a. ning ,,Meretäht" 1935.a. Ridala luule vaieldamatuks aineallikaks oli kodusaar, sealsed kadarikused maastikud, rand ja meri. Ridala küllastas kirega oma luule sõnavara, võttes abiks laene murretest ja soome keelest ning vahel ka uusi sõnu tuletades. Ridala luule on kirjeldav. See on sõnaline maaling, milles värss edeneb sageli aegamisi, otsekui komistades, kannatlikult muljeid tähistades ja samas täpsustades. Ridala kirjutas inimestest väga vähe ja kui kirjanik sõnaliselt vihjabki meeleliigutusele, siis tavaliselt on see kahjumeel, mure, tusk, valu, olemise piin vms. Ridala esikkogus leidub ka mitmesuguseid antistroofe, mis on algset malli järgdes välja peetud kvantiteerivas värsisüsteemis. Muude tegurite kõrvalisemaks jäädes loob neis rütmi peamiselt pikkade ja lühikeste silpide vaheldumine. 1930.a. avaldas ta ballaadide kogu ,,Sinine kari", mis põhineb samuti regivärsil ning järgib hoolsalt selle stiili.
Mõnede varajaste rüütliromaanide aines pärnes antiigist (nt. ,,Aleksandri romaan"). Iseloomulikult paelus rüütliromaani peamiselt armastuse teema. Kõige rikkalikumat ainest pakkusid rüütliromaani-dele siiski muistsed keldi müüdid ja pärimused, mille keskne kuju oli legendaarne kuningas Artur. Arturi-romaanides kujutatakse Arturit ja tema rüütelkonda. Ümmargune laud sümboliseeris rüütlite võrdsust ja vendlust. Rüütli armastatu ehk südamedaam on tavaliselt abielunaine. See vihjabki rüütelliku armastuse ideaalsusele. Seiklus ja imed täidavad rüütliromaanides enamasti proovi või katse sümboolset rolli. Neid läbi tehes kangelane täiustub ja õpib iseennast paremini tundma. Muistsed keldi müüdid olid aluseks ka arvukatele romaanidele Tristianist ja Isoldest. ,,Tristan ja Isolde" · Tristan oli orvuks jäänud kuningapoeg · elas oma onu kuningas Marc'i juures Cornwallis