Kalev Aasmäe intervjuu Facebooki avaliku poliitika juhi Gabriella Csehiga. Intervjuu analüüs Mõtteliselt seisab Kalev Aasmäe intervjueeritavast üsna kaugel, on kui plaani järgiv automaatne küsija. Ta ei suhestu saadava materjaliga jooksvalt, ootab vaid vastuseid ja liigub edasi, v.a teises küsimuses ,,Kui rääkida Venemaast ...". Küsimused on üles ehitatud loogiliselt, pinge kasvamise suunas, kõige lõpuks jõutakse reklaami- ja kasumiküsimusteni kokku kuus , mille hulka kuuluvad kõik viis intervjuus esitatud suletud küsimust. See paneb lugeja jaoks paika fookuse. Avajana kasutab ajakirjanik taustana mõjuvat kuidas- läheb-soojendusküsimust. Paraku esitatakse (mitmel korral) järjest kaks küsimust, mis mõjub küsitletavat mittearvestavalt ja ründavalt. Tehtud on eeltööd, küsimused ei ilmu tühjalt kohalt. Mitmele eelneb asjakohane faktilause, mis seotakse järgneva küsimusega, näiteks teises ,,Kui rääkida Venemaast ...". Vastust nõudvate...
jututubade kasutajate taha. Internetis on kerge rääkida endast kui kaunist blondiinist või tõmmust hispaniaverd noormehest. Näilise anonüümsuse tõttu hakkavad inimesed internetis valetama asju ilusamaks kui nad tegelikult on. Nii luuakse vestluspartnerile väljamõeldud illusioone villadest Itaalias ja jahtidest Vahemerel. Palju on selliseid naiivitare ,kes kõike öeldut usuvad ning on peale paari mõneminutilist võrguvestlust valmis vestluspartneriga kokku saama. Loomulikult jääb alati oht,et loodetud kena noormehe asemel ilmub kohtumisele mõni pervert, vägistaja või sarimõrvar, kellele tähendas internetivestlus vaid järjekordse ohvri leidmist. Taoline oht ärhvardab ka lapsi. Näilise anonüümsuse negatiivseid külgi on veel. Näiline anonüümsus võimaldab kommenteerida pilte, netipäevikuid või foorumi lehekülgi tõeliselt jälkide, roppusi ja täiesti sobimatuid väiteid ning mõtteid täis kommentaaridega
jaoks emakeel ja teisele (esimene) võõrkeel. See eeldab mõlemalt kohanemist ja kompromisslahendusi emakeele kõneleja tuleb enamasti partnerile vastu selles osas, et ei kasuta oma kõnes keerulisi idiomaatilisi väljendeid, räägib aeglasemalt, selgemalt ja lühemate lausetega. Uuringutest on selgunud, et emakeele rääkijad teevad oma kõnes sageli selliseid korrektuure, kui räägivad inimestega, kelle jaoks on tegemist võõrkeelega ent harvemini siis, kui neil on vestluspartneriga ühine emakeel. Sageli täheldatakse ka olukordi, kus emakeele kõneleja kas pingutab kohanemisega üle (nagu olukorras, kus väga vanade inimestega kiputakse pudikeeles rääkima) või vastupidi, hoidub sihilikult vestluspartneriga kohandumast, kuna soovib näida temast pädevama või kõrgemana (üle- ja alakompenseerimine). Kuigi konkreetsetest keeltest ei ole juttu, siis on enamasti tegemist situatsioonidega, kus emakeele kõneleja on
Ma võin rääkida,rääkida,rääkida hiliste õhtutundideni välja.Minuga võib rääkida peaaegu kõigest,aga teemasid,mis mind väga huvitavad ja kaasa tõmbavad need ei pruugi alati olla just sellised,mis laiemale massile peale läheksid.Mul on kindlad teemad,mis mind vägagi huvitavad ja mille rääkimine tekitab erilist naudingut - kahjuks ei saa paljud inimesed minuga suhtlemises sinnamaani.Vastumeelsed teemad on tavaliselt need,kui ma näiteks satun vestluspartneriga arusaamatusse ja selle tulemusena hakkab minu tuneid haavama minu jaoks olulisemate asjadega,sellest ei sünni kunagi midagi head.Mõnikord juhtub ka seda,et kellegile ei jõua kunagi kohale,mida ma täpsemalt mõtlesin ja ega ma siis enam ise ka aru ei saa millest hetkel juttu on.Loomulikut oleksin ma väga õnnelik,kui ma saaksin valida kuidas ma tahan inimesega suhelda,aga alati ei pruugi minu enda arvamus alati peale jääda ,eriti kurb on see siis,kui inimesed kellega koos
