sajadil võitsid hispaanlasest maadeavastajad nende linnriike. Pärast maia linnriikide kõrgaja lõppu said Kesk-Ameerikas domineerivaks kiltmaa suurriigid. Nende seast omakorda oli eurooplaste maadeavastuste ajaks esile tõusnud asteekide impeerium. Nende võimukeskuseks oli Tenochtitlan, kust valitsesid suurt osa Mehhiko kiltmaas. Asteekidel oli samuti religioon ja nende religioon oli tuntud rohkete inimohvrite järgi. Neile olid tähtsad vihmajumala Tlaloci tempel ja sõjajumal Huitzilopochtli tempel. Just nendele jumalatele toodigi ohvreid. Ohverdamised olid jõhkrad. Aastatel 1519 1521 ootas Asteekide riiki samasugune lõpp nagu olmeekide linnriike, langeti Hispaania võimu alla. Enamvähem samal ajal kui Kesk-Ameerikas, kujunes tsivilisatsioon ka Lõuna-Ameerika läänerannikul ja selle kohal kõrguval Andide mägismaal. Looduslikud olud olid seal piirkonniti üsna erinevad
Need, kes alistati, sattusid andamikohustuse alla pidid andma toiduineid, tekstiili ja pidid osalema asteekide ehitustöödel. Eksisteeris samasugune hierarhia nagu maiade linnriikides. Ohverdamine oli vajalik selleks, et iga päev päike tõuseks, et maailmakord säiliks. Asteekide arvates oli normaalne surra kas lahingus või vangina ohvrialtaril, sest need läksid Päikesejumala taevasse. Ülejäänud läksid süngesse allilma. Erandina läksid uppunud vihmajumala taevasse. Peeti "lillesõdasid", mis olid sõjad, mida peeti ohverdusvangide saamiseks. Nimetus tuleb sellest, et asateegid võrdlesid voolavat verd langevate õitega. Asteekide rõhumine teistele nõrgemate rahvaste vastu sai neile saatuslikuks, sest need keda asteegid rõhusid liitusid hiljem hispaanlastega nende vastu. Asteegid harisid oma lapsi. Teatud kindlas vanuses hakkasid lapsed koolis käima. Oskused, mida neile õpetati olid erinevad. Ülikute lapsi valmistati ette
annaabi.ee 
