Ajaloo konspekt - muinasaeg Eestis
Põlluharimise kõrval oli tähtis ka karjakasvatus, kuid meeles tuleks pidada, et varasemad
kariloomad olid umbes poole väiksemad kui praegused. Neid kasvatati arvatatavasti liha ja
sõnniku pärast. Piimatootmise eesmärgil kasvatamine on kaheldav, sest tolleaegsed lehmad ei
andnud eriti hästi piima. Karjakasvatus oli vabapidamisel põhinev loomad pidid suurema
osa aastast ise toitu hankima. Küttimine ja kalapüük on vähemtähtsad, seetõttu polnud
eestlased ka väga osavad vibukasutajad. Irduma hakkasid ka teatud käsitööalad: sepatöö
(levinud eelkõige Virumaal ja Põhja-Saaremaal), ehtemeistrid (pronksist ja hõbedast, levinud
ehted olid käevõrud ja sõled, aga ka rõivaste juurde kinnitatavad spiraalid ja naastud). 11.
sajandil hakati kasutama ka potiketra, mistõttu savinõude meisterdamine jäi samuti eraldi
käsitööalaks.
Toimus ühelt poolt vahenduskaubandus läänest itta vahendati soola, idast läände vahendati
karusnahku
annaabi.ee 
