Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Mõistete sõnaraamat
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge
Viburseened - taimede, loomade, seente parasiidid 2.Ikkesseened- kõik hallikulaadsed 3.Kottseened- maismaal, harvem vees elunevad saproobid või taimede, loomade ja seente parasiidid või poolparasiidid.
Viburseened on äärmiselt väikesed, nähtavad ainult mikroskoobi all. Nad on saprotroofid vees ja märgades või niisketes tingimustes maismaal või taimede, seente ja loomade parasiidid.
Viburi mootor on suur makromolekulaarne kompleks, mis koosneb Mot valkude poolt ümbritsetud basaalsest struktuurist, kuhu kinnituvad flagelliini filamendid. Selle struktuuriga on perifeerselt assotsieerunud Fli valgud, mille kaudu toimub pöörlemise lülitamine CW suunalt CCW suunale ja vastupidi.
Viburnum lantana - Suvehaljas, kuni 4 m kõrguseks kasvav püstine tugevasti hargnev tumehallide okstega põõsas on pärit Kesk- ja Lõuna-Euroopast, Põhja-Aafrikast kuni Väike- Aasiani, kasvades valgusküllastel metsaservadel, võsastikes, kivistel nõlvadel, eelistades lubjarikkaid muldi.
Viburid ehk flagellad või ripsmed või kiud ehk piilid ehk fimbriad viburid erilisest valgust - flagelliinist . piilid on kinnitumiseks ehk adhesiooniks tahkele pinnale. Tüüp IV piilide abil saavad ka liikuda - twitching.
Viburid – tsütoskeleti üks osa. Viburid koosnevad mikrotuubulitest (torujad, moodustavad spiraalse moodustise). Vibur koosneb üheksast paarist ringjalt paiknevatest tuubulitest ja 10. Paar on keskel.
Viburnum lantana – villane lodjapuu Lehed ovaalsed kuni munajad, ümardunud kuni nõrgalt südaja alusega, ühtlaselt peensaagja servaga, alt helerohelised, tihedalt tähtkarvased, 6...12 cm pikad ja 4...9
Viburada on mõeldud kõigile huvilistele igas vanuseklassis. Viburaja seiklus kestab 2,5-3 tundi ning hiljem on võimalik grillida ja mõnus päev looduses veeta.
Viburi ehitus on sarnane tsentriooli omaga: viburi põhiosa moodustavad üheksa paari ringjalt asetsevaid mikrotuubuleid, ringi keskosas paikneb kümnes paar.
Viburi mootor on suur makromolekulaarne kompleks, mis koosneb Mot valkude poolt ümbritsetud basaalsest struktuurist, kuhu kinnituvad flagelliini filamendid.
Viburitega isassugurakud - spermatosoidid- tekivad isassuguorganites, mida nimetatakse anteriidideks. Oogonid ning anteriidid on vetikate sugulise paljunemise organid.
Viburi niit on konksu abil ühendatud basaalkeha külge (viburi mootor). Basaalkeha koosneb valgulistest ketastest, mis ümbritsevad telgvarrast.
Viburid on väikesed karvataolised moodustised, ripsmed lühemad ja neid tavaliselt rohkem, viburid pikemad ja neid tavaliselt vähem.
Viburid on : a)viburloomadel(roheline silmviburlane, lambliaad, trihhomonaad) b)spermidel - tavaliselt üks kuid mõnel loomal mitu.
Vibur – flagell – kemotaksis, bakteri liikumisorganell LPS – endotoksiin, antifagotsütaarne toime, stim.
Viburi funktsioon – Liikumisfunktsioon, aga viburid võivad osaleda ka patogeneesis- makroorganismi koloniseerimises.
Viburi kasvu on uuritud enim E. colil ja S. typhimuriumil. See toimub nii: 1. M-ketas paigutatakse rakumembraani.
Viburid – kindlustada rakkude liikumine keskkonnas (liikumisstiil on erinev – propeller või pekslev).
Vibur – tüüpiline päristuumne vibur (korrapärane siseehitus(2+9*2) ja tubuliini mikrotorukesi
Viburite kuju on silinderjas või lindikujulime, harvem spiraalikujulised ja erandina ümaratel bakteritel.
