Vihkamine ja viha on jõud, mis on maailma kõige rohkem muutnud. Sest nagu juba ajaloo tunnist selge, on inimajalugu üks lõputute sõdade joru. On olnud sõda sõja otsas ja ka suuremaid vahepause suuremate sõdade vahel. Kunagi vist pole olnud nii, et maailmas ei toimuks mitte kuskil mitte ühtegi sõda. Isegi tänapäeval pole jõutud nii kaugele, kuigi räägitakse targast arenenud inimesest. Millal ja kas see ka ükskord lõppeb? Kas on võimalik elada vihkamiseta? Kas enne lõppeb maailm või vihkamine? Kes meist ei oleks unistanud ideaalsest, konfliktideta maailmast, mis oleks täis armastust ja õnne? Ilmselt igaüks meist. Aga kas armastus on ka alati üdini hea? Selle kohta on üks tark mees, George Bernard Shaw, õelnud kunagi hea lause. Tsiteerin: ,,Kui tahame lugeda tegudest, mis on korda saadetud armastuse pärast, mida me siis vaatame? Mõrvade rubriiki!" Piir armastuse ja vihkamise vahel on teatavasti väga väike
Machiavelli suurmehi, kes on omakorda võtnud eeskuju varasematest suurmeestest: Aleksander Suur Achilleusest, Caesar omakorda Aleksandrist. Tark valitseja ei tohi tema arvates mingil juhul rahuajal käed rüpes istuda, vaid peab harjutama, et olla valmis erinevateks olukorra muutusteks ja võimu säilitada tahtval valitsejal on tarvis omandada võime mitte olla hea ning kasutada seda vastavalt vajadusele. Machiavelli arvates on arukam leppida ihnuskoi mainega, mis kätkeb hukkamõistu ilma vihkamiseta, kui soovist helde inimese maine järele olla sunnitud langema apla inimese kuulsusesse, mis sünnitab häbi koos vihkamisega. Kui juttu tuleb julmusest ja halastusest siis Machiavelli arvates valitseja ei tohiks kasutada halastust liiga palju ja vääriti, kuigi see võib tunduda ülim voorus olevat. Riigi ja alamate hüvanguks ei pruugi hoolida valitseja julmusest tingitud hukkamõistust. Sest need, kelle suhtes valitseja julmust üles näitab, võivad riigile ja
Pealegi pole asja, mis kurnaks sind nii nagu heldus: sedamööda kuidas sa seda ilmutad, ammenduvad su võimalused selle väljanäitamiseks 14 ning sa muutud kas vaeseks ja põlatuks või - püüdes vältida vaesumist - aplaks ja vihatuks. Kõigi nende asjade hulgas, millest valitsejal tuleb hoiduda, on ka olukord, kus teda põlatakse ja vihatakse - heldus viib sind välja nii põlguse kui vaenuni. 6. Seepärast on arukam leppida ihnuskoi mainega, mis kätkeb hukkamõistu ilma vihkamiseta, kui soovist helde inimese maine järele olla sunnitud langema apla inimese kuulsusesse, mis sünnitab häbi koos vihkamisega. XVII peatükk Julmusest ja halastusest; kas parem on olla armastatud kui kardetud või vastupidi15 1. Jõudes jutujärjega teiste eelnimetatud omaduste juurde,16 ütlen, et iga valitseja peaks tahtma, et teda peetaks halastavaks ja mitte julmaks; siiski tuleb tal hoiduda kasutamast halastust vääriti. Cesare Borgiat peeti küll julmaks, ent just tema julmus
