1. kontrolltöö 1. Geneetika kui teadus ja selle koht bioloogias. Geneetika harud ja uurimismeetodid Geneetika on bioloogia haru, mis uurib pärilikkust, geenide struktuuri, fn-i, päriliku varieerumise mehhanisme & selle seaduspärasusi, põhjusi ja ulatust. Molekulaargeneetika – tegeleb päriliku info kodeerimise, säilitamise ja ülekande mehhanismi uurimisega, samuti päriliku info realiseerumise molekulaarsete mehhanismidega (kuidas info geenides määrab elusorganismi ehituse ja tema funktsioneerimise). Samuti mutatsioone. Tsütogeneetika - tegeleb pärilikkusega raku tasemel. Uuritakse rakuorganellide (kromosoomide, ribosoomide, mitokondrite) osa gen. info säilitamisel ja realiseerimisel; kromosoomiarvu ja karüotüübi erinevusi eri liikidel. Organismi tasemel – kasutatakse hübridoloogilisi meetode (ristamiskatseid). Gen. info pärandumise seaduspärasuste uurimine. Populatsioonigeneetika – produkti...
Kontrolltöö1 1. Stafülokoki antifagotsüteerivad faktorid Antifagotsüteerivad faktorid ehk rakuga seotud komponendid. * proteiin A – S. aureus’e pinnaproteiin, mis seob IgG molekule vales orientatsioonis ehk tõkestab fagotsütoosi. * kapsli polüsahhariidid – takistavad antikehade kinnitumist, indutseerivad tsütokiinide vabanemist * adhesiinid – pinnaproteiinid (kollageen, fibronektiin), mis soodustavad kinnitumist peremeeslooma valkudele, moodustavad biofilmi. * peptidoglükaan ja lipoteihhoiinhape – stimuleerivad tsütokiinide vabanemist 2. Stafülokoki eksotoksiinid ja nende aktiivsused * alfatoksiin – alfa-hemolüsiin – toksiinile on tundlikud vereliistakud, makrofaagid, granulotsüüdid. Neile seondudes vallandatakse keeruline reaktsioonide seeria, vabanevad tsütokiinid ja põletikumediaatorid, millega aktiveeritakse naha nekroos, aidatakse kaasa koe nekroosile ja tokseemiale (mürkveresus). Tõsise S. aureuse infektsiooni korral septiline šo...
1. Virulentsus, virulentsust mõjutavad tegurid, virulentsuse hindamine Virulentsus on viiruse tõvestusvõime, patogeensuse aste, mis näitab patogeeni võimet tungida peremeeslooma, põhjustada haigusi.Virulentsus on patogeensuse mõõt. Organismi patogeensus ehk võime põhjustada haigust on määratud virulentsusfaktoritega. Hinnatakse katseloomade peal (hiired). Atenueeritud viirus - tõvestamisvõime on nõrgestatud (nt kultuuri lahjendamisega). Kui tõsine haigus tekib, sõltub viiruse nakatamisvõimest ja peremeeslooma resistentsusest. Virulentsust saab hinnata, kui tõsised kahjustused tekkisid, kus tekkisid. Sõltub doosist, viiruse geneetikast, sisenemisest organismi, peremeesorganismi faktoritest. LD50 – letaalne doos – 50% loomadest surevad. nt: 5 virioni, keskmiselt attenueeritud viirus 5000 virioni, kõrgelt attenueeritud viirus 1mln virioni. ID50 infektsioosne doos – 50% loomadest tekib haigus. nt 2 virioni. Viirustel on koe ja peremeesspets...
