käsitleb ajakirjandus avaliku elu tegelastena, kelle tegevuse üle on ajakirjanduse tavalisest suurem tähelepanu ja kriitika igustatud. Samuti käsitleb ajakirjandus avaliku elu tegelastena neid, kes teenivad elatist enda isiku vi loomingu eksponeerimisega. Selline käitumine võib tunduda normaalne, kuid kohustuse-eetika järgi ei ole õige järjepanu pritsida mõnd inimest sopaga ajalehes. 5. Ajakirjanik, kogudes materjali avaldamise/edastamise jaoks, peab teatama vestluspartnerile, et ta on ajakirjanik ja millise väljaande/jaama juurest. Soovitav on teatada ka, mille jaoks informatsiooni kogutakse. Tagajärje-eetikast lähtudes on nii kõige parem. Vestluspartnerile ei pruugi teatud ajalehed meeldida poliitilistel/majanduslikel kaalutlustel ja tal on õigus intervjuule EI öelda, kui ta peaks seda tahtma. 6. Ajakirjanik ei vi kuritarvitada meediaga suhtlemisel kogenematuid inimesi. Enne vestlust selgitatakse räägitu vimalikke tagajärgi.
nooremad olid modernismis ikka kõvasti ees. ,,puhtmuusiliselt" Pensionil komponistemeriit Rahvaviisid päästerõngas Modernne helikeel, kõnelähedane laul, sosistamine Huvitavat Tormisele oli põhimõtteliselt vastumeelne, et lauljad tuubivad pähe eesti või soomekeelseid regivärsse, millest nad midagi aru ei saa. Üks tunnustatumaid ja huvitavamaid koorimuusika heliloojaid kogu maailmas. Ta on kiire nagu püssikuul, otsekui oleks ta läbijooksul, ent suudab end sekundiga vestluspartnerile häälestada ja on sada protsenti kohal. Autasud: kolm Eesti Vabariigi kultuuripreemiat, Eesti Muusikanõukogu heliloomingu preemia, Riigivapi I klassi teenetemärk Suurte rahvusvaheliste koorifestivalide ja konkursside kavas on pea alati ka Veljo Tormise looming. Looming Koorimuusika Kirjutas traditsioonilises helikeeles Folkloorne aluseks regilaul ja mittefolkloornealuseks luuletajate tekstid Avatud vorm Võimas ja lõpetatud dramaturgiline tervik
pildi asemel on alati võimalus saata mõne kobedama näitleja või muu seltskonnategelase pilt. On palju inimesi, kes ei ole endast just kõige paremal arvamusel ja seetõttu on peitnud ennast just jututubade kasutajate taha. Internetis on kerge rääkida endast kui kaunist blondiinist või tõmmust hispaniaverd noormehest. Näilise anonüümsuse tõttu hakkavad inimesed internetis valetama asju ilusamaks kui nad tegelikult on. Nii luuakse vestluspartnerile väljamõeldud illusioone villadest Itaalias ja jahtidest Vahemerel. Palju on selliseid naiivitare ,kes kõike öeldut usuvad ning on peale paari mõneminutilist võrguvestlust valmis vestluspartneriga kokku saama. Loomulikult jääb alati oht,et loodetud kena noormehe asemel ilmub kohtumisele mõni pervert, vägistaja või sarimõrvar, kellele tähendas internetivestlus vaid järjekordse ohvri leidmist. Taoline oht ärhvardab ka lapsi. Näilise anonüümsuse negatiivseid külgi on veel
ning mahust, väljasaadetud ja sissetulnud posti registreerimisest just selles asutuses kehtestatud reeglite järgi ja muudest kohustustest igapäevases kontoritöös. Kehakeelega saame rääkijale edasi anda, et kuulame teda huviga (aktiivselt) ja saame temast aru. Asjaliku vestluse juures tuleks olla kõigi oma meeltega. Verbaalset tagasisidet kas küsimuste või nõustumise kujul saame toetada ka kehakeelega, olles vestluspartnerile nähtav ja vaadates talle otsa, soovitatav, et käelabad oleksid nähtaval, mitte sõrmed rusikas. Sõnalisel suhtlemisel on oluline ka hääletooni valik ja alustuseks naeratus loob kindlasti positiivse meeleolu. Igapäevatöös tuleks hoiduda väga emotsionaalsetest ütlustest ja väljaelamistest oluline on jälgida vestluspartneri emotsionaalset seisundit, ülemäärase emotsionaalsuse puhul ei oleks aktiivne kuulamine enam võimalik.
paika. Hea mulje jätmist ei ole vaja jätta vaid vestluse ajaks, sest intervjueerijad vaatavad kohe alguses, kuidas ollakse riietunud, missugune on soeng ja milline üldine pilt endast luuakse. Kehakeel äriläbirääkimistel Hea rüht ja sirge kehahoid, mis on omane sihikindlatele, elus edasi jõudnud inimestele, annavad teavet eneseusaldusest. Enesekindlad inimesed otsivad sagedamini pilkkontakti, vaatavad vestluspartnerile kauem otsa, pilgutavad silmi harvemini kui ebakindlad (või salatsevad) isikud. Kui tahame oma kaaslastele meeldida, peame neile silma vaatama. Suheldes inimesega, võiksime kujutada vestluskaaslase laubal kolmnurga. Jälgides seda jääb partnerile mulje, kuulaja on asjalik inimene Kehakeel kliendi töös Kui tahame oma kaaslastele meeldida, peame neile silma vaatama. Suheldes inimesega, võiksime kujutada vestluskaaslase laubal kolmnurga. Jälgides seda jääb
eksitada. Kokkuvõtteks võin öelda, et sain tähelepaneliku kuulamisega enda arvates hakkama ning olulise kogemuse võrra rikkamaks. Kuulasin vestluspartneri juttu tähelepanelikult ja püüdsin võimalikult täpselt aru saada sellest, mida ta ütles. Jälgisin, et kuulamisprotsessis osaleks kogu minu keha (Krips 2010: 134). Aktsepteerisin rääkija väljaöeldut andmata sellele hinnanguid. Veendusin, et tähelepanelik kuulamine eeldab täielikku keskendumist vestluspartnerile. Vestluspartner sai ennast tühjaks rääkida ja mulle tundus, et ta oli seejärel rahulolev. Tähelepanelik kuulamine on minu arvates teraapilise mõjuga. Inimene, kes ennast tühjaks räägib, tunneb ennast olulise ja vajalikuna. Ülesanne 2: Ümbersõnastamise tehnikad Situatiivne ümbersõnastamine. Mina raamatupoes. Mina : ,,Ma soovin osta raamatuid eelkooliealise lapse lugema õpetamiseks. Ma kuulsin
Ameeriklased ei hooli, kui neid pealt kuulatakse. Nende vali jutt on justkui osa avatusest, mis näitab, et neil ei ole midagi varjata. Inglased hoolivad privaatsusest väga. Neil on oskus suunata hääl inimese poole, kellega nad vestlevad, seades häält nii, et see kostub vaevu üle taustmüra. Inglaste jaoks on ebaviisakas sundida kõrvalist isikut vestlust pealt kuulama. Ameeriklasega vesteldes võib inglane tunduda konspiratiivse ning tülitekitajana. Viisakas inglane pöörab vestluspartnerile suurt tähelepanu ning kuulab teda keskendunult. Ta pilgutab silmi, et anda vestluspartnerile märku hoolikast kuulamisest. Ameeriklast on aga õpetatud, et teist inimest ei sobi ainiti vahtida. Teisele inimesele vaatavad ameeriklased kõhklusteta otse silma ainult siis, kui tahetakse veenduda, et suhtluspartner on jutu sisu ikka mõistnud. Ameeriklase pilk eksleb kaasvestleja ühelt silmalt teisele ja ei jää näole kunagi liikumatult pikaks ajaks.
efektiivse kuulamise peamisi oskusi. Sageli püüavad inimesed oma tundeid peita, kontrollides oma mitteverbaalset keelt. Tavaliselt ei ole see nii edukas kui verbaalse osa varjamine, emotsioonid kipuvad vaatamata pingutusele välja paistma (Bolton R. 2007). 2 KUULAMISTÕKKED Võrdlemine. Pidev võrdlemine, kumb vestluspartneritest on targem, asjatundlikum, vaimselt tervem jne teie või vestluskaaslane. Mõtete lugemine. Ei pöörata vestluspartnerile piisavat tähelepanu, kuna ei usaldata seda, mida ta räägib vaid otsitakse mingit tagamõtet, mida rääkija tegelikult öelduga mõtleb. Vastuseks valmistumine. Pole aega oma partnerit kuulata, sest mõeldakse, mida järgmiseks öelda. Sõelumine. Kuulatakse vaid osa partneri jutust, ülejäänu aga lastakse kõrvust mööda. Tähelepanu teravneb üksnes siis, kui märgatakse, et vestluskaaslane on vihane või õnnetu, või kui tuntakse ennast emotsionaalselt ohustatuna.
otsustada. 5. Isiku staatus kommunikatsioonieetikas. (Avaliku elu tegelane; haavatavad grupid.) Arvatakse, et avaliku elu tegelasest võib rohkem kirjutada, kui tavainimesest 6. Privaatsus kui väärtus kommunikatsioonieetikas. Ei sobi rõhutada rassi, rahvust, religioossed või poliitilist kuuluvust. Delikaatsed isikuandmed. 7. Informatsiooniline enesemääramisõigus. (+ vastavad kohtulahendid) Nt ajakirjanik peab teatama vestluspartnerile , kes ta on, mille jaoks kogutakse informatsiooni kogutakse. Ei kuritarvita kogenud lapsi ära. 8. Konfidentsiaalsus. Minuni jõudnud info, mida ei tohi edasi lekitada. 9. Avalikkuse huvi mõiste. (+ vastavad kohtulahendid) kui puudutab avaliku elu tegelast. Vastutus ebaõigete andmete avaldamise ja leviku eest. 10.Avalikkuse huviga konfliktsed väärtused kommunikatsioonieetikas. Näiteks privaatsuse konflikt avalikkusega tekib juhul kui avaliku tee ehitusel
Keskendub kuuldu mõistmisele, mitte hukkamõistmisele Peegeldab rääkija ressursse On siin-ja-praegu (meelte terasus) Kasutab kohast sõnavara Arvestab partneri juhtivat meelesüsteemi KUULAMISTÕKKED Esineb all-loetletud kuulamistõkkeid, mis takistavad teist inimest kuulata. Võrdlemine. Pidev võrdlemine, kumb vestluspartneritest on targem, asjatundlikum, vaimselt tervem jne teie või vestluskaaslane. Mõtete lugemine. Ei pöörata vestluspartnerile piisavat tähelepanu, kuna ei usaldata seda, mida ta räägib vaid otsitakse mingit tagamõtet, mida rääkija tegelikult öelduga mõtleb. Vastuseks valmistumine. Pole aega oma partnerit kuulata, sest mõeldakse, mida järgmiseks öelda. Kuulamisoskus. Aktiivne kuulamine -6- Sõelumine. Kuulatakse vaid osa partneri jutust, ülejäänu aga lastakse kõrvust mööda.
