TEADUSFILOSOOFILISEST VAATEPUNKTIST. REIN VIHALEMM ,,Teadusfilosoofilisest vaatepunktist" põhineb küll Rein Vihalemma artiklitel, kuid raamatu on koostanud Ülo Kaevats. Raamat on koostatud nii, et see selgitaks ,,võhiklikule" lugejale algusest ,,lõpuni" teadusfilosoofilist maailma ja seda, mida teadusfilosoofial on pakkuda. ,,Teadusfilosoofilisest vaatepunktist" on jagatud neljaks osaks, kus igas osas käsitletakse teadusfilosoofiat erineva nurga alt. Mina lugesin kahte esimest osa. Esimeses osas on lugejale esitatud Vihalemma artiklid, mis selgitavad nii teaduse kui ka teadusfilosoofia algeid
töötas seejärel joonestajana 19351940 ja 1943 õppis Pallases Töötas Pärnus ja Tartus maamõõtjana. 1944 asus elama Rootsi, kus elas Ystadis Töötas: kunstnikuna keraamikavabrikus, maalimiskursuste juhatajana, muuseumiametniku ja vabakunstnikuna Esinenud näitustel Euroopas, Austraalias ja Ameerikas. Suri Rootsis 21. juunil 1990. aastal Tal on kaks poega: teadusfilosoof Rein Vihalemm meediaprofessor Peeter Vihalemm Vihalemma panus eesti luulesse on originaalne, imeteldavalt erandlik. Tema vaimulaad on valdavalt regressiivne, tagasiliikuv. Kompositsioonivõttena rakendab ta läbivalt astendavat parallelismi ehk rahvalaululikku gradatsiooni või selle teisendeid. Kuid seda mitte kujundi tavapärases, vaid harva esinevas tagurpidivormis ehk antikliimaksina. Määravad on liialdav vähendus ehk meioos, sõnumi edastamine selle tähtsust järjest
v Elulugu v Sündis tolliametniku pojana Pärnus v Aastal 1931 lõpetas Pärnu Poeglaste Gümnaasiumi v 1935–1940 ja 1943 õppis kunstikoolis Pallas v Aastal 1944 asus elama Rootsi Elulugu v Nime vahetas Vihalemm 1936. aastal v 1961. aastal ilmunud luulekogus "Consolationes" pühendas Vihalemm talle luuletuse "Ants Kulgur". v 1968. aastal külastas Arno Vihalemm esimest korda pärast lahkumist uuesti Eestit Looming v August Sanga koolivend v Samuti olid Vihalemma luules 1930. aastail ja hiljemgi tuntavad teiste arbujate, Heiti Talviku ja Betti Alveri mõjud. v Andres Ehini hinnangul ei olnud Vihalemm väga viljakas luuletaja v Luulekogud v "Kaja kivi südames" (1954) v "Marionetid" (1958) v "Consolationes" (1961) v "Ühe Pärnust pärit poeedi palgepooli" (1965) v "Tsoo-loogia ehk ingel lindudega" (1966) v "Ühe keelega kannel" (1979) v "Viis on viis" (1986) v "Lugemik" (luule valikkogu, 1991) Graafika
Seminariküsimused teema ,,Mis on teaduslik teooria?" kohta Rein Vihalemm 2008 Teaduslik teooria kui teadusfilosoofia kategooria, kogumikus Teadusfilosoofilisest vaatepunktist, Eesti Keele Sihtasutus 2008. Taustalugemiseks Chalmers ptk-d 10, 11, 13 & 14 Vihikus olemas 1. Nn omaksvõetud vaade: süntaktiline teooriakäsitus 2. Semantiline teooriakäsitus Ronald Giere'il 3. Eksperimendi roll teooria arendamisel (lisaks Vihalemma artiklile ka Chalmersi mitterepresentatiivse realismi kontseptsioon eksperimendist) 4. Vihalemma teooriakäsituse seos Chalmersiga: instrumentalistlik teooriakäsitus 5. Miks ei ole Chalmersi jaoks vastuvõetav tõe vastavusteooria ega Popperi tõeläheduse kontseptsioon? 6. Milline on teadusfilosoofia ülesanne Chalmersi järgi? Seminar ,,Revolutsioonid teaduses kui muutus maailmapildis, ühismõõdutus, relativism. Mida Thomas Kuhn suutis tõestada ja mida mitte