1. Histoloogiliste preparaatide valmistamise põhietapid 1. Materjali võtmine 2. Fikseerimine – säilitatakse koed võimalikult elupuhusena 3. Veetustamine 4. Sisestamine – materjal muutub kõvemaks 5. Lõikamine mikrotoomil 6. Värvimine –nt hematoksüliin-eosiin (HE), H värvib raku tuuma ja E raku tsütoplasma. 7. Sulundamine - värvitud preparaadile lisatakse palsamit ja kaetakse katteklaasiga. Sulundamine kaitseb rakulist materjali kuivamis-artefaktide ja kokkutõmbumise eest, muudab värvingu selgeks. 2. Raku mõiste, üldine ehitus Rakk (cellula) on väikseim üksus, millel on kõik elu tunnused. Rakku ümbritseb rakumembraan, mille põhilipiidid (fosfolipiidid) moodustavad fosfolipiidse kaksikihi. Lisaks lipiididele esineb veel valke, süsivesikuid, kolesterooli. Raku elussisu (va rakutuum) on tsütoplasma, kus asuvad kõik raku organellid. Kahekordse membraaniga organellid * rakutuuma sisekeskkond on karüoplasma. Raku elutegevuse juhtimine. Tuumas ...
TEKKINUD HÜBRIDOOMIKLOONE TESTITAKSE VAJALIKU ANTIKEHA SÜNTEESI SUHTES. KLOONE PALJUNDATAKSE JA KASVUKESKKONNAST ERALDATAKSE ANTIKEHI. SAAME PUHTAD MONOKLOONSED ANTIKEHAD, MIS ERINEVAD TAVALISES ANTISEERUMIS SIALDUVAST ANTIKEHADE SEGUST KITSASTE SPETSIIFILISTE OMADUSTE POOLEST. MONOKLOONSETE ANTIKEHADE KASUTAMINE: 1) ANTIGEENIDE KINDLAKSTEGEMINE; 2) MEDITSIINILINE JA VETERINAARNE DIAGNOSTIKA. KLAMÜÜDIA RÜHM RAKUSISESEID PARASIITBAKTEREID, MIS PÕHJUSTAVAD KOPSU- JA SILMAPÕLETIKKU NING SUGUHAIGUSI. EMBRÜOSIIRDAMINE ARENGU ALGUSJÄRGUS OLEVA EMBRÜO ÜLEKANNE INDLEVA EMASLOOMA VÕI RASESTUMISVALMIS NAISE EMAKASSE. FSH E. FOLLIIKULEID STIMULEERIV HORMOON MANUSTAMISEGA SAI EMASLOOMAL ESILE KUTSUDA SUPEROVULATSIONI, MILLE PUHUL ÜHEAEGSELT KÜPSEB JA ERALDUB 5-10, VAHEL KUNI 30 MUNARAKKU
Eelis: kasutatakse raskestipaljundatavate taimede puhul (orhideed, viljapuud), meristeemrakud on viirusevabad ja jõulisema kasvuga, õitsevad lopsakamalt ja annavad rikkalikumat saaki. Kasutatakse ka looduskaitses hävimisohus taimeliikide kaitses. 9. Kirjelda, kuidas on võimalik hübridoomitehnoloogia abil saada monoklonaalseid antikehi. Millised on sellise tehnoloogia rakenduslikud võimalused? Sellise tehnoloogia rakenduslikud võimalused on viiruste tuvastamine, meditsiiniline ja veterinaarne diagnostika (nt rasedustest). Inimese monokloonseid antikehi on võimalik kasutada ravis nakkushaiguste ja vähi puhul. 10. Mille jaoks kasutatakse embrüosiirdamist? · Loomade puhul saab healt tõult palju järglasi, samuti on võimalik saada mitu korda rohkem järglasi kui loomulikul viisil. · Inimeste puhul kasutatakse, kui naisel esineb mingi terviserike, mis takistab rasestumist tavalisel viisil. Kasutatakse samuti, kui mehel esineb viljakushäire. 11
veoruumis, kuid loomad peavad olema eraldatud piirete abil. Milliseid loomakaitseseaduse punkte sõber Kassitapp rikub? · Põllumajandusloomade tapmise tingimused: Põllumajanduslooma võib tappa üksnes selleks tunnustatud ettevõttes. · Põllumajandusloomade tapaeelne pidamine tapamajas: Ettenähtud ruum või ehitis, mis tagab nende kaitse kahjulike ilmastiku- ja muude mõjude eest. Veterinaarne järelvalve. · Põllumajanduslooma uimastamine ja tapmine: Põllumajandusloom tuleb enne tapmist uimastada. Uimastamine on tegevus, mis põhjustab loomal võimalikult kiire teadvusetuse, mis kestab kuni surmani. Milline karistus neid selle eest ootab? · Looma suhtes lubamatu teo toimepanemine: Rahatrahv kuni 200 trahviühikut. Juriidiline isikkuni 50 000 krooni. · Looma vedamise kohta esitatavate nõuete rikkumine:
ravimitööstus: vaksiinid; veinitööstus: pärmseened, pärm; ensüümid ) Biotehnoloogia teel. · Leida abinõud mikroobide kahjuliku mõju vähendamiseks, ennetamiseks. · Mikroorganismide kasutamine molekulaargeneetiliste protsesside uurimisel. MIKROBIOLOOGIA HARUD: · Põllumajandus huumuse teke. Azotobakterid segatakse seemnetega, soodustab lämmastiku omandamist · Tööstuslik toiduained, revimind, parfürmeeria. · Veterinaarne nakkushaiguste tekitajate uurimine · Meditsiiniline nakkushaiguste tekitajate uurimine · Erimikrobioloogia käsitleb patogeenseid mikroobe. MÕISTED: Patogeensed mikroogid tekitavad haigusi Apatogeensed mikroobid ei ole tõvestavad inimesele ja loomadele Tinglikult patogeensed mikroobid suudavad haiguse esile kutsuda nõrgestatud organismis Opurtunistlikud mikroobid tekitavad haigusi immuunpuudulikkuse korral
............................................................................................................9 6.2.TÕUKASS..................................................................................................................................10 7. KAS VALIDA EMANE VÕI ISANE KASS.................................................................................11 8.KASSIDE LEVINUIMAID PROBLEEME....................................................................................12 9.VETERINAARNE KONTROLL JA KODUNE VARUSTUS.......................................................13 10.HUVITAVAD FAKTID KASSIDE KOHTA...............................................................................14 KOKKUVÕTE....................................................................................................................................15 KASUTATUD MATERJAL...............................................................................................................16
tagajärjel võib 2-5 päeva möödudes kujuneda põrnatõve soolevorm, mille korral bakterid paljunevad ja mürgitavad soole lümfikudesid ja lümfisõlmi, tekivad raske mürgistus, kõhulahtisus, sisemised verejooksud, haige oksendab verd. ● 1976. aasta augustis haigestus ühes Usbeki NSV rajoonis siberi katku 37 inimest: nad olid kokku puutunud haigete loomadega ja söönud nende tapasaadusi. Katk oli levinud erasektori loomade hulgas, kelle üle veterinaarne kontroll peaaegu puudus: loomi tapeti kodus ja tapasaadusi kasutati vabalt. ● Siberi katku mao-soolevormi haigestunutest sureb 25–100%. 3. vorm- kopsupõrnatõbi Hingamisteede kaudu levib kopsupõrnatõbi (pulmonaalantraks, kopsuvorm). Kõige ohtlikum on inimesele just selle tõve kopsuvorm, levib sissehingatava õhuga. ● Riskirühma moodustavad villavabrikute töölised. Nii haigestus 1975. aastal siberi katku Kaluuga oblasti Borovski villavabrikus kolm inimest, kes
oluline. Kass- kõuts (m) Veis- lehm mullikas (lehmik), pull mullikas (pullik), lehm, pull, härg Hobune- mära, täkk, ruun Kodukits- sikk (m), sokk (kast.) Siga- emis, kult, orikas Lammas- utt, jäär, oinas Veterinaargeneetika- teadus, mis hõlmab loomade haigusi, toodangut ja eluvõimet. VG uurimisobjektideks on koduloomad, ulukid ning nende haigusi tekitavad mikroorganismid, loomade haigusresistentsus ja immuunsuse geneetika, veterinaarne selektsioon, mikroobigeneetika, farmageneetika. Geneetilise koodi põhiomadused: Tripletsus- näit. Aminohappele fenülaaniin (Phe) vastavad nukleotiidide tripletid: UUU ja UUC. Leutsiinile (Leu) aga CUC, CUU, CUA, CUG jne Pidevus- polünukleotiidahelas ei ole koodonid üksteisest mingil viisil eraldatud, vaid järgnevad vahetult üksteisele Kattumatus-iga nukkleotiid kuulub ainult ühte koodonisse Kolineaarsus-koodonite järjestus mRNAs ja aminohappejääkides on
katkemine alates 211..266 päevani. Põhjustab riknenud sööda säämine, traumad või muud keskkonnategurid ja nakkushaigused, esmaspoegimise vanus-24-26kuud(15..18+9kuud tiinust), ahtrus-loom, kes õigeaegselt ei tiinestu ega anna järglasi. Lehm, kui ei ole 3kuu möödudes peale poegimist tiinestunud. MajOp kui lemalt 1 järglane aastas. Vältimiseks: suguloomi hoida õiges toitumises, avastada loomade ind õigeaegselt, õigeaegselt looma seemendada, korralik veterinaarne kontroll. 19. Majanduslik kasutusiga- periood esimesest poegimisest karjast väljaminekuni. Kasulik kui lehm püsib kaua karjas ja temalt saab eluajal palju järglasi ning rohkesti piima. Optimaalne maj kasutuse periood võiks olla lehmal 8-10 aastat ja eluiga 10-12 aastat. ja eluiga. 20)Karja struktuur- karja koosseisu vanuse ja soorühmade järgi protsentides. Võib struktureerida: lehmad; tiined ja seemendusealised mullikad; lehm ja pullmullikad 7..18kuud; lehm- ja pullvasikad0..6kuud
Mullikad, kes ei ole tiinestunud 21 vanuselt, loetakse ahtraks. Eestis on lehmade kesk. esmaspoegimisiga keskmiselt 28,5 kuud. Lehmad loet. ahtraks, kui nad ei ole 3 kuu möödudes peale pg. tiinestunud. Optimaalseks loetakse kui lehmalt saadakse aastas 1 järglane. Ahtruse vältimiseks tuleb: suguloomi hoida õiges toitumuses, mis saavutatakse nõuetekohaste söötmis-pidamistingimustega, avastada loomade ind õigeaegselt , õigeaegselt looma seemendada, korralik veterinaarne kontroll, kasut. seemendusel kvaliteetset ja kontrollitud spermat. 19. Majanduslik kasutusiga ja eluiga - Majanduslik kasutusiga on periood esimesest poegmisest karjast väljaminekuni. Majandus. on kasulik, et see periood kujuneks võimalikult pikaks, kuna noorveiste üleskasvatamiseks on tehtud palju kulutusi. Kasulik oleks, et lehmalt saaks võimalikult palju järglasi ja piima. Majanduslik kasutusiga on enamasti lühem kui eluiga. Vananedes lehmade toodang väheneb,
ja tema asukoht elektroforegrammil on vôimalik kindlaks määrata, kuna sond on märgistatud. Northern blotting'iks nimetatakse RNA fragmentide määramist samal meetodil. 51. Antikehade kasutamine molekulaarbioloogias Antikehad on immuunsüsteemi efektiivsed tööriistad kahjustavate haigustekitajate ja võõrühendite spetsiifiliste struktuuride äratundmisel ja eemaldamisel 1) ANTIGEENIDE KINDLAKSTEGEMINE 2) MEDITSIINILINE JA VETERINAARNE DIAGNOSTIKA 52. Mis on roheline fluorestseeruv valk, milleks ja kuidas seda kasutatakse? Kumab rohelist sinise kuni UV valguse käes Sellega saab “värvida” [valke või DNA-sid või rakke], mikroskoobis neid vaadelda Nagu markerid 53. Kuidas konstrueerida üht transgeenset looma? 1. Võetakse looma viljastatud munarakk, sisestatakse vajalikke geene ning embrüo viiakse surrogaatemasse 2
Infektsioonhaiguste tõrje 3 põhilist strateegiat Nakkusega kooseksisteerimine, selle ohjamine Nakkusest vabaks saamine: karja loomade likvideerimine ja asendamine uutega; nakatunud loomade järkjärguline asendamine nakkusvabade loomadega, mass-vaktsineerimine 26. Infektsioonhaiguste ennetamise ja tõrje riikliku strateegia komponendid 1.Loomataudide seire 2.Veterinaarsed registrid 3.Teavitamine 4.Veterinaarne serfitseerimine 5.Taudikahjude õiglane hüvitamine Riiklik nakkushaiguste tõrje strateegia Haiguste kategoriseerimine Teatamiskohustuslikud eriti ohtlikud loomataudid Teatamiskohustuslikud ohtlikud loomataudid Liikmesriigi valikul tõrjutavad loomataudid Zoonoosid 27. Olulisemad infektsioonhaigused veistel (ülevaade) Eriti ohtlikud taudid: suu-ja sõrataud, sinikeel.
tekitavad mikroorganismid ja parasiidid (Pavel et al., 1988). Veterinargeneetika uurib loomade parilikke anomaaliaid, pariliku eelsoodumusega haigusi ja sellega seoses ka pariliku eelsoodumuse rolli erinevate haiguste etioloogias. Sellest aspektist lahtuvalt voib veterinaargeneetikat kasitleda kui patogeneetikat e parilikkuse patoloogiat (Wiesner & Willer, 1974). Veterinargeneetika objektiks on ka: (1) loomade haigusresistentsus ja immuunsuse geneetika, (2) loomade veterinaarne selektsioon, (3) mikroobigeneetika veterinaarsed aspektid, (4) farmakogeneetika veterinaarsed aspektid jne. Valdkonnad veterinaarias, kus geneetika kui teadus leiab rakendust: (1) Kliiniline veterinaarmeditsiin: anomaaliate (loe haiguste) paritavuse selgitamine ja parilikke anomaaliaid pohjustavate geenide ja lookuste selgitamine, "kahjulike" geenide leviku uurimine ja nende elimineerimine populatsioonidest, parilike eelsoodumuste avastamine ja eelsoodumuste paritavuse uurimine,
Ta avastas ka veel lüsosüümi. Tegemist on ensüümiga, mida leidub süljes, pisarates ja kanamunas. Vastav ensüüm mõjub osadele bakteritele antimikroobselt. Robert Gallo identifitseeris esimesena inimesel immuunpuudulikkust põhjustava viiruse (HIV). Mikrobioloogia areng Eestis sai alguse Tartu Veterinaaria Instituudist (TVI) ja Tartu Ülikoolist (TÜ), kus kujunes välja patogeensete mikroorganismidega tegelev veterinaarne ja meditsiiniline mikrobioloogia. · Friedrich Brauell tõestas põhjusliku seose siberi katku tekitaja ja siberi katku haigestumise vahel. · Voldemar Gutman (TVI) võttis esimesena kasutusele tuberkuliini veiste tuberkuloosi kindlaks määramisel. · Otto Kalning ja Christopher Hellmann (TVI) töötasid esimesena maailmas välja malleuse diagnostikumi -- malleiini. · Johan Georg Noöl Dragendorff asutas (1888
aurutatud kartuli kogusest. Mükotoksiinid, aglotoksiinid on väga ohtlikud, tapavad palju noorloomi peab tegema sööda toksilisi proove. Sööväärindus halveneb. 19 40. Emiste karjast väljalangemise põhjused. EMISTE KARJAST VÄLJAMINEKU PÕHJUSED 1. JALGADE HAIGUSED Tuleb jälgida, et sigade ajamine, nende veterinaarne vm töötlemine ei põhjustaks jalgadele vigastusi. Sulud peavad olema kuivad, põrandad terved. Soovitatakse sigu ajada regulaarselt läbi desomati (jalavanni), milles on 5 % fomaliini või vasksulfaadi lahust. Jalavann (2 x nädalas) väldib infektsioone ja tugevdab sõrgu. 2. ABORDID Traumad Kehatemperatuuri tõus (neerud, haavad, punataud) Stress, sigade kisklemine Ebakvaliteetne sööt, ratsiooni järsk muutus. 3. EMISE VANUS
..18+9 kuud tiinust). Mullikad, kes ei ole tiinestunud 21 vanuselt, loetakse ahtraks. Eestis on lehmade kesk. esmaspoegimisiga keskmiselt 28,5 kuud. Lehmad loet. ahtraks, kui nad ei ole 3 kuu möödudes peale pg. tiinestunud. optimaalseks loetakse kui lehmalt saadakse aastas 1 järglane. Ahtruse vältimiseks tuleb: suguloomi hoida õiges toitumuses, mis saavutatakse nõuetekohaste söötmis- pidamistingimustega, avastada loomade ind õigeaegselt , õigeaegselt looma seem., korralik veterinaarne kontroll, kasut. seemendusel kvaliteetset ja kontrollitud spermat. 13. MAJANDUSLIK KASUTUSIGA JA ELUIGA Majanduslik kasutusiga on periood esimesest poegmisest karjast väljaminekuni. Majandus. on kasulik, et see periood kujuneks võimalikult pikaks, kuna noorveiste üleskasvatamiseks on tehtud palju kulutusi. Üleskasvatamise kulud tuleb katta piima müügist saadava sissetulekuga ning osaliselt looma enda müügist saadava tuluga. Seega
tapaeelseks pidamiseks ettenähtud ruumi või ehitisse, mis tagab nende kaitse kahjulike ilmastiku- ja muude mõjude eest. Kui põllumajandusloomad on olnud niiske ilmaga kõrge temperatuuri käes, tuleb neid sobival viisil jahutada. Põllumajandusloomi, kes võivad üksteist vigastada liigi, soo, vanuse, päritolu või muude asjaolude tõttu, tuleb hoida eraldi. Põllumajandusloomade tapaeelne pidamine tapamajas peab olema nõuetekohane, sealhulgas peab olema tagatud veterinaarne järelevalve. Nõuded põllumajanduslooma tapaeelse pidamise ja kohtlemise kohta kehtestab Vabariigi Valitsus või tema volitatud minister Põllumajanduslooma tapmine ja hukkamine Põllumajandusloom tuleb enne tapmist uimastada. Vajaduse korral tuleb looma liikumist enne uimastamist piirata. Uimastamine käesoleva seaduse tähenduses on tegevus, mis põhjustab loomal võimalikult kiire teadvusetuse, mis kestab kuni surmani, võimalikult vähe kannatusi ja valu põhjustaval viisil.
Majanduslikult optimaalseks loetakse seda, kui lehmalt saadakse aastas 1 järglane. Ahtrus on majanduslikult kahjulik, sest saamata jääb piimatoodang ja kasum lehma kohta tervikuna. Ahtruse vältimiseks tuleb: a) suguloomi hoida õiges toitumuses, mis saavutatakse nõuetekohaste söötmis-pidamistingimustega b) avastada loomade ind õigeaegselt c) õigeaegselt looma seemendada d) korralik veterinaarne kontroll e) kasutada seemendusel kvaliteetset ja kontrollitud spermat. 3.6.6. MAJANDUSLIK KASUTUSIGA JA ELUIGA Majanduslik kasutusiga on periood esimesest poegmisest karjast väljaminekuni. Majanduslikult on kasulik, et see periood kujuneks võimalikult pikaks, kuna noorveiste üleskasvatamiseks on tehtud palju kulutusi. Üleskasvatamise kulud tuleb katta piima müügist saadava 29 VEISEKASVATUS
annaabi.ee 
