele tuleb paigaldada lumetõkked, katuseluugid, räästarennid, vihmaveetorud jne.. Kõik spetsiaalsete läbiviikude tuulutustorude ning antennide läbiviigud ja asukohad vastavalt eriosade projektidele.
Haapsalu Kutsehariduskeskus Viljo Kozlovski Kaitse korrosiooni vastu Metallide kaitsmiseks korrosiooni eest on mitmeid võimalusi. a)Metalli isoleerimine väliskeskkonnast. Selleks võib metalli katta laki või värviga. b)Metalli katmine teise metalli kihiga. Levinud on nikeldamine või kroomimine kasutades elektrolüüsi. Kuid kasutatakse ka katmist näiteks tina või tsingiga. Seda küll äiteks vihmaveetorude või katusepleki juures. c)Elektrokeemiline kaitse. Kasutatakse suurte pindade puhul.Kaitstav pind ühendatakse aktiivsemast metallist plaadiga-nn. protektoriga.Siis jaotuvad oksüdeerumis- ja redutdeerumisreaktsioonid erinevate metallide vahel:aktiivsem metall(protektor) oksüdeerub, vabanenud elektronid liiguvad kaitstavale metallile, millel kulgeb redutseerumisreaktsioon. Kaitse mõjub kuni protektor on täielikult oksüdeerunud. d)Korrosiooniaeglustaja kasutamine
ning näha et hallist hallim meri vahel on sinine, ja tunda: on kallist kallim kullateraga inime. Kui oleksin tundnud sind varem Kui oleksin tundnud sind varem, siis oleksin kinkinud sulle oma kollase lumelabida, oma punase liivalabida ja sinise ämbri, kus taevatähed peal. kõik võilillemurud oleksin andnud ma sulle ja liivaaugud ja keksukastiplatsid ja puiesteed kõik täis lehti ja kastanimune, ja kõige pikemad liukohad rentslis, mis teada. Ja tünnid kõik vihmaveetorude all mustläikiva veega, mustläikiva põhjatu veega, mustläikiva vee kõnega taevast,puuladvust ja pilvedelennust. (Mis imelik alltekst nii ülal!) Ja sellest veidrast, mis vaadates sinna, tõusis mul kurku nagu lind, nagu hing, nagu kumalane. ja ma ise usun, et kollase karu, oma kulunud ninaga kollase karu kõigi saladustega,mis temal teada, oleksin andnud ma sulle päriseks. Ja nutnud siis küllap, teadmata ise, kas haledast meelest või rõõmust.
on vajalik pöörduda ekspertide poole seene liigi määramiseks. Esinevast seene liigist sõltub sageli remonttööde maksumus. Alusta kontrolli niisketest ja/või halvasti ventileeritavatest kohtadest KELDER- nurgad, puidust salvede ning riiulite alumised osad, kanalisatsiooni- ja veetorude ümbrused ja teised niisked kohad. PÕRANDAD- kapitagused nurgad, kanalisatsiooni- ja veetorustike ümbrused, valamute ümbrus, dushinurkade ümbrus, akende alused. HOONE TERVIKUNA – lekkivate vihmaveetorude ja -rennide ümbrus, kust tuul paiskab tilkuvat vett vastu seina, alumise palgi või karkassiposti ümbrus, voodrilaua alumine osa, vundamendipealne. KATUSED JA PÖÖNINGUD – seal esineb majavammi harvem, ent üle tasuks kontrollida lekkivad kohad, katuseaknad, korstnaümbrused, väljaehitiste ja treppide ühendused. Muidugi ei pruugi alati tegu olla majavammiga, vahest tekivad ka hoopis lihtsamini tõrjutavad seened. Seene liigi saab määrata spetsialist.
