muret. Aga mõni kuutõbine liigub ringi peaaegu igal ööl ja on oht, et ta saab viga, kui satub näiteks kööki, kus on teravaid esemeid, või läheb välja. Uneapnoe Uneapnoe on hingamisteede kokkulangemisest tingitud üle 10 sekundi kestev hingamisseisak une ajal. Haiguslikuks loetakse, kui esineb üle 5 uneapnoe episoodi tunnis. Uneapnoe tekitab tõsist töövõime langust. Põhiliseks algseks tekkepõhjuseks on norskamine, mille järgselt tekib pehme suulae vibratsioonitrauma ja närvikahjustus. Pehme suulagi muutub lõdvemaks ning une ajal langevad hingamisteed kokku, põhjustades uneapnoe. Soodustavateks teguriteks on veel tüsedus, alkohol ja anatoomilised kaela ja nina iseärasused. Kaebusteks on rahutu uni, hommikune peavalu ja päevane unisus. Võib esineda hingamisteede põletikke. Diagnoosimise aluseks on kliiniline leid, lisaks kasutatakse polüsomnograafiat. Esmane ravi on eluviisi muutmine, lisaks kasutatakse une ajal CPAP
· sagenenud öine urineerimine · suukuivus, halb maitse, kõrvetus Obstruktiivne uneapnoe on hingamisteede kokkulangemise tagajärjel tekkiv üle 10 sekundi kestev hingamisseisak une ajal. Haiguslikuks loetakse, kui esineb üle 5 uneapnoe episoodi tunnis. Viib aja jooksul ka teiste elundite häiretele. Põhiliseks algseks tekkepõhjuseks on norskamine. Miks norskamine osadel inimestel läheb üle uneapnoeks, ei ole teada. Norskamise tagajärjel tekib pehme suulae vibratsioonitrauma, mille tagajärjeks on närvikahjustus. Pehme suulagi muutub veel lõdvemaks ning norskamine muutub veelgi tugevamaks. Lõpuks muutub pehme suulagi ja neel lõdvaks ning une ajal langevad hingamisteed kokku, põhjustades uneapnoe. Soodustavateks teguriteks on veel tüsedus ja anatoomilised iseärasused: lühike kael, väike või tahapoole tõmbuv alalõug, ninavahesina kõverdus. Ka õhtune alkoholi või uinutite tarbimine soodustavad uneapnoe teket (lõdvestavad hingamisteid).
· sagenenud öine urineerimine · suukuivus, halb maitse, kõrvetus Obstruktiivne uneapnoe on hingamisteede kokkulangemise tagajärjel tekkiv üle 10 sekundi kestev hingamisseisak une ajal. Haiguslikuks loetakse, kui esineb üle 5 uneapnoe episoodi tunnis. Viib aja jooksul ka teiste elundite häiretele. Põhiliseks algseks tekkepõhjuseks on norskamine. Miks norskamine osadel inimestel läheb üle uneapnoeks, ei ole teada. Norskamise tagajärjel tekib pehme suulae vibratsioonitrauma, mille tagajärjeks on närvikahjustus. Pehme suulagi muutub veel lõdvemaks ning norskamine muutub veelgi tugevamaks. Lõpuks muutub pehme suulagi ja neel lõdvaks ning une ajal langevad hingamisteed kokku, põhjustades uneapnoe. Soodustavateks teguriteks on veel tüsedus ja anatoomilised iseärasused: lühike kael, väike või tahapoole tõmbuv alalõug, ninavahesina kõverdus. Ka õhtune alkoholi või uinutite tarbimine soodustavad uneapnoe teket (lõdvestavad hingamisteid).
annaabi.ee 