Pealegi pole asja, mis kurnaks sind nii nagu heldus: sedamööda kuidas sa seda ilmutad, ammenduvad su võimalused selle väljanäitamiseks ning sa muutud kas vaeseks ja põlatuks või - püüdes vältida vaesumist - aplaks ja vihatuks. Kõigi nende asjade hulgas, millest valitsejal tuleb hoiduda, on ka olukord, kus teda põlatakse ja vihatakse - heldus viib sind välja nii põlguse kui vaenuni. 6. Seepärast on arukam leppida ihnuskoi mainega, mis kätkeb hukkamõistu ilma vihkamiseta, kui soovist helde inimese maine järele olla sunnitud langema apla inimese kuulsusesse, mis sünnitab häbi koos vihkamisega. XVII peatükk Julmusest ja halastusest; kas parem on olla armastatud kui kardetud või vastupidi 1. Jõudes jutujärjega teiste eelnimetatud omaduste juurde, ütlen, et iga valitseja peaks tahtma, et teda
halbadest omadustest, mis ta positsiooni ohustavad, teisi tuleks samuti võimaluse korral vältida, kuid kui ta seda ei suuda, pole sellest midagi, sest mõni pahena näiv asi võib järgmisel hetkel viia turvalisuse ja heaoluni. Heldus on kasulik ainult teel võimule, juba võimul olles toob see halba. Võimul helde olles viib see sind lõpuks laostumiseni ja vaesust vältides muutud sa aplaks ja vihatuks. On arukam leppida ihnuskoi mainega ja saada hukkamõistu osaks ilma vihkamiseta, sest heldus viib sind välja hukkamõistuni, millega kaasneb ka vihatus. Iga valitseja peab soovima, et teda peetaks halastavaks ja mitte julmaks, kuid ta ei tohi kasutada seda omadust vääriti. See, kui valitsejat peetakse julmaks, võib lõpptulemusena viia välja rahva rahulolu ja ustavuseni. Sügavamalt järele mõeldes on selline julm valitseja hoopis heldem kui mõni, kes endast kohe algul helde mulje on jätnud. Need, kes lasevad heldusel liialt maad võtta, kahjustavad sellega
Pealegi pole asja, mis kurnaks sind nii nagu heldus: sedamööda kuidas sa seda ilmutad, ammenduvad su võimalused selle väljanäitamiseks 14 ning sa muutud kas vaeseks ja põlatuks või - püüdes vältida vaesumist - aplaks ja vihatuks. Kõigi nende asjade hulgas, millest valitsejal tuleb hoiduda, on ka olukord, kus teda põlatakse ja vihatakse - heldus viib sind välja nii põlguse kui vaenuni. 6. Seepärast on arukam leppida ihnuskoi mainega, mis kätkeb hukkamõistu ilma vihkamiseta, kui soovist helde inimese maine järele olla sunnitud langema apla inimese kuulsusesse, mis sünnitab häbi koos vihkamisega. XVII peatükk Julmusest ja halastusest; kas parem on olla armastatud kui kardetud või vastupidi15 1. Jõudes jutujärjega teiste eelnimetatud omaduste juurde,16 ütlen, et iga valitseja peaks tahtma, et teda peetaks halastavaks ja mitte julmaks; siiski tuleb tal hoiduda kasutamast halastust vääriti. Cesare Borgiat peeti küll julmaks, ent just tema julmus
...pole asja, mis kurnaks sind nii nagu heldus: sedamööda kuidas sa seda ilmutad, ammenduvad su võimalused selle väljanäitamiseks ning sa muutud kas vaeseks ja põlatuks või - püüdes vältida vaesumist - aplaks ja vihatuks. Kõigi nende asjade hulgas, millest valitsejal tuleb hoiduda, on ka olukord, kus teda põlatakse ja vihatakse - heldus viib sind välja nii põlguse kui vaenuni. Seepärast on arukam leppida ihnuskoi mainega, mis kätkeb hukkamõistu ilma vihkamiseta, kui soovist helde inimese maine järele olla sunnitud langema apla inimese kuulsusesse, mis sünnitab häbi koos vihkamisega. Seega: heldus on pseudovoorus, sest põhineb maksustamisel. Parem mitte maksustada ja mitte raisata · Machiavelli klassikalistest voorustest: halastus (17. ptk) Jõudes jutujärjega teiste eelnimetatud omaduste juurde, ütlen, et iga valitseja peaks tahtma, et teda peetaks halastavaks ja mitte julmaks; siiski tuleb tal hoiduda
