Kas Tiina oli libahunt? Teose põhjal kirjutatava kirjandi ,,Libahunt" A. Kitzberg, seisneb probleem selles, et kas Tiina oli hunt või ei olnud? Jah, mõnesmõttes ta tõesti oligi hunt, kuna Tiina ise tunnistas, et ta on seda. See juhtus jaanipäeval, kui teised inimesed hakkasid teda süüdistama selles, et ta on libahunt. Kuid samas ta ka ei olnud, kuna ta läks vihakseks kui talle seda seal öeldi. Ta elas ka metsas huntidega koos 5aastat, selle järgi võib järeldada, et ta oli kriimsilm. Kuid kui ta oleks libahunt, siis talle ei meeldiks loomad. Talle aga meeldisid. Ta tänas lapsena ka peale sööki jumalat. Ka selle põhjal võib öelda, et ta polnud metsakutsu. Inimesed arvasid ka sellepärast, et ta on metsahall, kuna ta ema oskas inimesi ravida ja libahundiks said vaid siis kui nõid sinu ära loitis. Arvati, et Tiina ema needisgi Tiina ära
need kuldsed sõnad laususki, eesmärgiga meeste kõhud täis sööta. 2. lk. 35, kus Kat lausub: ,,Igal oal on oma viis, praegu esines neid viis". Ta ütles seda pärast kõhtu täis söömist, tagant ,,tuult" lastes. Minule tundus see üsna koomiline riim ja sellepärast see mulle meeldiski. 3. lk. 64, kus sõdur Tjaden ja sõnab allohvitser HimmelstoBile: ,,Ep ole, seal olid sa üksi" HimmelstoB sai Tjadeni peale vihakseks, sest viimane teda sinatas ja ütles talle: ,,Mis ajast peale me siis sinatame? Me pole ju veel koos maanteekraavis aelenud" Tjaden pani oma lausutuga HimmelstoBil suu kinni. 4. lk. 106, kus peategelane Paul ütleb: ,, Vaata ometi neid kergeid kingi, nendes ta küll kilomeetritki ei marsiks" Ta ütles seda siis kui nad oli tagalas, ühes nekrutite välilaagris. Seal olles nägid nad ilusaid naisi, kes olid aga teispool tiiki. Paul nägi ühte tütarlast ja
Taksos küsis viina ja käis närvidele kuni taksojuht andis enda pudeli. Laura vaatas seriaali kui ukse taha tuli poeet kelle ta sisse lasi. Poeet oli vihane, et teised külalised olid lahkunud, jõi viina. Peeter ärkas üles ning poeet luges talle luuletuse. Hakkas minema ja enne minekut võttis pitsi viina(kompas selga nagu Hamlet etendusel). Peeter võttis telefoni ja hakkas võõtastele numbritele helistama kui ema oli tööl. Küsis vastajate käest mõistatusi kuni üks mees sai vihakseks ja hakkas tema peale karjuma ning Peeter hakkas kartma. Theo kohtas peol vedurijuhti kellega hakkas klappima, mindi mere äärde ja hiljem metsa. Juht kaotas varastatud jope ära, Theo oli pahane ta peale. Sama juht tekitas õnnetuse kui vedurist välja hüppas. Eero ärkas pohmelliga ning tal tuli meelde, et ta oli mingi naise juures öösel käinud. Hakkas mälu värskendama ning sõitis linnaossa kus arvas, et oli eile ning hakkas maju ja kortereid uurima just 6. korruseid
Kui Koer truuks jäi ja ei lahkunud, õhutas Kass Koera kepiga lööma, aga Koer jäi alandlikuks. Siis ütles väike õde, et kardab ilma Koerata. Metsa jõudes lasi Kass Tyltylil teemanti keerata. Oksad liikusid ja sirutusid, puude tüved avanesid ja neist ronisid välja puude hinged. Alguses olid puud õnnelikud, et said võimaluse rääkida ning seletasid kõik läbisegi, aga siis ilmus puude kuningas Tamm, kes küsis, kas poiss on puuraiuja poeg. Tamm sai väga vihakseks ning luges ette, kui palju on poisi isa tapnud tema lähedasi puid. Tyltyl palus vabandust, kuid Tammes oli tekkinud soov kogu metsa puude orjastamise eest kätte maksta. Siis saabusid ka loomad. Nagu selgus, vihkasid nii loomad kui puud inimesi. Tamm ütles. "Laps, keda näete enda ees, võib tänu Maa põuest varastatud talismanile meie sinilinnu oma valdusesse saada ja nonda röövida meilt saladuse.. --- Väiksemgi viivitus oleks meeletu ja lausa kuritegelik; laps tuleb kõrvaldada..."
kubermang, Läbimurde teostamiseks otsustati kasutada läti küti polkusid ja Siberi küti polkusid, otsustati rünnata öösel , lõigata salaja sakslastele märkamatult traat tõketesse augud ja sealt sissetundide. Algas öö vastu 24 dets., küttidele tuli abiks veel ka lumetorm, läti kütid sooritasid oma ülesande hiilgavalt, kõik kolm kaitse liini murdsid läbi., pealetungi takistas see et ei jõundu varuüksus järele, said vihakseks et ei saa varusid ja varustust. Lisavägesid ei tulnud siis suri see pealetung välja, vene väege toime tuleku suutmatus. Sakslased kogusid varujõude 1917 jaanuaris ja asusid vastuvõitlusele, kestis u kuu, lõppesid mitte millegagi , sakslased võtsid oma kaotatud positsiooni tagasi, läti kütid kaotasid u 2000 meest surnutena ja 7000 haavatuna. Paljud eestlased üritasid vene väeosadest üle minna läti küttide juurde, üle tuhande või kahetuhande ringis.
annaabi.ee 
