Peale mitmeid Nõukogude armee tulutuid tormijookse, kui aeg jäi pisut vaiksemaks ja pingevabamaks, alustas noor Vassili Zaitsev omapoolset hävitustööd ja hakkas kõrvaldama ükshaaval vaenlase väejuhte, kasutades laskude peitmiseks mürskude plahvatuste helisid. Nii sai temast Nõukogude armee hinnatuim snaiper kelle peamisteks ülesanneteks said olema Natsi Saksamaa vägede juhid ja vastasleeri snaiprid. Edasi leiab noor Vassili Zaitsev endale ilusa tütarlapse ja vihavaenlasest vastasleeri snaipri, neist viimasega algab närvesöön kassi-hiire-mäng, mis nagu arvata võib lõpeb Vassili poolt sooritatud perfekte lasuga pähe major Köginit (Saksa snaiper). Eriti tähelepanu väärne on aga see, et nii Nõukogude Venemaal kui Natsi Saksamaal räägiti selle filmi alusel Inglise keelt.
Ta õpetas neile, mis on õige ja mis on vale. Seda oli hästi näha filmi lõpus kui Ahmed ja Ivo matsid koos 9 maha grusiini ja Ahmed küsis Ivolt, et kuidas ta suudab matta oma poja kõrvale samast rahvusest isiku, kes on tapnud ka tema poja. Ivo selgitas talle, et see pole ju see, mis on tegelikult oluline ja Ahmed mõistis teda. Filmi peategelane on Ivo, kes on elukogenud, tasakaalukas, rahulik ja kindlameelne. Ta on võtnud enda majja kaks vihavaenlasest haavatut ja oma rahulikkuse ja kindlameelsusega suudab ta neile selgeks teha, kes on majas peremees ja kelle sõna selles majas maksab. Ta suudab selle selgeks teha nii, et omavahel vaenlased olevad inimesed kuuletuvad, ja see viib nende viha samm-sammul lahtumiseni. Samuti muutvad nad iga päevaga omavahel sõbralikumaks. Nad mõlemad on elu päästmise eest tänulikud Ivole ja Margusele ja väga austavad neid. Abhaaslase Ahmedi mina-pilt muutus filmi jooksul paremuse poole
annaabi.ee 
