muusikariistade või inimhääle tekitatud helivõnked helisageduslikuks vahelduvvooluks. · Analoogtehnika eeliseks digitaalseadmetega võrreldes on profitehnika puhul asjaolu, et inimkõrv tajub analoogseadmetes tekkinud lineaar ja- ja mittelineaarmoonutusi pigem meeldivana kui ebameeldivana (pehme, nn. "analoogkõla") Ajaloost... · Esimesed helisalvestusseadmed olid mehhaanilised: fonograaf ja grammofon · 1974 - Philips demonstreeris aparatuuri nii videokujutise kui ka heli salvestamiseks laserplaadile digitaalsignaalide jadana. · 1978 - tulid müügile videotehnika digitaalsed seadmed. · 1981 - Philips'i 30-sentimeetrine andmeplaat. · 1982 - esimesed 12- sentimeetrise läbimõõduga laserheliplaadid ehk kompaktplaadid (CD) ja plaadimängijad. · 1984 - alustati arvutiandmete salvestamist CD le.Uus meedium sai arvutimaailmas nime "kompaktplaat - püsimälu"- CD-ROM. · 1990 - ndate aastate algus - hakati tööstuslikult
muud pidimoonutused; · Heli on vähemalt CD tasemel ; DVB-helisüsteem annab võimaluse edestada ka Dolby Digital standardi kohast ruumiheli; · Pildisuhtele 16:9 üleminekul kujutise teravus ei halvene (säilib endine ridade arv) . Kui signaal nõrgeneb allapoole digivastuvõtja tundlikkuse taset, tekivad paratamatult häired väiksematest plokkidest (mosaiigist) kuni pildi kadumiseni . Digitaalsignaali oluliste eeliste hulka kuulub see , et seda on võimalik videokujutise kvaliteeti märgatavalt kahjustamata tugevasti tihendada , kokku pakkida (nagu digi- taalset audiosignaali nt MP3-tehnika abil) . Videoandmed on vaja tihendada selleks et, digitaalset telesignaali oleks võimalik olemasolevate kanalite kaudu üle kanda . Tihendamata digitaalse televisioonisignaali ülekandmiseks tarvis andmeedestuskiirust umbes 250 Mbit/s : PAL-kaadri edestamiseks läheb vaja 720X576X3 = 1244160 baiti (piksli iga värvi
teema. Esteteistlikku hoiakut pole ning kuna Von Krahl on sotsiaalselt tundlik, sisi võib seda pidada sotsiaalseks või poliitiliseks teatriks. 24.Kuidas kasutab nüüdisteater tehnoloogilisi vahendeid. Iseloomustage Peeter Jalakase reziid sellest vaatepunktist. Peeter Jalakat kirjeldatakse kui multimeedialavastajat. Ta kasutab oma etenduste mõtte edasi andmiseks elektroonilisi meediumeid ning uus tehnoloogia integreerib teatrikeelde. Ta suhtestab videokujutise elavate näitlejatega mitmel moel, näiteks video annab edasi ühe karakteri tegevuse, samas kui teine näitleja tegutseb laval ja otse publiku silme all. Jalakas ka fragmenteerib lavaruumi ekraanide abil. Tehnika kasutamine on kontseptuaalne ning see loob võimaluse erijadadeks, mis omavahel suhtestuvad. Ka töötab ta meelsasti arhailise ainestikuga, mis pärit folkloorist ja mütoloogiast. Tehnoloogiliste vahendite kasutamine on ,,tööriist" eri tasandite ja taustade
Legend räägib järgmist: Sony president Akio Morita, klassikalise muusika suur austaja, nõudis et plaadile peab mahtuma õhtumaa muusika tähtteos -Beethooveni IX sümfoonia, mis kestab ligikaudu 70 minutit; ning selleks oli vaja 120- millimeetrist plaati. Algselt rakendati seda menetlust videotehnikas. Kõik sai alguse D. Maydoni 1971. aastal ajakirjas “Bell Syst. Tech. Journal” ilmunud artiklist, mis esitas menetluse alused. Juba 1974 demonstreeris Philips aparatuuri videokujutise salvestamiseks laserplaadile, 1978 tulid seadmed müügile. Neil plaatidel oli nii videokujutis kui ka heli jäädvustatud digitaalsignaalide jadana. Hoopis edukam oli korporatsioonide Philips ja Sony järgmine samm - laserheliplaat ehk kompaktplaat. Esimesed CD - plaadimängijad tulid maailmaturule 1982. a. lõpul ning vallutasid selle mõne aastaga, tõrjudes välja mehaaniliselt jäädvustatud helijäljega vinüülplaadid
annaabi.ee 