hakanud. Minu jaoks on ,,Tere!" elementaarne viisakus, mis ei maksa midagi, kuid mis näitab teistele, et neid on märgatud. Ka on oluline jälgida kehakeelt. Vastaspoolel suhtlejale ei maksa liiga lähedale minna, paras kaugus on umbes pool meetrit, mida peetakse nö privaat-tsooniks. Lähemale minnes hakkab teine pool ennast ebamugavalt tundma. Suhtlemisest olulise osa moodustab kuulamine. Kuulamisel on oluline välja näidata, et sa oled kogu oma tähelepanu suunanud vestluspartnerile. Vestluse käigus vaatan partnerile otsa ja ei tegele kõrvaliste asjadega. Oluline on et vestluspartner saab signaali ,et ma olen täielikult temaga suhtlemisele keskendunud. Kui teine pool on oma mure või probleemi ära rääkinud, alles siis hakkan täpsustavaid küsimusi esitama, ehk siis sõnastan probleemi ümber oma sõnadega, et olla veendunud, et ma olen kliendi murest õigesti aru saanud. Kui olen veendunud, et oleme
· soovi tutvuda uute inimestega, · julgust vaadata teisele inimesele silma, · tagasihoidlikkust, mis ei luba olla liialt pealetükkiv. Võimalus tutvuda uute inimestega on üks asi, kuid hoopis teine on soov seda teha, kui see puudub, ei tule asjast midagi välja. Mina olen üldjuhul alati uutele tutvustele avatud ning huviga õpin teisi inimesi tundma. Kehakeel mängib suhtlemisprotsessis väga suurt osa, kehahoiak, näoilmed ja muu selline annab vestluspartnerile kindlaid signaale ning nii mõnegi liigutusega võid reeta oma jagamata mõtteid, enda teadmata. Minu jaoks on äärmiselt oluline, et rääkimise ajal vaadataks vestluskaaslasele silma, see näitab julgust ning enesekindlust ja ka seda, et ollakse huvitatud, sellest, mida teine pool parasjagu räägib. Tagasihoidlikkust peetakse tihti negatiivseks küljeks, kuid mina näen selles ka positiivset poolt. Uute tutvuste loomisel on tähtis jätta endast hea mulje ning tihti ollakse liiga
rohkem kehaga väljendatust. Hea teenindaja oskab ennast kehakeelega väljendada ja saab aru klientide kehakeelest. Suheldes inimestega on oluline osa silmsidemel. Silmadega kontakti loomine on inimestele väga omane. Just silmadega saab vastu võtta peamine osa mitteverbaalsest suhtlemisest, sealhulgas teise inimese kehakeelest. Kontakti saamiseks tuleb vaadata teisele inimesele silma. Silmside ei tohiks olla lühike, kuid mitte ja pikk. Lühikese silmside korral võib vestluspartnerile tunduda, et oled kiirustav, pikka aega silma vaatamisel võib tunduda, et jõllitad. Näiteks kui teenindajal on järjekord, peaks ta asutuse külastajatele andma märku silmsidega, et ta on klienti näinud. Silmside loob inimestes emotsioone, mis on positiivsed ja teretulnud. Kliendil on alati õigus. Kliendile ei tohi öelda, et tal ei ole õigus. Isegi, kui kliendil ei ole õigus peab teenindaja selgitama enda mõtteid. Selle tulemusel võib klient ümber mõelda
