Teisi hääli pole lihtsalt selle kõrvalt kuulda. Maakohas selliseid hääli pole kui sa ei ela just maantee ääres. Kodus on selle müra kõrval kuulda ka vaikset linnulaulu. See on kõrvu paitav heli minu jaoks. Ma võiksin linnulaulu tundide viisi kuulata. Linnas jääb see lihtsalt autode kärale alla ja vahel pole isegi seda kuulda. Õnneks on mõnel aastal mu akna all linnupesa ja siis saab seda terve kevade ja suve kuulata. Vahel suure tormi puhul on hea kuulata ka tuule vihisemist. Mul on siis selline tunne, et kohe juhtub midagi, selline põnevustunne. Loodan et hakkab vihma sadama, müristama ja välku lööma. See on looduse poolt tekitatud hääl ja see hääl on küll bussi vilinast ja automootori mürast üle. Siis on hea tunne, et nagu loodus asub valitsema ja linnakära kaob. Päeva möödudes jääb meelde ka koolis toimuvad hääled. Lapsed mängivad koridoris ja kiljuvad karjuvad rõõmust vahetundide ajal. Tunni ajal karjuvad
taevast alla kukkunud, tosinavõrra hulguseid kirikutrepile maha lüües kargas see suurtükipauguna mürtsudes tagasi ja lõi all tänaval veel hulga kaltsakaid jalust maha, kes hirmsa kisaga püüdsid kõrvale hüpata. Uhe viivuga oli osa kirikuesisest platsist tühi. Lõhkujad jätsid ukse kus seda ja teist, kuigi neil ukse sügava võlvi all midagi karta polnud, ja isegi Clopin taganes kirikust aupaklikku kaugusse. «Pääsesin veel terve nahaga!» karjus Jehan. «Ma kuulsin ainult vihisemist, kuradi pärast! Aga Pierre Materdaja materdas palk siiski surnuks!» Raske on kirjeldada seda hirmu ja ehmatust, mida see palk hulgustesse sisendas. Nad vahtisid tükk aega üles õhku, see puutükk kohutas neid enam kui kakskümmend tuhat kuninglikku ammukütti. 402 «Saatan! See lõhnab nõidusest!» urises mustlaste hertsog. «Kas tõesti kuu selle halu alla viskas?» tähendas Andry Punane. «Kes teab,» arvas Fran^ois Chanteprune, «öeldakse, kuu olevat jumalaema sõber!»
annaabi.ee 
