Koolal ning Olyutorski neemeni Beringi meres. Islandi N-rannikut ei loeta Arktikasse, sest jäätumine seal ebaregulaarne. Arktika vetikauurimise pioneer Kjellmann (1883) iseloomustas polaarvöötme taimestikku järgmiselt: 1. Indiviidide vähesus (põhjuseks peamiselt sobiva substraadi puudumine), 2. monotoonsus (Laminaria liikide igav pruun värv; näis sarnanevat subarktikale, 3. Laminaria koosluste kohatine lopsakus. Siinsete vetikate produktiivsus on tegelikult siiski madal, kuigi vetikakooslus võib kohati tihe 6 olla. Põhjused: valguse sesoonne puudumine, madal toite-elementide sisaldus vees, madal veetemp. Veetemp muutub vähe aasta jooksul, (olles veidi üle -1,8 C, mis on merevee külmumistemperatuur). Siiski võivad tallused mitmetel liikidel olla suured, kuid selgub, et need on kasvanud mitme aasta jooksul. Näiliselt kõrge produktiivsuse põhjuseks on pikk eluiga
5. Mikroobikoosluse vertikaalne jaotus jrves: Epilimnion- tsanobakterid; vahetult termokliini peal ja all- heterotroofsete bakterite maksimum, muidu jaotuvad htlaselt; veekogu phjakiht- Chlorobiaceae ja Chromatiaceae. Setted-anaeroobsed fotoautotroofsed bakterid (kui on valgust), seened, anaeroobsed bakterid (Pseudomonas, Clostridium, Desulfovibrio). Seente esinemine veekogus on seotud sissekantud taimse materjaliga, kui see substraat saab otsa, siis nende arvukus on vga vike. Jrvede vetikakooslus koosneb peamiselt rni- ja rohevetikatest. Zooplanktonis domineerivad keriloomad, vesikirbulised ja aerjalalised. Eri tpi jrvede elustik erineb suuresti. 6. Toiduahel veekogus Toiduahel -jada organisme, keda seostatavad jrjestikku toitumine ja toiduobjektiks olemine Klassikaline toiduahel veekogus: toitained (N+P+C) + valgus. vetikad . vetikatoiduline zooplankton . karnivoorne zooplankton Mikroobne ling: autothoonne ja allothoonne orgaaniline aine . bakterid . algloomad (sh.
annaabi.ee 
