1.3 Kehakeele lugemine Kuna suur osa suhtlemisest on mitteverbaalne, on kehakeele lugemise oskus üks efektiivse kuulamise peamisi oskusi. Sageli püüavad inimesed oma tundeid peita, kontrollides oma mitteverbaalset keelt. Tavaliselt ei ole see nii edukas kui verbaalse osa varjamine, emotsioonid kipuvad vaatamata pingutusele välja paistma (Bolton R. 2007). 2 KUULAMISTÕKKED Võrdlemine. Pidev võrdlemine, kumb vestluspartneritest on targem, asjatundlikum, vaimselt tervem jne teie või vestluskaaslane. Mõtete lugemine. Ei pöörata vestluspartnerile piisavat tähelepanu, kuna ei usaldata seda, mida ta räägib vaid otsitakse mingit tagamõtet, mida rääkija tegelikult öelduga mõtleb. Vastuseks valmistumine. Pole aega oma partnerit kuulata, sest mõeldakse, mida järgmiseks öelda. Sõelumine. Kuulatakse vaid osa partneri jutust, ülejäänu aga lastakse kõrvust mööda.
Väljendab ausalt oma arusaamist ja tundeid Keskendub tunnetele Esitab selgitavaid küsimusi ega kiirusta nõua andma Keskendub kuuldu mõistmisele, mitte hukkamõistmisele Peegeldab rääkija ressursse On siin-ja-praegu (meelte terasus) Kasutab kohast sõnavara Arvestab partneri juhtivat meelesüsteemi KUULAMISTÕKKED Esineb all-loetletud kuulamistõkkeid, mis takistavad teist inimest kuulata. Võrdlemine. Pidev võrdlemine, kumb vestluspartneritest on targem, asjatundlikum, vaimselt tervem jne teie või vestluskaaslane. Mõtete lugemine. Ei pöörata vestluspartnerile piisavat tähelepanu, kuna ei usaldata seda, mida ta räägib vaid otsitakse mingit tagamõtet, mida rääkija tegelikult öelduga mõtleb. Vastuseks valmistumine. Pole aega oma partnerit kuulata, sest mõeldakse, mida järgmiseks öelda. Kuulamisoskus. Aktiivne kuulamine -6- Sõelumine
12. Millised on kõige olulisemad põhimõtted, mida peaks meekonna juht järgima? Vestluse läbiviimise reeglid: See mida te omavahel räägite, on teie omavaheline asi, st vestluse sisu on konfidentsiaalne. Kummalgi vestluskaaslasel pole õigus teistele edasi rääkida, mida vestluspartner teile ütles. Teistele võib edastada enda mõtteid ja arvamusi. Küsimusi esitate ja nendele vastate vaheldumisi. Üks vestluspartneritest alustab näiteks paaris numbritega ning teine paaritute numbritega küsimustest ja kui need saavad läbi, siis vastupidi. Vestluspartnerit tuleb tähelepanelikult kuulata. Kui vastaja on lõpetanud, siis küsija võtab lühidalt kokku, kuidas ta vestluspartnerist aru sai ning nüüd saab veel vastaja oma vastust täpsustada. Järgmise küsimuse juurde tohib minna siis, kui vastaja on veendunud, et küsija on temast õigesti aru saanud.
annaabi.ee 
