Kakskeelse lapsega rääkides andke lapsele aega. Lapsel on ajus mitu tasandit aktiveeritud ja tal läheb aega vastamisega.. Keelelist infot edastades tuleks jälgida kuidas seda tehakse – kas üks inimene ja üks keel või rääkida hästi lihtsalt valides sõnu nagu räägiks võõramaalastega. Kui sisendit vähendada võib keel kaduda, kivistuda või näiteks muutub dominantkeel. Positiivselt kakskeelse arengut soodustavaks on näiteks mõistetavatest vestlusteemadest rääkimine, mõõdukas tempo rääkides ja kindlasti rääkida veidi keerulisemalt kui laps räägib. Kui laps kasutab keele 2 sõnalisi lauseid – siis õpetaja räägib 4 -5 sõnaliste lausetega. Meie kultuuris on sisend oluline, Seda sisendit peab saama erinevatelt inimestelt, see soodustab arengut. Sisend võib olla nii suuline kui kirjalik, kohandatud või kohandamata, erinevad tekstitüübid, rõhuga tähendusel või rõhuga vormil ning kindlasti esitatud loomuliku suhtluse
Otsesel suhtlemisel peab kontakti loomine andma kliendile sisemise veendumuse, et kogu spetsialisti tähelepanu kuulub talle. Esmane kontakt luuakse enamasti mittesõnaliste suhtlemisvahenditega k.a silmside, keha ja pea asend ja naeratus aga ka sõnaliselt. Spetsialistid peaksid kasutama korrektset keelt ja olema teadlik oma kehakeelest. Kontakti loomise etapil peab spetsialisti ja kliendi vahel tekkima usalduslik õhkkond. Mõnel juhul on soodsa õhkkonna loomisel abi ka neutraalsetest vestlusteemadest kus vahetatakse mõned repliigid ilmast või aknast avanevast vaatest. Heaks kliendi ,,kabinetti toomise" teemaks on küsimused kliendi teekonnast spetsialistini või rehabilitatsioonini üldiselt. See annab võimaluse sisemiseks ümberlülitamiseks kliendile, soodustab avatust ja on eelduseks tulemuslikule koostööle. Mittesõnalistest suhtlemisvahenditest rakendatakse lisaks silmsidele näiteks ülakeha kerget kliendi poole kummardamist
Weltmann oli andnud talle oma soovituse ja palunud töötajail aidata Lennartit alati, kui ta vajas või palus abi. Teine huvitav tuttav oli Vene juudist õppejõud, kelle nimi sai hiljem tuntuks kogu maailmas. See oli semiootik Juri Lotman, kes juudi päritolu tõttu ja vana hea tsaristliknõukoguliku kombe kohaselt oli sunnitud otsima tööd provintsiülikoolis. Meri ja Lotman jõudsid kohe ühele lainepikkusele. Meri valdas vene keelt ja vestlusteemadest puudu ei tulnud. Neist said parimad sõbrad ja iseenesest võrratu paar: üks oli pikk ja elegantne oma tumedate juustega, tema peaaegu poole lühem, aga muljetavaldav oma kohutavalt suurte vurrudega. Sõprade iseloomustatud Lennart Meri oli Tartu üliõpilaste seas tuntud kuju, kes paistis teiste hulgast silma oma eruditsiooniga. Erilist tähelepanu äratas tema silmatorkav keelteoskus. Ta oskas hästi saksa, prantsuse ja vene keelt. Just vene keel oli tõeline trump ja inglise keele