Me kasutame ruumides vett rohkem kui varem. Neljaliikmeline perekond võib toota toiduvalmistamise, pesemise, kuivatamise ja lihtsalt ruumides viibimisega kuni 12 liitrit veeauru ööpäevas. See peab majast välja pääsema. Samas on energia kokkuhoiu eesmärgil tihendatud hoonete konstruktsioone ja vähendatud ventilatsiooni. Peamiseks niiskuskahjustuste põhjuseks on siiski lohakus ja peremehetunde puudumine. Muidugi on puudu ka rahast, kuid räästarennide puhastamiseks ja vihmaveetorude paikasättimiseks on vaja eelkõige peremehetunnet. Tihti lükatakse vigastuse või kahjustuse parandamist edasi mõttega, et kogu katus või laudis tuleb nagunii välja vahetada ja kohtparandused ei tasu end ära. Tasuvad küll! Iga veepiisk, mis satub katkisesse konstruktsiooni või tekitab muul viisil liigniiskust, võib üsna kiiresti põhjustada väga ulatuslikke kahjustusi. Ajutisi parandusi ja lappimisi ei maksa häbeneda, küll aga vigastusi ja nende arenemise võimalusi.
välisseinalt ei hõõgu külma jne. Investeerides rohkem välispiirete soojapidavusse, saame kaasa parema sisekliima. Optimaalne soojustuse määr: määratakse piirdetarindite majanduslikult põhjendatud soojajuhtivus piirdetarindit läbiva küttesooja maksumuse ja piirdetarindit läbiva küttesooja maksumuse summa minimeerimise kaudu tasuvusaja jooksul. Puitehitiste enimlevinud vead ja kahjustused: ·Katuste läbijooks ja toolvärgi mädanemine, vihmaveetorude roostetamine ja puudumine ning maja nurgaelementide mädanemine. ·Kõikvõimalike katteplekkide läbiroostetamine ja kaetavate elementide mädanemine. ·Ümbritseva maapinna tõus ja soklilähedaste elementide niiskumine ja mädanemine. ·Kivisokli hüdroisolatsiooni puudumine või kõdunemine ning pinnasevee pääs seina alumistesse elementidesse. ·Niiskusealtides kohtades keemilise mädanemisvastase kaitse puudumine.
kuni 80% ja niklit 18-20% korosoonikindel mereveeski. Väliselt hõbeda sarnane. Tsink sisaldab enamustes vitamiinides. Tsink- korosiooni kaitseks kasutatakse. Tsinkloriidi kasutatakse deodorantides. Tsingi sulam on messingis, milles vask on sulatatud 9-45% tsingi osakaaluga. Tsingiühendid on mürgised, mistõttu ei tohi tsingitud nõudes valmistada ja hoida toite. Tsinki kasutatakse: *veeämbrite *kanistrite *vaatide *mahutite *vihmaveetorude valmistamiseks KLAAS KAUBAD: Klaas- nimetatakse materjali, mille mehaaniline ja keemiline püsivus on saaduds sulamismassi aeglaset jahtumisel. Klaasi leidub ka naturaalselt looduses vulkaanide lähedal. Klaasi toorained: *Liiv *Sooda *Potas *Põld pagu *Lubi *kriit *marmor pulbri kujul *pliioksiid(kristalli saamiseks) *kasutatakse erinevaid värvaineid Klaasi liigitatakse: *harilikklaas *kristallklaas *kuuma kindelkaas *värvilineklaas *raskesti purunev klaas Kõige kallim on kristallklaas