Vibur on bakterite, arhede ja väiksemate eukarüootide pikk, jäik ja niitjas liikumisorganell.
Vibur on pikem ja liigutab reeglina tervet rakku, inimkeha ainus viburiga rakk on seemnerakk.
Viburi mootoriks on basaalkeha. Enamusel bakteritel vaheldub päripäeva ja vastupäeva pöörlemine.
Viburil on konksutaoline struktuur olemas, kuid ketastest koosnevat basaalkeha ilmselt pole.
Vibur – tsütoskeleti osa, viburid on kõigi loomade permidel ja paljudel ainuraksetel.
Vibur – aitab rakul liikuda (üldiselt bakteritel). Meestel on spermatosoidid viburiga.
Viburi ehitus – Valguline viburi niit on konksu abil ühendatud viburi mootori e. basaalkehaga.
Vibureid 1 - 8 või rohkem. Viburloomad jagatakse taimviburloomadeks ja loomviburloomadeks.
Vibur - on tsütoskeleti osa. On kõigil loomade spermidel ja paljudel ainuraksetel .
Vibur – koosneb valgulisest ainest, mõne välisteguri mõjul võib ära kukkuda.
Viburloomi on Peipsi järves vähem uuritud, enamasti on nad väiksemad, aga arvukamad.
Viburite ehitus – prokarüootidel koosnevad ühest või mitmest valgulisest fibrillist.
Viburnum - perekonda kuuluvad heitlehised ja igihaljad põõsad või madalad puud.
Vibur - Viburite pöörlemine aitab bakteril vedelas keskkonnas edasi liikuda
Viburid on liikumiseks. Mõnedel bakteritel eritab kest täiendava limakapsli.
Viburid – Koosnevad valgust (flagelliin). Neil on korrapäratu siseehitus.
Vibur – silmviburlase keha eesmises osas asuv pikk ja niitjas jätke.
Vibureid 1 - ... Baktereid saab jagada kuju järgi: 1)kerabakterid e. kokid.
Vibur on jäik ja ta pöörleb, nagu propeller, tõugates rakku edasi.
Viburid on suht pikad ja jämedad struktuurid, kuid neid on rakul vähe.
Viburiniit on jäik ja ta pöörleb, nagu propeller, tõugates rakku edasi.
Viburid – pikad spiraalsed proteiinid, mis kinnituvad rakuseinale.
Vibur on kõigi loomade spermidel ja paljudel ainuraksetel.
Vibureid on tavaliselt 1, harva mitu, ripsmeid on alati palju.
Viburi diameeter on 0,02-0,04. Bakteri pikkus on 1-10 mikromeetrit.
Viburi töö - Viburi paneb liikuma peamiselt prootongradient.
Viburite süntees on siiski ajutine, kuna nõuab liialt energiat.
Viburnum opulus - harilik lodjapuu 34.1. Liigi lühikirjeldus
Viburite paigutus on bakteritel oluline diagnostiline tunnus.
Viburid on väiksemad ja koosnevad flagelliinist.
Vibur - ehitus on sarnane tsentrikooli omaga.
Viburnum opulus – Harilik lodjapuu 4.22.1. Kirjeldus
Vibur – koosneb valgulistest torukestest.
Viburid on suuremad ja koosnevad tubuliinist.
Vibur – osadel bakteritel, liikumiseks.
Viburite liikumine on vajalik raku liikumiseks.
Vibur – saavad vees liikuda.
Vote UP
-1
Vote DOWN
Viburvetikad – Läänemere planktonis kõige rikkalikumalt esindatud vaguviburvetikad, mida isel tselluloosist plaadikestest koosnev rüü ning sellel olevad ring- ja pikivagu.
Vote UP
-1
Vote DOWN
Viburloomad - Tänu viburitele suudavad kiirelt liikuda, toituda.



Tulemused kuvatakse siia. Otsimiseks kirjuta üles lahtrisse(vähemalt 3 tähte pikk).
Leksikon põhineb AnnaAbi õppematerjalidel(Beta).

Andmebaas (kokku 683 873 mõistet) põhineb annaabi õppematerjalidel, seetõttu võib esineda vigu!
Aita AnnaAbit ja teata vigastest terminitest - iga kord võid teenida kuni 10 punkti.

Suvaline mõiste



Kirjelduse muutmiseks pead sisse logima
või
Kasutajanimi/Email
Parool

Unustasid parooli?

või

Tee tasuta konto

UUTELE LIITUJATELE KONTO AKTIVEERIMISEL +10 PUNKTI !


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun