Vormid: a. Stabliseeriv valik – Ühevärvilised. b. Suunav valik – Eelistuse kaldumine kindla värvi poole. c. Lõhestav vali – Kahe erineva värvitooni eelistus. Mis seab lõhe vahele. 5. Mis on kohastumused? Tooge täiteid taime ja loomade kohastumustest. Indiviidide päriliku muutlikuse mitmekesisusest kujundab valik populatsioonile või kogu liigile omased kasulikud tunnused kooskõlas elukeskkonna tingimustega. Nt: Taime – Vetikaliikidel pole tügevat väliskesta, kui maismaale liikudes see tekkis. Loomad – Soojemalt kliimalt külmemale kliimale liikudes tekib paljudele imetajatele paksem kasukakiht soojuse hoidmiseks. 6. Mis on liik? Mis takistab erinevatest liikidest isendite ristumist? Tooge näteid. Liik on looduslike populatsioonide rühm, mille isendid kas tegelikult või potentsiaalselt ristuvad omavahel. Liikide ristumist takistab enamus ajast geneetilise takistus. Kui DNA-ei lähe
sügavusel. Põisadru · Lintjas tallus haruneb mitmeid kordi kaheks. · Õhupõied hoiavad tallust püsti. Selline asend kindlustab vetikale soodsad tingimused. · Kasvab kuni 30 cm pikkuseks. · Kinnitub kivisele merepõhjale haardkettaga. · Paljuneb suguliselt. PUNAVETIKAD · Kasvavad sügavamal kui pruunvetikad, sest nad ei vaja nii palju valgust. · Olenevalt kasvukohast on nad roosast tumepunaseni. · Ülekaalus on teised pigmendid kui teistel vetikaliikidel (Need suudavad kasutada vähest valgust fotosünteesiks.). · Kasvavad 40-60 m sügavusel. · Enamuselt on makroskoopilised. · Tallus on enamasti põõsakujuline. · Kasvavad põhiliselt troopilistes meredes. Agarik · Kasvab põhiliselt troopilistes meredes, Läänemeres on neid vähe. · Tallus on 4-20 cm. · Kinnitub merepõhjas olevatele kividele, paeplaatidele või limuste kodadele.
Vetikate kasvu juures vabastatakse märkimisväärne kogus assimileeritud süsinikku kui eritatud orgaaniline aine. See orgaaniline aine tuleb uuesti keskkonda, vette. Erineb oma koostiselt orgaanilistest hapetest (glükolaadid kuni vitamiinid, rasv ja aminohapped, proteiinid ja lihtsüsivesinikud). Osad vetikad vabastavad ligi 70% süsinikku, mis fotosünteesi käigus assimileeriti, tagasi keskkonda. Üldiselt jääb see protsent vahemikku 0-20%. Mõnedel vetikaliikidel suureneb orgaanilise aine eritamine massilise õitsengu lõpus. Toitained ja kasv Toitained - lämmastik (meres tähtsam) ja fosfor - kõige olulisemad... Vetikad on suure kasvuga organismid (kui lämmastik ja fosfor ei ole piiravateks teguriteks). Piisava valguse ja toitainete olemasolul vetikad kasvavad kiiresti. Fütoplanktoni kasvukiirust väljendatakse kui rakujagunemise kiirust või kui biomassi suurenemist 1 ajaühikus.
annaabi.ee 
