Loomaarsti õppe teises etapis tehakse sissejuhatus veterinaarse rahvatervishoiu temaatikasse ja pööratakse tähelepanu looma ja inimese tervise seostele. Kolmas etapp ehk kliiniline õpe annab tudengitele põhjalikke teadmisi loomaliikide, sealhulgas linnud ja kalad, olulisematest haigustest ning oskusi nende diagnoosimiseks, raviks ja ennetamiseks. Praktilist õpet saavad tudengid maaülikooli loomakliinikus. Kolmandas etapis saavad üliõpilased ka põhjalikke teadmisi veterinaarsest rahvatervishoiust, riiklikust veterinaarjärelvalvesüsteemist ning veterinaarsest seadusandlusest. Lõpetamisel saadud diplom annab õiguse töötada kõigis Euroopa riikides. Kui õppida veterinaariks, on karjäärivõimalusi üsna mitu. Loomulikult suundub suur osa lõpetajaid veterinaariks, ehk siis suur- või väikeloomade meditsiini. Paljudele saab osaks aga tegevus riigiametis, Eesti puhul täpsemalt Veterinaar- ja Toiduametis, Põllumajandusministeeriumi toidu- ja
konventsioonid. Eestis reguleerib loomade heaolu kaitsmist Loomakaitseseadus, millest tulenev põhiülesanne on looduslikes ja tehistingimustes elavate loomade (imetajate, lindude, roomajate, kahepaiksete, kalade, putukate ja teiste elusolendite, välja arvatud mikroorganismid) kaitse inimese vägivalla eest. Looma suhtes on lubamatu looma hukkumist, vigastamist või loomale kannatusi põhjustav tegu, kui see ei ole tingitud vajadusest looma ravida, veterinaarsest menetlusest või mingist vältimatust olukorrast. 6. Veiste söötmistehnoloogiad (paiksed ning mobiilsed seadmed). Rippteel liikuv söödavagun . Rippteel (relsil) liikuvat söödavagunit rakendatakse peamiselt lõaspidamisega lautades jõu- ja mineraalsöötade täpsemaks doseerimiseks. Söödavagun on programmeeritav ning sõltuvalt tehnoloogilisest lahendusest mitme punkri ning dosaatoriga, mis võimaldab sööta jaotada vastavalt vajadusele
politsei või päästeteenistus. Looma suhtes lubamatu tegu on looma hukkumist, vigastamist või talle valu ja välditavaid füüsilisi ja vaimseid kannatusi põhjustav tegu, nagu looma sundimine talle üle jõu käivatele pingutustele, loomavõitluse korraldamine, looma hülgamine või abitusse seisundisse jätmine, loomale kannatusi põhjustav aretustegevus ja muu sarnaste tagajärgedega tegu, mis ei ole tingitud looma ravimisest, muust veterinaarsest menetlusest ega hädaolukorrast, välja arvatud käesoleva seaduse § 10 lõikes 1 nimetatud juhud ja käesoleva seaduse nõuetele vastavad loomkatsed. Loomavõitlus käesoleva seaduse tähenduses on looma ja looma või inimese ja looma vaheline võitlus, mis korraldatakse ärilisel, meelelahutuslikul või muul eesmärgil ja mille tagajärjel loom võib hukkuda, saada vigastada või kannatada piina.
annaabi.ee 
