..................................................................................... 14 Kasutatud kirjandus....................................................................................................... 15 2 3 Sissejuhatus Põhjavee all mõistetakse maakoores sisalduvat vaba vett. Põhjavesi paikneb põhjaveekihtides ja -lademetes ehk maapõue vettsisaldavates ja -andvates kihtides. Põhjavesi on üks peamisi joogiveeallikaid ning väga oluline on selle hoidmine puhtana. Põhjavee seisundi kontrolliks teostataksegi põhjavee seiret, mille abil saab teada näiteks põhjvee nii kvaliteedi kui ka kvantiteedi kohta. Antud referaadi eesmärgiks ongi kirjeldada Eesti põhjavee seisundit, sellega seonduvaid probleeme ning põhjavee seiret. Kirjeldame ka seire üldiseid eesmärke, liike, tulemusi ning metoodikat. Referaadis on
maakonna keskkonnateenistusest vee erikasutusluba. Vee erikasutusluba on vajalik juhul, kui tahetakse võtta põhjavett üle 5 m3 ööpäevas või kui võetakse vett kambrium-vendi või ordoviitsium-kambriumi põhjaveekihist. Viimasel juhul tuleb taotleda luba sõltumata võetava vee kogusest nagu ka mineraalvee võtmise korral. Põhjavee all mõistetakse maakoores sisalduvat vaba vett. Põhjavesi paikneb põhjaveekihtides ja -lademetes ehk maapõue vettsisaldavates ja -andvates kihtides. Karstunud ja lõheline lubjakivi, poorne liivakivi ning liiv, kruus ja teised purdsed setted sisaldavad põhjavett. Savikad kivimid ja setted on väiksema veejuhtivusega ning moodustavad vettpidavaid kihte, mis isoleerivad vettandvaid kihte üksteisest. Savikad vettpidavad kihid veepidemed on tavaliselt ka looduslikuks kaitseekraaniks põhjavee reostumise vastu.
annaabi.ee 
