Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"vihmasajuga" - 5 õppematerjali

Äärmuslikud ilmastikunähtused lühireferaat
3
doc

Äärmuslikud ilmastikunähtused lühireferaat

Äärmuslikud ilmastikunähtused Keeristormid Katastroofilise mõjuga ­ tohutud pörlevate tuulte ja vihmasajuga tormid tekivad tavaliselt soojade merede kohal, paarkümmend laiuskraadi põhja ja lõuna pool, kus ookeanivesi on soe ja õhk selle kohal niiske. Keeristormid haaravad tavaliselt umbes 500 kilomeetri laiuse ala ning liiguvad umbes 15 kilomeetrit tunnis. Tormi keskpunkti kutsutakse tormi ,,silmaks". Seal tuult pole, sest tormituuled pöörlevad ümber oma keskpunkti. Tormiala äärtel võib tuule kiirus ulatuda kuni 12 km/h. Keeristorme esineb maailmamere erinevates piirkondades

Geograafia → Geograafia
27 allalaadimist
Eesti kliima
5
doc

Eesti kliima

Selgeid päevi on rohkem, 70-85 (rannikul rohkem). Ööpäevane tsükkel on olemas suvisel ajal. Külmal ei sõltu ööpäevast. Udu Liigid: need on radiatsiooniudu (kohalik teke, jahtumine aluspinna tõttu); advektsiooniudu ­ ei ole kohaliku tekkega, sisserännanud õhumass hakkab jahtuma, talvel suladega; frontaalne udu on haruldane, siis kui on soe front tulemas. Laussadu peab langema läbi jaheda õhukihi ja piisad aurustuvad. Esineb vihmasajuga. Advektiiv-radiatsioonilised udud ­ soe õhk jahedale aluspinnale ja öösel kiirguslik jahtumine. Precipitation fog ­ frontaalne udu. Mais ja juunis on vähe udu, ööd lühikesed, vähe niiskust. Aasta keskmine udupäevade arv. Kagu-eestis ja rannikualadel on vähe, vahe-eestis, lääne-eestis palju. Jäide. Jäitepukk, ladestuse diameeter ilma traadita. Ülemine traat on vahetatav, mõõdetakse ladestuse kaal. Alumist ei puudutata, vaid mõõdetakse diameeter

Loodus → Loodus
22 allalaadimist
Austraalia referaatiivne uurimustöö
36
odt

Austraalia referaatiivne uurimustöö

Detsember 33,6C 35,4C QUEENSLAND Regiooni suuruse tõttu varieeruvad seal väga erinevad kliimad. Vähesed vihmasajud ning kuumad suved on tüüpilised lääne poolsele, märjad musoonid kaugel põhjas ning mõõdukalt soe ranniku alal. Keskel ning lõunas on madalad keskmised temperatuurid. Kliima ranniku alal mõjutab soe ookeani vesi, hoides regiooni ekstreemsetest temperatuuridest ning pakkudes pinnasele niiskust vihmasajuga. Queenslandis on viis peamist kliima tsooni, baseerudes temperatuurile ja niiskusele: · kuumad niisked suved (kaugel põhjas ning ranniku alal) · soojad niisked suved (rannikualane sisemaa ning rannikualane kirde piirkond) · kuumad kuivad suved, kerged talved (kesk lääne) · kuumad kuivad suved, karmid talved (lõuna lääne) · mõõdukas- soojad suved, külmad talved (sisemaa kagu osa) Kuigi, Queenslandi elanikud kogevad kaht erinevat hooaega: ,,talve" periood mõõduka

Geograafia → Geograafia
217 allalaadimist
LOOGIKA PÕHIREEGLID-SEMANTILINE KOLMNURK Loogika määratlemisest
348
pdf

LOOGIKA PÕHIREEGLID. SEMANTILINE KOLMNURK Loogika määratlemisest

Olukord, mis muudab tagajärje q tõeseks, võib ilmneda ka mingitel teistel asjaoludel kui aluse p tõesus. Kui koostada süllogism, mille üks eeldus on tingiv väide p → q ning teine, kategooriline eeldus on samas ka tingiva väite tagajärg q, siis nende kahe eelduse tõesusest ei järeldu midagi tingiva eelduse aluse tõesuse kohta. Võtame näiteks süllogismi „Kui vihma sajab, siis on tänav märg. Tänav on märg. Järelikult sajab vihma”. Tingiv eeldus väidab, et vihmasajuga kaasneb see, et tänav on märg. Kategooriline eeldus väidab, et tänav ongi märg. Kas neist eeldustest tuleneb paratamatult, et vihma sadas? Ei, sest esimene eeldus ei väida, et vihma sajab, vaid väidab selle kohta, mis juhtub, kui vihma sajab. Tänav võib märjaks saada erinevatel asjaoludel. Võib-olla sajabki vihma, aga võib-olla hoopis ujutas selle korraks üle jõgi või sõidab sellel kastmisauto. Siin on

Õigus → Õigus
44 allalaadimist
LOOGIKA PÕHIREEGLID-SEMANTILINE KOLMNURK
197
pdf

LOOGIKA PÕHIREEGLID. SEMANTILINE KOLMNURK

Olukord, mis muudab tagajärje q tõeseks, võib ilmneda ka mingitel teistel asjaoludel kui aluse p tõesus. Kui koostada süllogism, mille üks eeldus on tingiv väide p q ning teine, kategooriline eeldus on samas ka tingiva väite tagajärg q, siis nende kahe eelduse tõesusest ei järeldu midagi tingiva eelduse aluse tõesuse kohta. Võtame näiteks süllogismi ,,Kui vihma sajab, siis on tänav märg. Tänav on märg. Järelikult sajab vihma". Tingiv eeldus väidab, et vihmasajuga kaasneb see, et tänav on märg. Kategooriline eeldus väidab, et tänav ongi märg. Kas neist eeldustest tuleneb paratamatult, et vihma sadas? Ei, sest esimene eeldus ei väida, et vihma sajab, vaid väidab selle kohta, mis juhtub, kui vihma sajab. Tänav võib märjaks saada erinevatel asjaoludel. Võib-olla sajabki vihma, aga võib-olla hoopis ujutas selle korraks üle jõgi või sõidab sellel kastmisauto. Siin on

Matemaatika → Matemaatika ja loogika
33 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun