ühepoole tegutsemine või käitumine takistab teist poolt eesmärkide saavutamisel, mille tulemusena tekivad pinged. Vahel piisab ka üksteisese valesti mõistmisest või möödarääkimisest. Kui olen eesmärgini jõudnud ja osutub juba püstitatud eesmärk sobimatuks, tekitab minus endas samuti konflikti. Konflikt võib tekkida ka isiklikke eesmärkide saavutamist takistavas keskkonnas, näiteks organisatsioonis töötasu ebaõigses arvestamises. Suur kurjajuur on tunnetel konflikt, kus vihastatakse üksteise peale ja viimane käivitab erinevad emotsioonid. Emotsioone käivitab ka mõtete, ideede, väärtuste ja kujutluste tajumine ebasobival suhtlusel. Konflikte võib olla ka enseses endas, kus kerkib esile 2 või enam võrdselt meeldivat eesmärki või võimalust ning ei suuda valida nende vahel. Organisatsioonis konstruktiivne ehk positiivse jõuga konflikt, mille lahendamisel ollakse loominguline kasutatakse uusi käitumis- ja mõtlemisviise.
kuhugi paremini sulanduda, on alati ühiskonnaliikmena tegusam. Inimene, kes armastab iseennast, armastab ka neid, kes ei armasta teda. Eestlane ei armasta iseennast, (isegi kohati häbeneb end*) => vargamäe sündroom, maniakaalne vajadus näha kõiki ümbritsevaid kui konkurente, end nendega kõiges võrrelda ning olla neist kõige tühisemais asjuski üle, et siis hiljem sellega uhkustada teiste ebaõnne üle irvitatakse ning edukuse peale vihastatakse, mis muudab need ,,konkurendid" kergel viisil vaenlasteks. Originaalsel viisil nad vaimselt vähearenenud ühiskonna kritiseerimisvajaduse tõttu tunnustust ei saa ainult tõestades end milleski, mis kõigi puhul mõõdetav on, näiteks teiste ,,ületamine" omatava eseme hinna osas. See on ebakindla ja rahulolematu inimese alaväärsus ja hirm oma maine pärast teiste hulgas, mida üritatakse parandada kõige harjumatu kritiseerimise ja teiste ületrumpamisega materiaalses vallas
LÄÄNELIKULE TÖÖKESKKONNALE OMASED EMOTSIOONID Viha (anger) – keegi kipub kahjustama mind, minu minapilti minu omandit. Esmane reaktsioon nendes olukordades, kus mind ei kohelda õiglaselt, v minu sotsiaaalne tähtsus seatakse küsimärgi alla (ah ole vait, mida sa ka 39 tead?!??!?!?!). Mõjub inimestele alandavalt. Tavaliselt vihastatakse juhtide peale.Viha häiib v takistab läbirääkimisi. Ärevus (anxiety) – See on konstruktiivsem kui viha. Tunneme seda, kus tajume ohtu. Mingi asi ohustab minu toimetulekut, minu edu. Ärevus on ebamäärane. eksam , täpselt ei tea mida küsitakse, pole kindel kas olen end hästi ette valmistanud. Ärevus võib olla ka tänu sellele, et inimene tahab head tulemust saavutada ja tahab pingutada ja hästi sooritada ülesandeid oma töös. Ärevus võib
Lugesin seaduseelnõule järgnenud diskussiooni Riigikogu saalis ja sama teemat puudutavaid kommentaare Delfi ning Postimehe võrguväljaandes ja lõpetuseks tahaksin anda väikese ülevaate arusaamadest, mida esmalt seostatakse võrdõiguslikkuse seadusega. 1. Soolise võrdõiguslikkuse seadus on mingi nõme euroametnike jauramine. Ülemakstud poliitikutel pole midagi peale jamaga tegelemise teha, Euroopa Liit nõuab järjekordset jaburust. Nii vihastatakse Delfi kommentaarinurgas, kuid osalt on selles suhtumises ka oma osa poliitikutel. Siiri Oviir ütleb oma kaitsekõnes Riigikogus, et sotsiaalne probleem on alles tekkimas, kuna muidu ei võeta meid Euroopasse teistega mängima. Et muidugi on selle seaduse eemärk ka EL direktiividega harmoniseerumine, mida poleks tulnud siis ratifitseerida, kui ei soovita VÕS-i vastu võtta. 2. See ei ole Eesti ühiskonna probleem.
annaabi.ee 