” Heldus (järg) Machiavelli mõju: kahtlus, kas printsiip “ausus on parim poliitika” “Seepärast on arukam leppida ihnuskoi mainega, mis kätkeb hukkamõistu (honestas=utilitas) peab paika. See võib olla tõene alamate, ent mitte valitsejate kohta ilma vihkamiseta, kui soovist helde inimese maine järele olla sunnitud langema apla inimese kuulsusesse, mis sünnitab häbi koos vihkamisega.” Eetika kaksikjaotus: Seega: heldus on pseudovoorus, sest põhineb maksustamisel. Parem mitte Individuaalne eetika: klassikalised moraalireeglid maksustada ja mitte raisata. Kogukonna huvidel põhinev ideoloogia Avalik e. kollektiivne eetika, kehastab valitseja
omadustest, mis ta positsiooni ohustavad, teisi tuleks samuti võimaluse korral vältida, kuid kui ta seda ei suuda, pole sellest midagi, sest mõni pahena näiv asi võib järgmisel hetkel viia turvalisuse ja heaoluni. Heldus on kasulik ainult teel võimule, juba võimul olles toob see halba. Võimul helde olles viib see sind lõpuks laostumiseni ja vaesust vältides muutud sa aplaks ja vihatuks. On arukam leppida ihnuskoi mainega ja saada hukkamõistu osaks ilma vihkamiseta, sest heldus viib sind välja hukkamõistuni, millega kaasneb ka vihatus. Iga valitseja peab soovima, et teda peetaks halastavaks ja mitte julmaks, kuid ta ei tohi kasutada seda omadust vääriti. See, kui valitsejat peetakse julmaks, võib lõpptulemusena viia välja rahva rahulolu ja ustavuseni. Sügavamalt järele mõeldes on selline julm valitseja hoopis heldem kui mõni, kes endast kohe algul helde mulje on jätnud
ammenduvad su võimalused selle väljanäitamiseks ning sa muutud kas vaeseks ja põlatuks või püüdes vältida vaesumist aplaks ja vihatuks. Kõigi nende asjade hulgas, millest valitsejal tuleb hoiduda, on ka olukord, kus teda põlatakse ja vihatakse heldus viib sind välja nii põlguse kui vaenuni." Heldus (järg) · "Seepärast on arukam leppida ihnuskoi mainega, mis kätkeb hukkamõistu ilma vihkamiseta, kui soovist helde inimese maine järele olla sunnitud langema apla inimese kuulsusesse, mis sünnitab häbi koos vihkamisega." · Seega: heldus on pseudovoorus, sest põhineb maksustamisel. Parem mitte maksustada ja mitte raisata. Kogukonna huvidel põhinev ideoloogia Heldus on pseudovoorus, see kes raiskab riigi raha, et muuda inimesi õnnelikumaks, sest raha tuleb maksumaksja käest. Kuidas saab valitseja olla helde? Pealegi saabub heldusele lõpp,
Erinevad arvamused (paljusus üleüldse) on edasiviivad ja arendavad. 94 Demokraatiast ei saa lugu pidada, kui pole reaalset võimalust autokraatiaks, eraomandist ilma ühisomandita, individualismist ilma kollektivismita, koostööst ilma konkurentsita, liberaaldemokraatiast ilma sotsiaaldemokraatiata (loetelu võiks jätkata lõpmatuseni vormis "headusest ilma kurjuseta", "armastusest ilma vihkamiseta"...). Inimene on võimeline arenema, oma teadmisi täiendama. Kui inimesed ei saaks niimoodi vabad olla ja vabalt areneda, siis ei olekski inimkonnal tõtt (või seda, mida antud hetkel peetakse tõeks). Arvamusi ei hinnata tõe, vaid nendesse uskumise tagajärgede kaudu. Usk põrgusse on vajalik, et motiveerida inimesi käituma moraalselt. Arvamuste darvinism? Ideede olelusvõitlus. Tugevam idee jääb ellu. Väitlusnormid
annaabi.ee 
