USA-s jõuti järeldusele, et sõjalisel teel ei suudeta kogu maailmas kommunismi levikut tõkestada USA otsustas alustada detente'i 1975. a tulid kommunistid võimule ka Laoses ja Kambozas MIKS USA KAOTAS SÕJA ? 1. USA televisioon näitas sõjakoledusi 2. Lihtinimese tasemel ei mõistetud, miks sõditakse kaugel dzunglis 3. ei täitunud USA lootus, et Põhja-Vietnamis kujuneb vastasseis kommunistlikule valitsusele 4. Vietnamlaste natsionalism oli tugevam kommunismi hirmust 5. Protestilaine, sõjavastased demonstratsioonid USA-s ja Lääne Euroopas
ei tehtud I maailmasõjast palju fotosid ja seda tänu laialdasele sõjaväe tsensuurile. II maailmasõja ajal võimendas võitlusfotograafia nii patriotismi kui ka avalikku vägivalda. Alates II maailmasõjast on sõjafotodest saanud tavanähtus. Vietnami sõda tõestas, et sõjafotograafia suudab kõigutada avalikku arvamust sõjast. Kuulsaimate Vietnami sõja fotode hulka kuuluvad foto väikesest jooksvast tüdrukust, kes on napalmirünnakust põlenud, ja foto My Lai külas toimunud vietnamlaste massimõrvast, mille korraldasid USA sõjaväelased.(pilt 1) Pilt 1Rahvusvahelisest Herald Tribune'i arhiivist esiletõstud: Ameerika Ühendriigid ründasid Põhja-Vietnamit 1965. aastal. Sõjafotograafia ajalugu näitab, et fotod sõjast võivad pöörata avaliku arvamuse sõja vastu ning seega näeb sõjavägi võitlusfotograafiat kui kaheteralist mõõka, millega tuleb olla ettevaatlik. Kui aus olla, siis peab sõjavägi käima mööda noatera: liiga vähe tsensuuri
Välispoliitika Vietnamis Majanduse liberaliseerimine on USA ja Vietnami suhteid parandanud. 1993.aastal tühistas Washington lõpuks abi embargo, lubades Maailmapangal alustada investeerimist ümberkujundamisse ja USA kompaniidel lepinguid saada. Täielikud diplomaatilised suhted kehtestati 1995.a keskel. Pärast Vietnami väeosade väljaviimist naaberriigist Kambodzast 1989 paranesid suhted Hiinaga, ehkki piirivaidlused on endiselt pingeallikaks. Punaste khmeride rünnakud Kambodzas elavate vietnamlaste vastu on rikkunud Kambodza ja Vietnami suhteid. Kultuur ja haridus Vietnamis Kultuur Vietnami kultuur on vanim omasuguste seas Aasias Vaikse ookeani piirkonnas. Enamik Vietnami ajaloolastest peab riigi kultuuri põhiaspektiks iidset Don Son'i kultuuri. Leiduvad mõned tunnusjooned, mille järgi tuntakse Vietnami: Ao Dai, beetli- areekapalmid ja areekapähklid, bambus, kogukonna ja perekonnaväärtuste austus. Sotsialistlikul ajal mõjutab Vietnami sügavalt valitsuse kontrolli all olev meedia
Vietnami naaberriikides · Needki lõppesid kommunistide võiduga · 1975 võttis kursi sotsialismile Laos. · 1975 võitsid kommunistid kodusõja ka Kambodzas Tüli hiina ja vietnami vahel · 1979 tekkis tüli Hiina ja Vietnami vahel, · toimusid relvaintsidendid piiril. · See oli enneolematu sündmus sotsialistlikud riigid omavahel sõjas Miks sõda ebaõnnestus · USA'l puudusid suuremad liitlased · USA ei suutnud hävitada Põhja-Vietnamlaste peamist varustusrada - Ho Chi Minh'i rada mida korduvalt pommitati · Põhja Vietnamlasi toetas NSV ja Hiina ja neil oli suur sõjaline ülekaal · Kohalik elanikkond toetas pigem Põhja- Vietami, kui USAt · USA sõjavägi ei osanud võidelda sissisõjas, kus puudus kindel rindejoon. · Lõuna-Vietnami sõjavägi loodi USA abil ja selle eeskujul · lisaks polnud USAl piisavalt kogemusi sellises loodusvööndis võitlemiseks(~6 kuud kestev sajuperiood, dzungel ja mäed)
ühendamiseks. Need siseveeteed lihtsustasid kauplemist, maksukogumist ja nälja ajal toidu jaotamist. Osa perekondi elas paadis. Väikelaste külge seoti tihti ujukeid kuni nad õppisid ujuma. Tangi dünastia Tangi dünastia valitses Vana-Hiinas 300 a. Sel ajal arenesid kunst, käsitöö, muusika ja kirjandus ning inimesed nimetasid seda kuldajastuks. Riik laienes jälle, sest Tangi sõjaväed võitlesid edukalt korealaste vastu põhjas, vietnamlaste vastu lõunas ja tiibetlaste ja türklaste vastu läänes. Hiinlased pidasid nende maadega kaubavahetust ja said palju rohkem teada väljaspool Hiinat asuvast maailmast. Qin Shi Huangdi Vaikiv armee Tänan vaatamast! Kasutatud kirjandus: Ajaloo õpik 6 klassile 1osa Avastuste entsüklopeedia Teadus ja Ajalugu
EISENHOWERi DOKTRIIN ameeriklastel tuli aidata Aasia rahvaid, keda ähvardas kommunistide võimu kehtestamine. BREzNEVI DOKTRIIN NSV Liidul on õigus ja kohustus kaitsta sotsialismi kõikjal ning, et NSVL kavatseb seda teha ka tulevikus. VIETNAMISEERIMINE poliitika, mille kohaselt sõda toimub USA relvade, aga vietnamlaste kätega. Ennem USA rahurääkimisi ja sõjast eemaldumist. BERLIINI MÜÜR kui külma sõja sümbol NSVL ehitas müüri, et tõkestada inimesi Läände minemast. Ühel pool müüri demokraatia, teisel pool sotsialism, see eraldas neid maailmavaateid reaalselt. KUUBA KRIIS - oli külma sõja kõige tugevam konflikt, sest maailm oli tuumasõja äärel. Kuubas kehtis kommunism, USA üritas seal kehtestada demokraatiat, mille tulemusena NSVL lõi sinna oma raketibaasi
Vietnami sõda 1945 aasta algul kui jaapanlased olid vietnamist lahkunud endise kolonisaatorid prantslased polnud veel tagasi jõudnud kuulustasi vietnami kommunistid ees otsas Ho Chi Minhhiga välja Vietnami Demokraatliku Vabariigi. Kuid juba septembri lõpul saatis prantusmaa sinna oma väed keda toetasid inglased, prantslased okupeerisid maa lõuna osa koos pealinn Saigoniga. 1946 a detsembris alustasid nad sõja tegevust Vietnami Demokraatliku Vabariigi vastu. Algul oli neil isegi edu, kuid pärast seda kui Hossimeeni valitsus läks partisani sõja taktikale, haarasid kommunistid initsatiivi. Oma positsioonide kindlustamisekd otsustasid prantslased nõustuda lõuna vietmin riigi loomiseks, seda riiki tunnustuasid ka , USA, Suur-Britannia ja ning mitu nende liitlast. Prantslased üritasid kuni 1954 a sundida P-Vietnami alistuda, kuid siis viisid vietnamlased läbi eduka võjalise operatsiooni, mille tulemusena piirati prantsuse väed ümber ja sun...