Tema rõhutas, et olemasolevaid teadmisi kombineerides, saame uusi teadmisi tuletada. Seda on ka hilisematel aegadel hinnatud ja teda on peetud informaatika isaks. Üldine hinnang alkeemia perioodile Boyle : alkeemikud teevad palehigis ahjude juures oma mõttetut rasket tööd, kelle silmad on täis suitsu.. jne 19.saj: mis oleks uusaja keemia ilma alkeemikute avastatud erinevate ainete ja laborinõudeta Teadmised olid kesised. Põhjalikuma hinnangu jaoks lehitseda vihalemma raamatut. Keskaegse skolastika mõte oli tõlgendada Jumala sõna ja sel teel jõuda Jumalale lähemale. Ja ainus võimalus Jumalaga kontakti saada, on uurida Jumala sõna ja seda tõlgendada. Alkeemikute eesmärgiks oli Suur Toiming (püüdmine Jumala kavatsustele läheneda sel teel, et ise teostada samasugust loomist, nagu sellega tegeles ka Jumal). Kiriku poolt tõlgendatud oli see ketserlus, suhtuti umbusuga. Nt
viisil mõjutada seda soodustada ja tagada. Mõistagi vaid siis, kui eesmärgiks ei ole vähemusrühma tahtlik eraldamine. Eesti venekeelne elanikkond moodustab tüüpilise keeleliselt suletud kogukonna, keda ise- loomustavad eeskätt rühmasisesed kontaktid ja kelle suhted muu ühiskonnaga on nõrgad. Viimased aastad ei ole toonud olukorda muutust (Vihalemm 1998: 241). Paradoksaalne on, et eesti keelt ei ole valmis kasutama isegi need, kes seda hästi oskavad. T. Vihalemma andmeil suhtleb tegelikult iga neljas venelane, kes eesti keelt aktiivselt oskab, eestlasest vestluspartneriga ainult vene keeles (1997: 252). Millist osa etendab siin haridus? Uurimuste alusel on võimalik väita, et praegusel vene koolil Eestis on desintegreeriv toime. Paljud lõpetajad oskavad eesti keelt nii halvasti, et ei ole võimelised isegi argitasandil suhtlema, rääkimata edasiõppimisest või tööle asumisest. Näiteks M. Pavelsoni küsitluses osalenud
anagrammide raamat Kolmas periood Laaban hakkab üha rohkem huvi tundma keeleliste eksperimentide vastu, ühineb ringhäälingu juures Fylkingeni grupiga, mis on ühtlasi plaadifirma, mis on sound poetry plaate välja andnud. Häälutus - saavad kokku muusika, tehnika ja kirjandus Arno Vihalemm kunstnik ja kirjanik ühes ihikus, alustas kirjutamist 1930ndatel, looming jätkas paguluses, teatava hilinemisega tuli luuledebüüt aastal 1954. Vihalemma puhul võib öelda, et lähtepunkt on arbujalikus esteetikas, aga sellest lähtepunktist liigub ta huvitavates suundades: lorilaul; epigrammi traditsioon ja servapidi hakkab siin kaasa mängima ka nonsensluule. Raimond Kolk väheseid autoreid, kes tuleb kirjandusse pärast sõda võrukeelse luulega. Esikkogu hakkas resoneerima ka Laabani ja Lepiku debüütidega. Kolgi luule juures on mänginud koguaeg kaasa see, et ta asetub ühelt poolt Eesti traditsiooni taustale.
