loomade ja loomsete saaduste siseriikliku liikumise veterinaarkontroll; 7) loomsete saaduste veterinaarkontroll ja nende nõuetekohasuse hindamine; 8) [kehtetu] 9) söötade veterinaarkontroll; 10) loomakasvatushoonete ja -rajatiste ning loomsete saaduste käitlemise ettevõtete järelevalve; 11) [kehtetu - RT I 2007, 70, 428 - jõust. 01.01.2008] 12) keskkonna kaitsmine loomapidamise, loomsete saaduste käitlemise ja loomahaigustega kaasnevate kahjulike tegurite eest; 13) veterinaararstide ja loomseid saadusi tootvate loomapidajate poolse ravimite ja ravimsöötade kasutamise kontroll; 14) Eestist väljaveetavate loomade, loomsete saaduste ja toidu sihtriigis kehtestatud nõuetele vastavuse kontroll. [RT I 2006, 28, 211 - jõust. 01.07.2006] VTA- veterinaar ja toiduamet. § 1. Seaduse reguleerimisala (1) Käesolev seadus reguleerib loomade kaitset inimese sellise tegevuse või tegevusetuse eest, mis ohustab või võib ohustada loomade tervist või heaolu.2)
-T Eestlastele", "Eesti Päevaleht" jne. Avaldati ka eesti keelseid tekste rootsi perioodikas, nagu näiteks "Gotlands Allehanda", "Gotlands Folkblad", "Boras Nyheter", "Aligas Tidningen", "Stockholms-Tidningen" jne. Lisaks nendele avaldati selliseid ajakirju nagu "Eesti Looming", "Kodumaa Hääled", "Kodukolle", "Vikerlane", "Sõna" jne. Peale eespool mainituile on ilmunud terve rida mitmesuguseid väljaandeid stentsileerituina, näiteks Meremeeste Unioonil, Veterinaararstide Ühingul, skautidel jt. Mitmed akadeemilised organisatsioonid annavad välja oma liikmeskonnale mõeldud ajakirju. Bülletääne on välja andnud ka üksikud eestlaste keskused. Perioodika kaudu on eesti kirjasõna pidevalt ja laialdaselt eestlaskonnas levinud. Selle tähtsus informatsiooni vahendajana, avaliku arvamise kujunadajana, ühenduse pidajana on suur ning oluline. Ilukirjanduse eest on hoolt kandnud pidevalt tegutsevad kirjastused, osaliselt ja teatud perioodidel
hingekõri, diafragma), siserasv, pea- ja selja-aju, pea (kaelaluu ja esimese kaelalüli 22 vahelt), sõrad, jalad (lindude puhul) esijalad randmeliigesest (va veistel) ja saba (viimase ristluulüli ja esimese sabalüli vahelt, erandiks on linnud). (ibid) Liha toidukõlblikuse otsustavad ainult selleks volitatud veterinaararstid-lihakontrollijad. (ibid) 3.1 Liha märgistamine Toidukõlblikust märgistatakse veterinaararstide poolt templiga ehk tervisemärgiga. Veterinaarkontrolli lihakehadele ehk rümpadele teostatakse tapamajas tapaliinil. Igal tükeldatud rümbaosal peab olema vähemalt üks templijäljend. Märgistamiseks kasutatakse templeid, mille põhjad on roostevabast terasest või kummist. Tempelijäljend peab olema selgesti loetav, ei tohi olla laiali valgunud ning peab olema mittekuluv. Templijäljendi tegemiseks kasutatakse toiduvärve: võlupunane AC (E129), pruun HT
annaabi.ee 