USA kasutas ka Phja-Vietnami pommitamist hust. ( napalmipommid ) Sja sndumsed judsid televisiooni ekraanile. Meedia kaudu le kandmine sai USAle saatuslikuks. Avalikkus sai selle sja vastu halvasti hletastatud. USA sai agressori maine. USAs toimus sjavastane hipide liikumine. Vietnami sja vastasus. Ohvrite suur arv tingis selle, et USA otsustas Vietnamist vlja astuda. USA kaotas selle sja, moraalne kaotus. Luna-Vietnam lks lpuks Phja-Vietnami alla. Kommunism samastus vietnamlaste rahvusliku liikumisega. Nixon kis 1972 aastal visiidil Hiinas, kus lepiti kokku et USA viib oma ved Vietnamist ra. Hiina oli ka kommunistlik riik ja toetas Phja-Vietnamit. Hakati rkima sja vietnamiseerimisest. ( las sdivad omavahel vietnamlased, teised vlja sealt ) Kaks poolt hendati omavahel ja Vietnam on tnase pevani kommunistlik riik. Ptakse tegeleda turumajandusega, aga juhtiv vim on kommunistlik. Sjajrgsetel aastatel USA hiskonnas esines Vietnami sndroom - tervet hiskonda
1. järgu haldusüksused Rahvastik Kambodzas elab ligi 15 miljonit inimest, kellest 8090% moodustavad khmeerid. Ülejäänud 1020% rahvastikust on põhiosas tailased, vietnamlased ja hiinlased. Arvestades, et Kambodza aastane iive jääb 2,4% kanti, on ennustatud, et aastaks 2020 on kambodzalaste rahvaarv jõudnud 20 miljonini. Khmeerid on Kambodza alad asustanud 2. sajandil. Aja jooksul on nad segunenud jaavalaste, malaide, tailaste, vietnamlaste ja hiinlastega. Vietnamlased moodustavad vähemusrahvustest elanike põhiosa. Neil on suur roll kalastamises ja ehitamises. 8 19,5% Kambodza elanikest elab linnades. Phnom Penh Phnom Penh (khmeeri ) on Kambodza pealinn ja suurim Pindala: 290 km² linn, samuti Phnom Penhi provintsi keskus. Phnom Penh on riigi
pöördumatuid muutusi. Pärast Teist Maailmasõda olid ameeriklased veendunud, et nende riik ei saa eksida, kuid ometigi tõi Vietnami sõja kaotus ja sellest tingitud ühiskondlikud lahkhelid 1960. aastatel kaasa Ameerika ühiskonna katartilise ümberhindamise. 4 Vietnam oli üks kokkupõrge külmas sõjas, mis hõlmas kommunismi, dekoloniseerimist ja doominoteooriat. Vietnamlaste jaoks, kes kaotasid kõik suuremad lahingud, jätkus see konflikt veel pikka aega pärast USA lahkumist. Miks astuti sõtta? · USA kartis, et Vietnami langemisele järgneb doominoefekt ja kommunistid võtavad võimu kogu selles piirkonnas. (Kardeti, et langeda võivad ka Jaapan ja Austraalia, sest neil ei ole võimalik enam jätkata majandussuhteid kommunistlike riikidega). · USA soovis levitada demokraatiat üle terve maailma.
Hipid Johnson/ noorsooliikumine, mis sai alguse 1960ndatel USAs Greenpeace Nixon/ rahvusvaheline keskkonnakaitseorganisatsioon, mis loodi 1971. a Vancouveris Kanadas, võitlemaks Ameerika Ühendriikide tuumakatsetuste vastu Alaskas. Makartism Truman/J.R McCarthy algatatud kommunistide- ja juutidevastane poliitika 50.algul Vietnamiseerimine Nixon/ USA väeüksuste lahkumine Vietnamist, mis jättis Vietnami sõja 1973.aastal vietnamlaste endi probleemiks. 3.Kes oli ja millega läks ajalukku Martin Luther King? USA vaimulik ja mustanahaliste inimõiguste eest võitleva liikumise juht. 4.Kuidas sattus USA sõtta Vietnamis?Millega see lõppes? USA ja Prantsusmaa mõju all oleva Lõuna-Vietnami ning Hiina ja NSVLi toetusel moodustatud Põhja- Vietnami vahel tekkisid pinged.Põhja-Vietnamis moodustati Lõuna-Vietnami valitsusevastaseid