Esimese asjana tuleb konstruktsioon avada ja veenduda, kui kaugele on kahjustus arenenud. Ainult viljakeha eemaldamisest ei ole kuigipalju kasu. Enamasti on viljakeha "jäämäe veepealne osa", konstruktsioonide taga on seen arenenud juba nii suureks ja võimsaks, et nüüd on vaja paljunema hakata. Viljakeha tekkimine on selle märgiks. Vammi otsimist tuleb alustada kohtadest, kus niiskus võib olla sattunud hoonesse. Näiteks lekkivate vihmaveetorude ja vihmaveerennide juurest, kust tuul paiskab tilkuvat vett vastu seina; oma osa on ka lekkivatel katustel, katuseakende, korstnaümbruste, rõdude, treppide jt. väljaehitiste ühenduskohtadel. Majas tuleks tähelepanu pöörata vee- ja kanalisatsioonitorudele, köögi- ja dussinurkadele, aga ka külmaveetorude ümber tekkivale kondensatsiooniveele. Keldris on tavaliselt vammis süüdi puudulik hüdroisolatsioon ja immitsev maaniiskus, märgatavalt suurendavad vammiohtu
te); kohumislehter peab olema üldisest katuse tasapinnast madalamal: 0.9x0.9m ja 20mm sü sügavune sü süvend. 12 6 Välimine vee äravool Väline veeäravool võib olla: korraldatud (vesi juhitakse katuse pinnalt pü püst- st- või ripprenni abil vihmaveetorude kaudu maapinnale, sillutisele või vastuvõtutarindisse (nä (näiteks vastuvõtukaevu)); korraldamata (vesi juhitakse katuse pinnalt vaba langemisega vahetult üle räästa äästa maapinnale või sillutisele). Üle 15 m kõrguste hoonete puhul ei ole välise veeäravoolu kasutamine soovitav. 13 Välimine vee äravool Katuselt langev vesi ei tohi voolata:
Kuna vee liikumise suund on pritsimise korral alt üles ja katuselt tulevad vee hulgad on suuremad, siis seinad märguvad tugevamini, kui neile langevate sademete tulemusena. Lisaks niiskusele satub pritsimise tulemusena seinale ka pinnaseosakesi, mis sinna sattudes ei lase seinal normaalselt kuivada. Vihmaveesüsteemi puudulikkuse tõttu on oht isegi suurem kui selle puudumisel, sest vihmaveerenni vale kalde, liiga lühikeste vihmaveetorude ja teiste puuduste tõttu suunatakse vesi konstruktsioonidele ning niiskuskoormus nende pinnaühiku kohta on erakordselt suur. Katuselt tuleva liigniiskuse tõttu on seenkahjustuste oht põhiliselt katuse-, vahelagede- ja seinakonstruktsioonides. Vastavalt p.2.2.-le on sellised vead majavammi leviku põhjuseks teisele korrusele ning kõrgemale (ka katusekonstruktsioonidesse). 6 6. LEKKED, MILLEGA KAASNEB MAJAVAMMI LEVIK
maapinda pritsib seinale. Kuna vee liikumise suund on pritsimise korral alt üles ja katuselt tulevad vee hulgad on suuremad, siis seinad märguvad tugevamini, kui neile langevate sademete tulemusena. Lisaks niiskusele satub pritsimise tulemusena seinale ka pinnaseosakesi, mis sinna sattudes ei lase seinal normaalselt kuivada. Vihmaveesüsteemi puudulikkuse tõttu on oht isegi suurem kui selle puudumisel, sest vihmaveerenni vale kalde, liiga lühikeste vihmaveetorude ja teiste puuduste tõttu suunatakse vesi konstruktsioonidele ning niiskuskoormus nende pinnaühiku kohta on erakordselt suur. Katuselt tuleva liigniiskuse tõttu on seenkahjustuste oht põhiliselt katuse-, vahelagede- ja seinakonstruktsioonides. Vastavalt p.2.2.-le on sellised vead majavammi leviku põhjuseks teisele korrusele ning kõrgemale (ka katusekonstruktsioonidesse). LEKKED, MILLEGA KAASNEB MAJAVAMMI LEVIK
