Teine vahend end kaitsta ärevuse eest on emotsioonivaba lähenemine. Teade tunnistatakse vanema poolt küll õigeks, kuid sellesse suhtutakse asjalikult ja külmalt. Kaine kaalutlus tuleb küll kasuks, kuid äärmusliku vormi puhul võtab see ükskõiksuse kuju. Ka kolmandaks endaga toimetulemise viisiks on liigne toimekus ja askeldamine, mis ei aita olukorda tegelikult lahendada. Vanemal võib tekkida teiste või enda süüdistamine. Võib kaasneda oma pahameele väljaelamist vihapursetena. Ka see ei aita teda paremini toime tulla. Kooselu haige imikuga ei ole kerge, sest puudega lapse hooldus võib võtta kordades rohkem aega ja energiat kui normlapse hooldus (Sööt & Saarma, 1994) Puudega laps on kõigepealt laps kõigi lapse vajadustega. Tema taga on ka tema perekond: ema, isa, õed ja vennad. Kõik soovivad, et lapsest saaks tubli inimene. Lapse kasvatamine ja tema arendamine on eelkõige vanemate kohustus ja asi. Lasteaed ja kool on kodu täienduseks
et nad teevad õiget asja ja juriidiliselt ongi see enamjaolt õige. -) Üks vormidest on aga see, et nad on seljataga agressiivsed; eriti need, kes väiksena ei saanud agressiivsed olla. -) Agressiivsus võib väljenduda ka venitamisena. -) Agressiivsus väljendub peamiselt haigustes ja nendes haigustes on seotud soov olla agressiivne ja see, et endal ei lubata seda teha. -) Tihtipeale võib agressiivsus väljenduda vihapursetena. * Sundlustega jooni tekitavad inimestes: -) Üliaktiivsetel lastel, kelle käitumist takistatakse või pidurdatakse on kaasasündinud enese tagasihoidmine. -) Lapsed, kes on väga kuulekad ja kohanevad, rahulikud leppijad, võivad muutuda sundlustega inimeseks. -) Sundlustega jooni tekitab see, kui liiga jäigalt surutakse lastele mingeid nõudmisi peale või karistatakse millegagi ehk piiratakse spontaansust; tihtipeale võivad lapsed teha asju
annaabi.ee 