Majanduse liberaliseerimine on Vietnami ja USA suhteid parandanud. 1993. aastal tühistas Washington lõpuks abi embargo, lubades Maailmapangal alustada investeerimist ümberkujundamisse ja USA kompaniidel üritada lepinguid saada. Täielikud diplomaatilised suhted kehtestati 1995. aasta keskel. Pärast Vietnami väeosade väljaviimist naaberriigist Kambodzast 1989 paranesid suhted Hiinaga, ehkki piirivaidlused on endiselt pingeallikaks. Punaste kahmeride rünnakud Kambodzas elavate vietnamlaste vastu on rikkunud Vietnami ja Kambodza suhteid. Haridus 1945. aastal oli rahvastikust 95% ja 1993. aastal 12% kirjaoskamatu. 1979. Aastal kehtestatud tasuta keskharidus tõstis kirjaoskajate protsenti märgatavalt, kuid aastal 2000 kehtestatud õppemaks on viinud õpilate arvu taas vähenemiseni. Kooli minnakse 7-aastaselt. 5-6 aastased saavad käia lasteaias ja ettevalmistusklassis. Viieklassilisele algkoolile järgneb kahe astmeline keskkool
Breznevi doktriin- Saates 1968. a. Varssavi Lepingu Organisatsiooni (VLO) vägesid Tsehhoslovakkiasse, et seal maha suruda "Praha kevadet" ja kõrvaldada võimult reformimeelseid kommuniste, deklareeris L. I. Breznev, et NSV Liidul olevat sotsialismi kaitsmise nimel internatsionaalne õigus ja kohustus ka edaspidi niiviisi toimida. Breznevi doktriin eitas sisuliselt sotsialismimaade suveräänsust. Vietnamiseerumine- USA väeüksuste lahkumine Vietnamist, mis jättis Vietnami sõja 1973.aastal vietnamlaste endi probleemiks. Miks kujunes Berliini müüd külma sõja sümboliks- Berliini müür soodustas kommunistliku propaganda läbikukkumist niihästi Ida-Saksamaal kui kogu kommunismileeris. Müür oli Külma sõja sümboliks, mida sakslased ja kogu vaba maailm võttis kommunistliku türannia tähisena, eriti pärast tule avamist ülejooksikute pihta. Alles 1980. aastate lõpupoole, kui sovetiimpeerium hakkas juba lagunema, leevendati Ida-Saksamaal piirikeeldu.Läbipääs Berliini müürist
VLO Varssavi Lepingu Organisatsioon (Külma sõja ajal idabloki sõjaline org.; loodi 1955 VMN Vastastikuse majandusabi Nõukogu; sotialismimaade majandusalane organis., mida juhtis Nõukogude Liit; siia kuulusid peamiselt Ida-Euroopa kommunistlikud riigid (va. Jugoslaavia) ja Kuuba, Vietnam ning Mongoolia. hegemoonia - ülemvõim vietnamiseerimine - USA väeüksuste lahkumine Vietnamist, mis jättis Vietnami sõja 1973.aastal vietnamlaste endi probleemiks. külm sõda - USA ja NSV Liidu vastasseis II maailmasõja järgsel perioodil, mis avaldus nii ideoloogilisel, propagandistlikul, kultuurilisel, majanduslikul kui ka sõjalisel alal. Vastastikune luure ja õõnestustegevus, liitlaste hankimine, kriiside, konfliktide ja pingekollete õhutamine, võidurelvastumine olid igapäevased nähtused. Kuumast sõjast hoidis mõlemaid pooli tagasi hirm tuumasõja ees, mis oleks hävitanud ühtemoodi nii mõlemad sõdivad
Mägede lähedale viivad rongiteed või kohalikud bussid. Matkad kestavad tavaliselt mitu päeva ning nõuavad üldiselt head füüsilist ettevalmistust. Kultuuritaustast tulenevad võimalikud eripärad, mida tuleks eestlastel silmas pidada Vietnami ühiskond on oluliselt mõjutatud Hiinast levinud konfutsianismist, kus hierarhilised suhted on paigas ja mis hindab iseloomujoontena kohusetunnet, lojaalsust, au, pieteeditunnet ja austust vanemate vastu. Vietnamlaste jaoks on väga tähtis, et pereisa langetab kõik tähtsamad otsused. Sarnaselt mitmete teiste Aasia ühiskondadega, on väga olulisel kohal mõiste ,,nägu," sõna, mille tähendus kattub teatud määral sõnaga ,,reputatsioon." Nägu võib omada, säilitada, anda ja kaotada. Selles mõttes tuleb olla väga ettevaatlik teiste kulul naljade tegemisega, teoorias ei tohiks kedagi noomida kolmandate isikute juuresolekul, küll tasub aga kiita ja innustada.