võimalik esile kutsuda soovitavat näoilmet. Tihti aga on võimalik seda läbi näha. Mina leian, et olen hea inimeste tundja ning mõistan, mida mult oodatakse ning millised on tõelised emotsioonid meelega ,,ette pandud maskide taga". Lisaks sellele on ka äärmiselt hea omadus, kui teenindajal on piisavalt julgust vaadata klientidele silma. See on väga tähtis, kuna silmside annab väga palju informatsiooni ning see näitab suhtlemisvalmidust. Mina vaatan alati oma vestluspartnerile silma, kas lähedaste, klientide, klienditeenindatele- pole oluline, kes täpselt, see on minu jaoks igal juhul tähtis. Olles klient või klienditeenindaja, tuleb kõigile suhtlustavade korrektne tundmine ning ka praktiseerimine. Kui olla enesekindel, viisakas ja heatahtlik, saadakse kindlasti sagedamini sarnast vastukaja. Eeltoodud näidete põhjal saab järeldada seda, et teeninduskultuur areneb iga päevaga ning on tähtis, et kõik, kes on teenindajad areneksid koos uuendustega
S kõneleja/kirjutaja P, D ja R "reaalsed" ja "interaktsioonilised" tähendused võivad erineda. Nt väga individualistlikud ühiskonnad (USA) kompenseerivad reaalsete P ja D kõrgeid väärtusi interaktsioonilise P ja D väikeste väärtustega, mis viib positiivsete viisakusstrateegiateni (komplimendid, "kutsed lõunale", eesnimed jne, kuni R on nullilähedane). 20. Küsimus Kõnevoor kõnejärjekord. Kõnevooruvahetuspaus: kõneleja lõpetas oma monoloogi ja annab vestluspartnerile märku, et tema võib kõnelemisega alustada. Kõnevoorusisene paus: kõneleja valib õigeid sõnu, mõtleb järele, kahtleb. Kui omavahel vestlevad pikema ja lühema kõnevooruvahega (kõnevooruvahetus- pausiga") kultuuride esindajad: pikema kõnevooruvahega kultuuri esindaja ootab veel, et olla kindel, et võib kõnelda, lühema kõnevooruga kultuuri esindaja tunneb vaikuse pärast ebamugavust, kordab öeldut teiste sõnadega, räägib muust jne. Vastastikune frustratsioon. 21
kus, mis küsimuste kasutamine, kuigi neile on tihti raske vastata. 4-5 aastane lapse sõnavaras on juba üle 1800 sõna ja igapäevaselt lisandub sinna juurde. Laps oskab juba rääkida 4-5 sõnaliste lausetega, teeb väiksemaid keelevigu. Tihti jutustavad nad oma mänguasjadega ja imiteerivad ka raamatu lugemist. 6-7 aastane koolieelik räägib enamasti meelsasti ja soravalt. Tema kõne on ladus, väljendusrikas ja teistele arusaadav. Kasutab sõnu ja häält vastavalt vestluspartnerile ja suhtlusolukorrale – näiteks räägib kodus perega vabalt, kuid võõrastega valib viisakamaid sõnu, teatris sosistab. Oskab rääkida juba pikemate lausetega (6-8 sõna). Piltide kirjeldamisel on järjest täpsem ja mõistab mitmetähenduslikke sõnu. Hääldab valesti ühte või mitut häälikut. Kõneprobleemid Kindlasti ei ole konkreetset vanust, millal peaks lapse kõnearengule tähelepanu pöörama.
Tegelikult moodustab suurema osa suhtlusest mitteverbaalne suhtlemine ehk kehakeel. Kehakõnel on määrav mõju sõnadega väljendatu usutavusele. Klienditeenindaja kehakeele suhtlusvahendite hulka kuuluvad hääletoon, kõne kiirus, miimika, silmside, pealiigutused, poos, liikumisviis, puudutudes, vahemaa suhtlevate inimeste vahel ja klienditeenindaja enda välimus (riietus, soeng, ehted jne). Kontakti saamiseks tuleb vestluspartnerile silma vaadata. Silmside annab palju olulist informatsiooni ja näitab suhtlemisvalmidust. Kontakt ei tohi olla liiga lühike-kiirustav, ega liiga pikk-jõllitav. Kui näiteks järjekorras seisjate ooteaeg kujuneb liiga pikaks, tuleb luua aegajalt silmside ka seal seisjatega, et nad ei tunneks end kõrvalejäetuna. Selliste signaalide 3 abil tajub klient kuidas teenindaja temasse suhtub. Kehakeele märkide tundmaõppimine ja
