Alkoholiprobleemid Eestis Paljude Eesti inimeste alkoholitarbimist iseloomustab suurte alkoholikoguste joomine eesmärgiga purju jääda. Alkoholil on oluline roll selles, miks Eesti mehed endiselt väga varakult surevad. Teiste Euroopa riikidega kõrvutatuna on Eestis suremus sellistel põhjustel nagu enesetapud, mürgistused, liiklusõnnetused ja tulesurmad, väga suur. Võrreldes Põhjamaadega on eestlase risk surra vigastussurma koguni 3-4 korda suurem. Kõigi nende suremuse põhjustajate üks ühine nimetaja on alkohol, mis põhjustab suuremat riskikäitumist. Pea iga teine Eestis elav 16–44aastane mees joob end kord kuus purju. Iga viies mees samas vanusegrupis joob end purju igal nädalal. Iga kuues naine joob end purju kord kuus. Enese purju joomine algab Eestis juba väga noores eas.
konfiskeerimisest Arendada salaturu seiret „Piirangutega on tihti nii, et need mõjutavad kõige rohkem keskmist, korralikku ja riigitruud kodanikku. See aga ei ole ju eesmärk! Ei ole mõtet reguleerida asju seal, kus probleeme pole või neid on vähe.“ Eestis on palju alkoholi tarvitamisest tulenevaid probleeme. Alkohol on üliraskete vigastuste peamine põhjustaja (õnnetused, mürgistused, enesetapud). Kõigist vigastussurma ohvritest oli Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi andmetel fataalse sündmuse ajal joobes 56%, ebakainete sõidukijuhtide osalusel toimus 2012. aastal 172 liiklusõnnetust, 2011. aastal 180 liiklusõnnetust, mille tulemusel hukkus 2012. aastal 11 inimest ning 2011. aastal 14 inimest ja mõlemal aastal sai vigastada ligi 250 inimest. Tuleõnnetustes hukkunutest oli 2012. aastal joobes 73%, uppunutest 50%.
hetkega on tervest inimesest saanud lamaja haige. Seljaaju kahjustuse juhtumite arv maailmas eristav 10,4 kuni 83-ni ühe miljoni elanikke kohta aasta jooksul. Üks kolmandik nendest on tetrapleegiaga patsiendid. Äge faasi elujäänute arv on 10,5 ühe miljoni kohta. (Jaansen, Nene jt 2011; 2) Euroopa riikides on seljaaju kahjustuse esinemissageduseks 10,4 kuni 29,7 uut juhtu ühe miljoni inimese kohta aastas (Wyndale jt 2006; 525-526) Eestis oli 2008. aastal 1358 vigastussurma, mis moodustas 8% kõikidest selle aasta surmajuhtudest. (Lai, Köhler, Rooväli jt 2009; 1) Võrreldes teiste Euroopa Liidu riikidega paistab Eesti silma suure vigastussurrmusega oleme oma näitajatelt kolmandal kohal ning meist eespool asuvad vaid Leedu ja Läti. Vigastused on oluline rahvatervise probleem. (Lai, Köhler, Rooväli jt 2009;9)Vigastused on oluline rahvatervise probleem. Haapsalu Neuroloogikuses Rehabilitatsioonikeskuses raviti 2004-2008 aastatel 225
annaabi.ee 