4 3. OPERATION RANCH HAND Praegusel ajal maailma silmes üks suurimaid keemiarelvade vastu võitlejaid USA on ise olnud üks suurimaid patustajaid maailma ajaloos keemiarelvade kasutamise poolelt. Peale selle, et Ameerika viskas Jaapanisse kaks tuumapommi II maailmasõja lõpuks, on see riik korda saatnud ka ühe vähem tuntuma sõjakuriteo 1962. aastal Ranch Hand. (Williams, 2013) Operatsiooni eesmärk oli lõpetada vietnamlaste vastupanu metsade hävitamisega, kus nad võisid end varjata või, mis võis neile sööki pakkuda. Madalalt lendavate õhusõidukitega sõideti üle Vietnami lõunaosa mitmeid tuhandeid kordi, visates kogu aeg alla erinevaid herbitsiide. (Williams, 2013) Selle juures on kõige õõvastavam fakt aga see, et selle sünteesimisel aitas kaasa USA firma Monsanto, kes praeguseks valitseb suuremosa geeniliselt muundatud seemnete ja nende taimede hooldusvahendite turgu. (Stellman, 2003) 3
Samas oli ka selge, et seda ei saanud teha uisapäisa, sest see oleks tähendanud Lõuna-Vietnami kaotamist. Võeti suund Vietnami sõja vietnamiseerimisele ehk sõdimine L-Vietnami jõududega USA rahalise ja materiaalse abiga. Nixon oli seisukohal, et kui toimub vietnamiseerimine, on võimalus, et L-Vietnam jääb püsima ilma USA sõjalise kohalolekuta. USA väljus Vietnamist 1973. a. Pariisi rahuga. Inimeste seas hakkab levima arvamus, et osa ameerika sõdureid on vietnamlaste käes vangis, neid ei vabastatud vietnamlaste poolt, et ameeriklastega saaks edaspidi kaubelda. Ametlik USA eitas selliste vangide olemasolu, kuid kuulujutud olid visad kaduma. Antud teemal kirjutati romaane ja tehti filme (nt Rambo). Sisepoliitikas võeti eesmärgiks nn uus föderalism. Vähendati föderaalset sekkumist ja probleemide lahendamine usaldati kohapeale. Seadustele eelistati praktilist tegevust. Tulude jaotamisel kuulati rohkem kohalikke elanikke.
Samas oli ka selge, et seda ei saanud teha uisapäisa, sest see oleks tähendanud Lõuna-Vietnami kaotamist. Võeti suund Vietnami sõja vietnamiseerimisele ehk sõdimine L-Vietnami jõududega USA rahalise ja materiaalse abiga. Nixon oli seisukohal, et kui toimub vietnamiseerimine, on võimalus, et L-Vietnam jääb püsima ilma USA sõjalise kohalolekuta. USA väljus Vietnamist 1973. a. Pariisi rahuga. Inimeste seas hakkab levima arvamus, et osa ameerika sõdureid on vietnamlaste käes vangis, neid ei vabastatud vietnamlaste poolt, et ameeriklastega saaks edaspidi kaubelda. Ametlik USA eitas selliste vangide olemasolu, kuid kuulujutud olid visad kaduma. Antud teemal kirjutati romaane ja tehti filme (nt Rambo). Sisepoliitikas võeti eesmärgiks nn uus föderalism. Vähendati föderaalset sekkumist ja probleemide lahendamine usaldati kohapeale. Seadustele eelistati praktilist tegevust. Tulude jaotamisel kuulati rohkem kohalikke elanikke. Nixon toetas naiste õigusi.
punapartisane e. vietkonge. USA hirm nn. ,,dominoefekti" pärast, püüd peatada kommunismi levikut Kagu-Aasias. Osalejad: Põhja-Vietnam, keda toetasid NSVLiit ja Hiina. Lõuna-Vietnam, keda toetas USA. Miks USA kaotas Vietnami sõja? · USA TV näitas sõjakoledusi. · Lihtinimese tasemel ei mõistetud, miks sõditi kaugel dzunglis. · Ei täitunud USA lootus, et Põhja-Vietnamis kujuneb vastuseis kommunistlikule valitsusele. · Vietnamlaste natsionalism oli tugevam kommunismi hirmust. · Protestilaine, sõjavastased demonstatsioonid USA-s ja Lääne-Euroopas. Tagajärjed: 1973. a. sõlmiti Pariisi rahuleping, mille alusel USA väed pidid lahkuma. Kodusõda jätkus, 1975. a. vallutasid Põha-Vietnami väed Lõuna-Vietnami. 1976. a. kuulutati välja Vietnami Sotsialistlik Vabariik. USA-s jõuti järeldusele, et sõjalisel teel ei suudeta kogu maailmas kommunismi levikut pidurdada.