Ärge süüdistage partnerit, keskenduge probleemile Võtke konflikti kui mängu ja ärge laske ennast sellest kaasa haarata Kasutage iga võimalust, et minna üle koostööle Soovitusi konfliktses olukorras olijatele: Loo pingevaba atmosfäär Võta pilkkontakt, suhtle igaühega personaalselt Rohkem kuulamist ja vähem rääkimist Näita, et sa tahad kuulata Hoidu kõrvalistest tegevustest Häälestu vestluspartnerile Ära lase end etteheidete või kriitikaga tasakaalust välja viia Öeldut ei tohi võtta isiklikult Eralda probleem inimesest Suurimad konfliktide põhjused 2010. aastal: 1. Kindlaks määramata ülesanded, reeglid, ebaselge töökorraldus 2. Info puudus, teadmatus 3. Suhtlemise puudus 4. Koostöö puudumine 5. Isiksustevaheline ebakõla KOOSTÖÖ, MOTIVEERIMINE, DELEGEERIMINE MEESKOND TEEB OMA ARENGUS LÄBI 4 ARENGUSTAADIUMIT:
erimärke ja muid kirja viise. () sees on antud täpsustused, kaldkirjaga on info, mille intervjueerija peaks ise välja ütlema, a) jne näitavad täpsustavaid küsimusi, nagu ka , rasvase kirjaga on asjad, mida rõhutad, halli kirjaga vähemolulised andmed ning [] sees on täpsustav info. ] [Intervjuu kondikavas välja toodud punktide suhtes kehtib reegel, et pole oluline, kuidas küsida, oluline on see, et midagi olulist küsimata ei jääks.] Uuringu sisu tutvustus vestluspartnerile ……………………………………………….…………………………………………… …………………………………………………………………………………………………………………………………………………………… ……………………………………………………………………………………………………………………………………………………………
Paljud ütlevad koheselt "jah", mõtlemata järele, mida nad tegelikult soovivad. Keeldumine on kergem, kui vastusega natuke viivitatakse, paludes aega järele mõtlemiseks. Oluline punkt keeldumise juures on konkreetsus, seda nii kehakeeles kui ka sõnades. Kui ütled "ei" langetatud pilguga, kasutad keeldumiseks pikki ja lohisevaid lauseid ning sinu kehakeel on ebakindel, on sind kerge ümber veenda. Otsusta enda eest seisma hakata, harjutades seda peegli ees. Seisa sirgelt, vaata vestluspartnerile otse silma sisse, ütle viisakalt "ei". Peegli ees harjutamine teeb reageerimise reaalses elus lihtsamaks, samuti on soovitav harjutada igapäevastes situatsioonides, mis ei ole nii olulised nagu näiteks kaupluses või telefonimüüjaga suheldes. Loomulikult aita ka edaspidi teisi, kuid oluline on leida tasakaal. Iga kord kui millegagi nõustud, ütled sa automaatselt "ei" millelegi muule; millekski muuks kipuvad sageli olema sinu enda vajadused
• Ajakirjanik, kes edastab rahandus- ja majandusalast infot, ei tohi seda levitada eraviisiliselt ega kasutada isiklikes huvides. • Ajakirjanik ei tohi olla kajastatava asutuse vms teenistuses. • Toimetuse töötajat ei saa tööalaselt kohustada kirjutama või tegema midagi taolist, mis on vastuolus tema isiklike tõekspidamistega. Ajakirjanik ja informatsiooniallikas • Ajakirjanik, kogudes materjali avaldamise-edastamise jaoks, peab teatama vestluspartnerile, et ta on ajakirjanik ja millise väljaande-jaama juurest. Soovitav on teada, mille jaoks infot kogutakse. • Ajakirjanik ei tohi kuritarvitada meediaga suhtlemisel kogenematuid inimesi. Enne vestlust selgitatakse räägitu võimalikke tagajärgi. • Ajakirjanik peab rangelt kinni infoallikale antud lubadustest ja väldib lubadusi, mida ta ei suuda täita. • Ajakirjandusel on moraalne kohustus kaitsta salajast infoallikat.