eksemplaride arvult saja elaniku kohta (115) olime kolmandal kohal. Esimesel Vene föderatsioon, teisel Läti. Liidu keskmine oli 92. Pidades silmas maailma mastaapi, päevalehtede leviku s olime ühel kohal Põhjamaade ja Jaapaniga, väga soliidne seltskond. 2. Ajakirjanduse töökorraldus ja funktsioneerimine 2.1. Käsuajakirjanduse töökorralduse alus Selleks oli pidev parteiline juhtimine ja kontroll. Peeter Vihalemma kursuse raames olete sellest kuulnud. Kõik skeemid on alati lihtsustatud ning isegi Peeter Vihalemma skeemis võib mõne asjaga vaielda. Näiteks, ,,kultuurajakirjanduse kontrollimine oli suhteliselt leebem kui muude valdkondade oma". Eesti valdkonnas ei saa seda üldistada meie kultuurväljaanded olid kõige rohkem GLAVLITi ja keskkomitee pilgu all, kuna siin kummitas rahvusluse oht, intelligentsi tegemisi jälgiti hoolega. Ajakirjandust juhiti ka ajakirjanduse enda kaudu
Näiteks inimese vabadus võib sõltuda ka sellest, et missugune positsioon tal ühiskonnas on ja muidugi on olemas peale selle ka veel muid väliseid tegureid. Kuid ka teadlane ei ole samuti ,,ideaalselt" vaba, sest teda piiravad näiteks instrumentide omadused või isegi nende puudused, kolleegidega koostöö jne. Tuleb võtta arvesse ühiskonna reaalne vaimsus, sest see piirab üsna palju indiviidi vabadust. Alan Chalmersi mitteesinduslik realismi teooria on Rein Vihalemma arvates füüsikateooriate arengu sõltumatu käsitlus. Chalmers toob võrdlusi Newtoni ja Einsteini teooriate vahel lähtudes nende rakendatavusest ja tõdeb, et neid mõlemaid on võimalik ,,väga mitmesugustel tingimustel ligikaudu rakendada". Näiteks ei ole võimalik Newtoni mehaanikat välistada hoolimata sellest, et see relativistliku mehaanikaga ei sobitu. Chalmers märgib: ,,Näiteks saab Einsteini teooria raames
Näiteks inimese vabadus võib sõltuda ka sellest, et missugune positsioon tal ühiskonnas on ja muidugi on olemas peale selle ka veel muid väliseid tegureid. Kuid ka teadlane ei ole samuti ,,ideaalselt" vaba, sest teda piiravad näiteks instrumentide omadused või isegi nende puudused, kolleegidega koostöö jne. Tuleb võtta arvesse ühiskonna reaalne vaimsus, sest see piirab üsna palju indiviidi vabadust. Alan Chalmersi mitteesinduslik realismi teooria on Rein Vihalemma arvates füüsikateooriate arengu sõltumatu käsitlus. Chalmers toob võrdlusi Newtoni ja Einsteini teooriate vahel lähtudes nende rakendatavusest ja tõdeb, et neid mõlemaid on võimalik ,,väga mitmesugustel tingimustel ligikaudu rakendada". Näiteks ei ole võimalik Newtoni mehaanikat välistada hoolimata sellest, et see relativistliku mehaanikaga ei sobitu. Chalmers märgib: ,,Näiteks saab Einsteini teooria raames
Näiteks inimese vabadus võib sõltuda ka sellest, et missugune positsioon tal ühiskonnas on ja muidugi on olemas peale selle ka veel muid väliseid tegureid. Kuid ka teadlane ei ole samuti „ideaalselt“ vaba, sest teda piiravad näiteks instrumentide omadused või isegi nende puudused, kolleegidega koostöö jne. Tuleb võtta arvesse ühiskonna reaalne vaimsus, sest see piirab üsna palju indiviidi vabadust. Alan Chalmersi mitteesinduslik realismi teooria on Rein Vihalemma arvates füüsikateooriate arengu sõltumatu käsitlus. Chalmers toob võrdlusi Newtoni ja Einsteini teooriate vahel lähtudes nende rakendatavusest ja tõdeb, et neid mõlemaid on võimalik „väga mitmesugustel tingimustel ligikaudu rakendada“. Näiteks ei ole võimalik Newtoni mehaanikat välistada hoolimata sellest, et see relativistliku mehaanikaga ei sobitu. Chalmers märgib: „Näiteks saab Einsteini teooria raames
annaabi.ee 