Otsustati alustada detante (läbirääkimisi) USA-s tugev hingeline kriis nn Vietnami sündroom (tagasitulnud sõdurid olid vägivaldsed) 1975 Laoses ja Kambodzas tulid võimule kommunistid Miks USA kaotas sõja? USA näitas sõjakoledusi TV-s Lihtinimese tasemel ei mõistetud, miks sõditi kaugel dzunglis Ei täitunud USA lootus, et P-V-s kujuneb vastasseis kommunistlikule valitsemisele Vietnamlaste natsionalism tugevam kommunismi hirmust Protestilaine, sõjavastased demonstratsioonid Lääne-Euroopas ELUOLU JA KULTUUR 40tel Muutused igapäevaelus. Jõuti järeldusele, et on võimalik luua uus ja stabiilne maailm Maad võtsid optimistlikud meeleolud Turgude ühendamine ja majanduslike huvide põimumine Suur ehitusbuum lahendas elamisnappuse probleemi Beebibuum ehk sündimuse suur kasv VW põrnikas heaolu sümbol
Vietnami sõda PõhjaVietnam, Lõuna Kahae erineva *USA sai lüüa ja kogu 1964-1973 Vietnam,US and A, NSVL, ideoloogiagaga Vietnami Vietnam muudeti Hiina vastasseis millesse sekkus sotsialistlikuks USA *USA maine maailmas langes *Vietnamlaste vastu kasutati keemiarelva mille tagajärjed pole siiani kadunud *Laoses ja Kambodzas tulid võimule kommunistid Leia põhjendusi USA käitumisele Indo-hiinas?
,,kuuma" telefoni otseliini Valge Maja - Kreml · Kuubat kasutati veel aastakümneid baasina, kust üritati Kesk-ja Lõuna-Ameerika maadesse kommunistlikku revolutsiooni eksportida. Kohati see ka õnnestus, näiteks Nikaraaguas Vietnami sõda · 1941. aastal oli Vietnami kommunistide algatusel Hiina territooriumil loodud Vietnami Sõltumatuse Liiga e Viet-minh, mille esimees oli Ho Chi Minh. Viet-minch oli vietnamlaste vastupanuliikumise organisatsioon, mille eesmärk oli saavutada Vietnami iseseisvus, mille nimel tuli võidelda nii jaapanlaste kui prantslaste vastu. 1943. aastast tegutses Viet-minh Vietnami põhjaosas ja 1945 vabastas Hanoi. · 1945. a. Septembri alul, kui jaapanlased olid Vietnamist lahkunud ning endised kolonisaatorid prantslased ei olnud veel tagasi jõudnud, kuulutasid Vietnami kommunistid eesotsas Ho Chi Minh`iga välja Vietnami Demokraatliku Vabariigi.
Külma sõja kriisid: Korea sõda. 1950 1953. Korea oli algselt Jaapani kontrolli all. Kui seda märgati siis põhjast hakkasid endale maid vallutama Hiina RV ja altpoolt tulid igaks juhks USA. 1948 august kuulutatakse välja Lõuna- Korea Vabariik, ja 1948 september kuulutatakse Korea põhjaosas välja Põhja-Korea Rahva Demokraatlik Vabariik. Põhja-Korea diktaatoriks saab Kim il Sen/Sun dünastia. Põhja-Korea tahtis endale ka Lõuna-Koread, Stalinile see meeldis ning 1950, 25 juuni tunbib P. Korea Lõuna koreasse ning rinne pidurdub alles pärastt Taegu linna vallutamist. ÜRO'le see ei meeldinud, ning ühiselt võetakse vastu (NSVL ei länud sinna istungile), et tuleb toetata Lõuna-Koread. Kuna sellel ajal ÜRO (UN) oma vägesi ei olnud, siis selle ülesande saab USA. Põhja-Koread toetas siis Hiina meeste ja NSVL tehnikaga. Algab kurnav positsioonisõda ning rindejoon käib mööda Koread edasi tagasi. Kuid 1953 on rindejoon täpselt keset riiki, ning Stal...