noogutatakse, rääkijat ei katkestata. Ümbersõnastamine- olulisim rääkija poolt öeldust korratakse oma sõnadega üle. Kuulaja lähtub vaid rääkija mõtetest ja tunnetest, jättes enda omad kuulamise ajaks ajutiselt kõrvale: -Ma olengi siin selle jaoks, et lahenduis leida... -Ma sain sust aru nii, et... -Sa mõtled, et ... Ümbersõnastamis tehnikad on (McKay jt 2000, Bolton 2006, Krips 2011): lihtne ümbersõnastamine - väljaöeldu peegeldatakse vestluspartnerile oma sõnadega täpselt, lühidalt ja hinnanguteta tagasi : -Sa ütlesid, et... -Kui ma sinust õigesti aru sain... - Ma olen segaduses. Ütlete, et kõik on hästi, kuid toon ja käitumine ütlevad et mitte - Selleks, et tõeliselt mõista teid, ma vajan konkreetseid fakte.. Väljaütlemata sõnumite ümbersõnastamine- oma seesmiste reageeringute põhjal ära arvamine, mida klient öelda tahab (näiteks kui agressiivne klient muutub väga tõsiseks, võib öelda:
1. SUHTLEMISPSÜHHOLOOGIA Edukas suhtlemine on keeruline oskus, millega vaid vähesed ilma pideva enesetäienduseta toime tulevad! (Fletcher, C.M) 1.1 Kontakti loomine ja esmamulje Kontakti loomine ja edasine suhtlus sõltub sellest, millise esmamulje sa oma vestluspartnerile jätad. Esmamulje on sinu esimene ja sageli ainus võimalus anda aimu sellest, kes ma olen - tekitada tunne, mis tõenäoliselt jääbki püsima. Esmaste lühidate vestluste jooksul kujundavad teised sinust oma arusaama ja otsutavad, kas sa meeldid neile või ei. Sellest, kas sind nähakse siira, huvitava ja vaimukana, sõltub see, kas sinuga tahetakse ka edaspidigi juttu puhuda. Esmakohtumisel igaühele võrdselt meele järele olla pole võimalik, mistõttu ei ole
sotsiaalse suhtlemise õhkkonna. Sotsiaalse vestluse ajal vaatavad silmad samuti süm boolset kolmnurka, mille tipud asuvad partneri silmades ja suul Intiimne pilk puudutab silmade tasapinda ja laskub lõuast allapoole teistele kehaosadele. Kui suheldakse lähikaugusel, langeb pilk kuni rinnani, kaugema vahemaa tagant suheldes ulatub aga vööni Silmanurgast heidetud pilk väljendab vaenulikkust või huvi Suletud silmalaud. Inimesed, kes vestluse ajal langetavad silmalaud, mõjuvad oma vestluspartnerile häirivalt. Nad justnagu tahaks teda oma vaateväljast hävitada. Kui tavaliselt pilgutab inimene 6-8 korda minutis, siis nüüd suleb ta silmad sekundiks või kauemaks, justangu pühkimaks teid oma vaateväljast. Pikk pilk. Inimene, tahtes rõhutada oma üleolekut, langetab laud ning heidab pea kuklasse. Järgneb pikk pilk, mida tuntakse ka ülalt alla vaatamisena. Kuid te peate arvestame, et olete ise kutsunud esile tõrjuva hoiaku. 6.1 NAERATUS
silmades ja suul Intiimne pilk puudutab silmade tasapinda ja laskub lõuast allapoole teistele kehaosadele. Kui suheldakse lähikaugusel, langeb pilk kuni rinnani, kaugema vahemaa tagant suheldes ulatub aga vööni Silmanurgast heidetud pilk väljendab vaenulikkust või huvi (Pease 1994: 102 104). Suletud silmalaud. Inimesed, kes vestluse ajal langetavad silmalaud, mõjuvad oma vestluspartnerile häirivalt. Nad justnagu tahaks teda oma vaateväljast hävitada. Kui tavaliselt pilgutab inimene 68 korda minutis, siis nüüd suleb ta silmad sekundiks või kauemaks, justangu pühkimaks teid oma vaateväljast. (Pease 1994: 105). Pikk pilk. Inimene, tahtes rõhutada oma üleolekut, langetab laud ning heidab pea kuklasse. Järgneb pikk pilk, mida tuntakse ka ülalt alla vaatamisena. Kuid te peate arvestame, et olete ise kutsunud esile tõrjuva hoiaku (Pease 1994: 105).
