Benediktiinide reegli kohaselt on kloostri uksed avatud kõigile soovijatele nitte ainule väljavalitutele. Seetõttu ei nõuta nii ranget askeesi nagu idas vaid rõhutatakse munkade hoolitsemist üksteise eest, samuti mõistetakse inimlikke nõrkusi. Benediktiinlase juhtlause oli: ,,Palveta ja tee tööd" ( ,,Ora et labora"). Seitsme palvetunni sari algas varahommikul ja kestis kolme tunniste vaheaegadega õhtuni. Öösel tõusti eriliseks palvuseks vigiiliaks. Keskne oli piibli, eriti psalmide, lugemine. Palvuste ajal loeti psalter läbi nädalaga ja terve piibel aastaga. Seal juures ei unustatud ka kehalist tööd. Kloostritel oli suur tähtsus: · segaduste aj kultuuri allakäiguajastul säilitati see osa antiikkultuurist, mida peeti säilitamisväärseks (eriti kirjandust) · kopeeriti pühasid raamatuid ja tehti teoloogilist uurimistööd · kloostrid mõjutasid ümbruskonda
sexta - õigupoolest hora sexta (kuues tund). Keskpäevane osa nn. tunnipalvest (ühispalvest), milleks kogunetakse kirikusse. Sextal lauldakse kolm Taaveti laulu. tunnipalve tähendab, et ööpäev jagatakse öö- ja päevatundideks. Igal ööpäeval kogunetakse seitse korda kirikusse palvele. Palvuste konkreetsed kellaajad võivad eri paikades olla erinevad, kuid põhimõte üks palvekogunemine iga kolme tunni kohta kehtib kõikjal. Öist palvet, mis on päeva pikim, nimetatakse ka vigiiliaks. 17 5.2. Küsimused, mida esitasin Vello Salole 1. Kas kloostris on ikka samasugused ametid, nt. koorimunk, noviits, almusejagaja, kanter, cellarius ja sakristaan? Kas mõnda ametit kutsutakse äkki tänapäeval teistmoodi? 2. Kui palju on Pirita kloostris nunnasid? Millisest riigist nad on tulnud? Millist keelt räägivad? 3. Pirita kloostri peamised ettevõtmised ? 4. .Kas kloostril on mõni eesmärk või asi milleni jõuda/saavutada? 5