targad leiutavad uusi relvi, et sõda kauem kestaks. Deteringil oli koduigatsus nii suur, et ta üritas põgeneda, aga inspektorid said ta kätte, rohkem teda ei näinud. Berger suri nii, et üritas koera päästa. Ka Müller on surnud. Enne, kui suri andis mulle kirjatasku ja säärikud, mille Kemmerichilt päris, peale seda saab selle Tjaden. Suvi 1918 on kõige verisem ja raskem. Meie käed on muld, meie kehad on savi ja meie silmad vihmaveeloigud. Kat saab pihta ja tassin ta vaevaliselt sidumispunkti, enne seda vahetame aadresseid. Ta suri. Olen üpris rahulik, kuna elul pole mult enam midagi võtta. Olen nii üksi ja ootusteta, ta langes oktoobril 1918.
ta rüppe poeb, siis on maa ta ainus sõber, ta vend, ta ema..." · Soovi korral võib sellise tsitaadi lõppu sulgudesse märkida ka teose, kust tsitaat on võetud; kui aga on tegemist üldtuntud teosega, pole see vajalik. Proosatsitaadi kirjavahemärgid: · Tsitaadi kasutamisel kirjandis kasutatakse kõige sagedamini otsese kõne / saatelause kirjavahemärke: · NÄIDE: "Meie käed on muld, meie kehad on savi, meie silmad on vihmaveeloigud," mõtiskleb Paul ja kahtleb, "me ei tea, kas me veel elame." · Tsitaatväljend oma lause sees eraldatakse jutumärkidega, autori väljendit ei pakuta omana; eriti kui tegemist on katkendiga väga tuntud tsitaadist. · NÄIDE: Isa Goriot neab surivoodil oma tütarde saatuse ja leiab, et teda on nagu "aeglasel tulel põletatud". · Proosatsitaatide kasutamisel peavad olema raudselt selged otsese kõne kirjavahemärgid!
annaabi.ee 