· Toimumiskoht Valida välja ruum ja kontrollida selle tehnilisi võimalusi. · Hääl Rääkida selgelt ja mõõduka kiirusega. INTERVJUUD Intervjuud antakse kirjutavale pressile, raadiole või televisioonile. Raadio Raadiointervjuule on soovitav minna aegsasti umbes pool tundi enne intervjuu algust. Soovitav on hoida käepärast paberit märksõnadega. Tähelepanu tuleks keskendada vestluspartnerile. Rääkida tuleks mõõduka kiirusega, vältida liialt pikki mõttepause ja parasiitsõnu.Tähtis on arvestamine hingetõmbepausidega. Soovitatakse hinge mitte tõmmata lause lõpus. Televisioon Soovitatakse vastata küsimustele ja mitte langeda pikkadesse monoloogidesse. Ärge kandke ekstravagantset rõivastust! Positiivsest rääkige esmajärjekorras,negatiivset võib väljendada selle kontekstis. Vaadake intervjueerija otsa, mitte otse kaamerasse
tamine võimaldab nõustajal paremini mõista nõustatavat ja leida tema abistamiseks sobivai- ma tee – “kullakaevamistee”. Nõustamise teooriad ja praktiline nõustamine 21 Nõustamise meetodid ja abivahendid 1. Aktiivne kuulamine Aktiivne kuulamine on kommunikatsioonitehnika, mille eesmärk on: • anda vestluspartnerile teada, et sa oled tõepoolest aru saanud, mida ta räägib; • näidata, et sa austad vestluspartnerit; • näidata, et sa saad aru vestluspartneri käsiloleva teemaga seonduvatest tunnetest. Praktikas tähendab see vääritimõistmiste hulga vähenemist. Aktiivne kuulamine tagab ka sel- le, et sa edastad vestluspartnerile oma sõnumi alles pärast seda, kui oled aru saanud temalt sinule lähetatud sõnumist. KUIDAS NÄIDATA, ET OLED AKTIIVNE KUULAJA: • vaata rääkijale otsa;
Ärge kartke luua oma kaardistamise stiili, olge loominguline! Tooge kõige olulisem esile. Merlecons ja Ko OÜ 225 JALGRATTUR Alistuva, agressiivse ja kehtestava käitumise kehakeel Alistuva käitumise mitteverbaalne käitumine Vaikne ja monotoonne hääletoon Ebakindel ja kõhklev kõnemaneer Sagedane kurgu puhtaks köhimine Naeratab, samal ajal kui kritiseerib või teeb etteheiteid Ei vaata vestluspartnerile eriti otsa Väänab ja mudib käsi rääkides Kehahoid ei ole sirge, pigem kühmus Närvilised liigutused ja liikumine tagurpidi Agressiivse käitumise mitteverbaalne käitumine Vali ja terav hääletoon Külm ja sarkastiline kõnemaneer Kiire rääkimine ja lõpetama laused Lõug on ette suunatud Kulm kortsus, pidev hukkamõistev silmside Käed rinnapeal risti Näpuga näitamine Kehtestava käitumise mitteverbaalne käitumine
elektroonika oskuskeelest, sest tavainimesed argivestlustes neist palju ei räägi. Kõnekeeles on tavaline, et öeldakse sõna selline asemel siuke. Kuna „Ringvaade“ on vabas vormis telesaade, ei ole saatejuhtidel rangest kohustust öelda välja selline ega sihuke, kuigi ka sihuke on argikeelne ja ametlikus tekstis peaks seda pigem vältima. Samas pole selle puhul tegu väga erilise keelejoonega, vaid pigem tekib kiirustades ja mugavusest öelda infot kiiresti vestluspartnerile. Kõnekeeles kiputakse kiiresti rääkides sõnu kärpima ja lühendama. Ka Jüri Muttika kasutab sõnade tegelikult ja põhimõtteliselt asemel lühenenud sõnu tegelt ja põhimõtselt, mida ei ole küll tema tekstis silmatorkavalt palju, ent neid siiski leidus ning need andsid lausele värvingu. Jüri Muttika intervjuuküsimustes kerkisid esile mitteküsimuse vormis küsimused – neid ta esitas küll jutustavas vormis, ent intonatsioon tõusis, nii et oli selge, et tegu on küsimusega
annaabi.ee 