Kogumislehtrite ja katusekatte liide peab olema veetihe (lehtril peab olema >150 mm laiune äärik) Kogumislehter >600mm kaugusel vertikaaltarindist. Kogumislehter tuleb varustada kaitsevõredega Kogumislehter peab olema üldisest katuse tasapinnast madalamal 0,9x0,9m ja 20mm sügavune süvend. Sisemise kaldega katuselt on sadevett võimalik ära juhtida ka sülitite abil. Välimine vee äravool Korraldatud (vesi juhitakse katuse pinnalt püst- või ripprenni abil vihmaveetorude kaudu maapinnale sillutisele või vastuvõtutarindisse 30 Korraldamata (vesi juhitakse katuse pinnalt vaba langemisega vahetult üle räästa maapinnale või sillutisele.) Kõrgema kui 15m hoonete puhul ei ole väline veeäravool soovitatav, sest torud lähevad liiga pikaks. Katuselt langev vesi ei tohi voolata Seinale Katusekonstruktsiooni Rõdule
Kandekonstruktsioonide arvutus sõltuvalt kasutatakse materjalist ja nende mahtude määramisest on eespool. Kate on normides jagatud erinevate kuju järgi. Kõigi nende maht määratakse m2 arvestades katusekallet. Karniisi katete ja räästakiide tegemine arvestatakse eraldi. Katuse akende ja korstna pinda katuse omast maha ei arvata. Eraldi normitakse katusega ühendamata helenormide, müüritistega. Eraldi tööd on rõhuäärne, aknaplekkide ja vihmaveetorude paigaldamine, eelarvestada eraldi. Viimistlustööd vooderdustööd, krohvitööd, voolimine, maalri- ja tapeetimistööd, klaasimine. Oluline on tellingute vajadus, mis sõltub ruumide ja seinte kõrgustest. Kuni 4m kõrgused (voolikus, klaasimine) leht 26 (1. pool) kuni 8 m) treppidelt ja redelitelt. Nende vajadus on normides arvestatud. Välisseinte viimistluseks on ette nähtud valmistellingud. Looduskiviga vooderduse normid on koostatud sirgetele ja kuni 25 m raadiusega pindadele
töökindel. Sajuveekanalisatsioon ei pea olema õhustatud. Sajuvett ei tohi hoone sees juhtida olmekanalisatsiooni ja vastupidi Sajuvesi ei tohi sattuda õhustuspüstikusse Sajuvett ei tohi juhtida drenaazisüsteemi. Suure vihma korral võib vesi hakata dreenidest hoone alla välja voolama. Hoone sajuvee kanalisatsiooni ehitus sõltub katuse konstruktsioonist Viilkatuste korral paigaldatakse katuse rästa alla kogumisrennid, milledest edasi vesi juhitakse püstsete hooneväliste vihmaveetorude kaudu kas otse sajuvete kanalisatsiooni või pinnasele. Lamekatustelt kogutakse sajuveed katuse äravoolulehtritesse (neelulehtritesse) ja juhitakse üldjuhul sisemiste püstikute kaudu sajuvee kanalisatsiooni. Katusel ja lahtistel rõdudel paikneva neelulehtrid varustatakse elektriliste kuumutuskaablitega jäätumise vastu. Neelulehtrid on kas katusega tasa või katusepinnalt välja ulatuvad. 71 8
sattumist seinale ja soklile ning sellega võib kaasneda puidust, kivist või betoonist kandekonstruktsioonide ja piirdetarindite kahjustused. Arvestades kahjustuse ulatust ja tagajärgede olulisust, võib katkiseid sademevee- süsteeme pidada puitkorterelamute üheks suurimaks probleemiks. Samas ei ole selle likvideerimine seotud suurte väljaminekutega. Sademeveesüsteemi olemasolu hoonel ei ole mingi luksus, vaid oluline osa hoone kasutusea mõjutajatest. Kui vihmaveetorude- ja rennide materjal oli halvas seisus 26 %-l hoonetest, siis nende terviklikkus ja õige toimimine osutus oluliselt laiapõhjalisemaks probleemiks – 72 % vihmaveesüsteemidest olid defektsed (neist 54 % kiireloomulist parandamist vajavad). Positiivne on, et paljudel hoonetest oli täielikult renoveeritud vihmaveesüsteemid, kuid taunida tuleb fakti, et paljudel neist oli teostus kergemate või tõsisemate tehniliste puudujääkidega, vt. Tabel 2.2. Tabel 2.2 Sademeveesüsteemide olukord
annaabi.ee 