punapartisane e. vietkonge 2) USA hirm nn. “doominoefekti “ pärast, püüd peatada kommunismi levikut Kagu-Aasias Toimumise aeg: 1964-1975 Osalejad: Põhja-Vietnam, keda toetasid NSVLiit ja Hiina Lõuna-Vietnam, keda toetas USA ● USA TV näitas sõjakoledusi ● Lihtinimese tasemel ei mõistetud, miks sõditi kaugel džunglis ● Ei täitunud USA lootus, et Põhja-Vietnamis kujuneb vastuseis kommunistlikule valitsusele ● Vietnamlaste natsionalism oli tugevam kommunismi hirmust ● Protestilaine, sõjavastased demonstratsioonid USA-s ja Lääne-Euroopas 1973.a. sõlmiti Pariisi rahuleping, mille alusel USA väed pidid lahkuma Kodusõda jätkus, 1975.a. vallutasid Põhja-Vietnami väed Lõuna-Vietnami 1976.a. kuulutati välja Vietnami Sotsialistlik Vabariik USA-s jõuti järeldusele, et sõjalisel teel ei suudeta kogu maailmas kommunismi levikut pidurdada USA-s otsustati alustada detente´i
* karmistusid poliitilised olud kõikides sotsialismileeri riikides Vietnami Põhja-Vietnam, Kahe erineva *USA sai lüüa ja kogu Vietnam sõda Lõuna-Vietnam, ideoloogiaga Vietnami muudeti kommunistlikuks 1964- NSV liit, Hiina vastasseis, millesse *USA maine langes 1973 ja USA sekkus USA *vietnamlaste vastu kasutati keemiarelva, mille tagajärjed pole siiani kadunud *Laoses ja Kambodzas tulid võimule kommunistid Leia põhjendusi USA käitumisele Ida-Hiinas. USA tahtis pidurdada kommunismi levimist USA tahtis parandada ja tõsta oma mainet Sai katsetada sõjatehnikat
viiakse koos lennukitega minema. USA lõpetas Kuuba blokeerimise. Sellega oli kriis lahenenud. Nõukogude Liidu ja USA juhtide vahele seati otsetelefoni ühendus "kuum liin". Vietnami sõda 2 september 1945 kuulutas Vietnami kommunistide liider Ho Chi Minh Hanois välja Vietnami demokraatliku vabariigi. Saigonis maabusid prantsuse väed, sest prantsusmaa keeldus tunnustamast Vietnami iseseisvust. 1946 aasta lõpus algas prantslaste ja vietnamlaste vahel sõda. 1954 toimus Genfis Prantsuse, USA, Suurbritannia, Nõukogudeliidu ja Hiina- rahvavabariigi välisministrite konverents, kus otsustati sõda lõpetada. Vietnam jagati piki 17ndat paralleeli. Kui prantsuse väed lahkusid, tulid asemele ameeriklased. USA meelne peaminister kõrvaldas keisri, kuulutas välja Vietnami vabariigi ja hakkas ise presidendiks. USA lähtus Vietnamis niinimetatud doominoteooriast. See tähendab, et kommunistid tuli
sõjalist abi Kamboža oli iseseisvunud PM alt 1953, kommunism kehtestati 1975 Pol Pothi juhtimisel, kelle arust oli Lääne ühiskond suurema hulga rahvast kõlbeliselt ära rikkunud, uut ühiskonda oli võimalik ehitada vaid uute inimestega o Ühiskond tuli puhastada, kõlbmatud tappa: Pangad, haiglad, koolid suleti, raha keelustati, Inimesi küüditati, Haritlasi ja vaimulikke hävitati, religioon keelustati, raamatuid hävitati 1979 tungis sealsete vietnamlaste tapmisest häiritud Vietnam Kambodžasse ja tõukas punakhmeerid (kommunistid) võimult Olukorra normaliseerumine võttis aega aastakümneid Lõpuks lõpetas Hiina punaste khmeeride toetamise, sõda sai läbi Btista kukutamine Kuuubal, Fidel Castro diktatuur o Ameerika suurfirmade varad natsionaliseeriti -> konflikt USAga, suhete soojenemine VMga o Kuubast sai oluline keskus, kust juhiti kommunismi kehtestamist Aafrikas ja Ladina-Ameerikas
annaabi.ee 