Prokseemika Prokseemika on teadus, mis uurib suhtlust ruumisuhete kaudu. See on ühtlasi üks mitteverbaalse kommunikatsiooni liike. Üks mitteverbaalsetest sõnumitest see, kuidas me kasutame ruumi enda ümber ja missugust distantsi vestluspartneriga hoiame. Ruumisuhted ja territooriumi piirid mõjutavad otseselt meie igapäevast elu. Me oleme tugevalt seotud oma territooriumiga, kuigi teadvustame seda endale vaid siis, kui meie territooriumi piire rikutakse. Kontroll oma territooriumi piiride üle on aga üks inimese rahulolu aluseid. Juba Maslow’ inimvajaduste hierarhias võib täheldada, et turvalisustunne on tähtsuselt teine vajadus. See tähendab, mida teadlikumad me oleme oma ruumist ja käitumisest selles, seda
Nn klassikalised silmside reeglid erinevad olukorrad: Publikule rääkides ei kinnistu ühele aktiivsele, teised jäävad justkui mängust välja Kultuuriti erinev silmside pikkus Valin saalist mõne(d), kellele räägin sõltuvalt ruumist Eesmärk: silmside abil kaasata vestluspartnereid, võimalikult suurt auditooriumi Klassikalised silmside vead. Põrandakoristaja (pilk maas, ebakindel, ei suhtle vestluspartneriga, küsimus kas oskus või oskamatus) Kloun (kõigile sõber, kõigile vaatan silma, kõigile tahan meeldida, nn peojuht) Jälitaja (valin välja "ohvri" saalist ning jõllitan teda, sageli esinemispinge maandamiseks kinnistun millelegi, mulje küsitav) Ülestunnistaja (pilk taeva poole suunatud, vestluspartneri jaoks oht, et kaugeneb vaimselt) Vaimulik (eelmine kombinatsioonis vastava miimika ja poosiga, tahan veenda sind enda heades kavatsustes)
See, kellele helistati, peab hoolitsema, et tema telefon oleks vaba. Kui aga firma esindaja räägib ärisõbra või kliendiga, siis peab numbri uuesti valima firma esindaja. Kõne katkestamine Kõne ühepoolne järsk katkestamine on üldiselt ebaviisakas, näitab kasvatamatust annab tunnistust nõrgast närvisüsteemist. Enamasti toob see kaasa konflikti äsjase vestluspartneriga. Mõnel juhul on aga kõne ühepoolne katkestamine siiski lubatud või lausa soovitatav. Katkestage kõne ilma hoiatamata, kui keegi teid sõimab või ropendab. Solvamise korral võite kaasvestlejat hoiatada, et kui solvangud korduvad, katkestate te kõne, ning siis võite seda ka rahumeeli teha. Kõne võite katkestada ka siis, kui teie kolmandale helistamisele vastab endiselt automaatvastaja.
Kuulamine on väga tähtis, kuid aeg-ajalt raske. Seda oskust peab õppima terve elu. Muidugi on inimese isiksuseomadused suuresti muutumatud, siiski saab iga inimene teadlikult otsustada kuidas erinevates olukordades käituda ning oma käitumist avatumaks ja meeldivamaks muuta. Et olla meeldiv suhtluskaaslane peaks algatuseks naeratama, looma pilkkontakti ja sobivusel kätlema. Vältima peaks argressiivset käitumist, tarbetu ja segase info andmist ning vestluspartneriga ühel ajal rääkimist. Üleüldine viisakus ja empaatia vestluspartneri suhtes ning dialoogilisuse põhimõte tagavad meeldiva vestluse. Oluline pole mitte ainult see, mida öeldakse, vaid ka kuidas seda öeldakse. Mina pean ennast päris heaks suhtlejaks ja klienditeenindajaks, sest mulle ei valmista suhtlemine mingeid raskuseid, saavutan võhivõõrastega kiirelt kontakti ja konfliktses olukorras suudan jääda rahulikuks ja valida sobiva suhtlustasandi. Tavapäraselt
Poiss õpib kõndima harkisjalu nagu hobusekasvatajast isa ning tüdruk ema kombel naerdes käega suud katma. Paljud žestid piirduvad teatud vanusegrupiga, teised kultuuri piirkonnaga ning mõned liigutused on universaalsed. Kultuuriliselt võib ühe inimese kehakeel teise omast järsult erineda. Mõni välendab ärritust õlgu kehitades, teine kortsutab kulmu, paneb käed rinnale risti ning seisab kangelt nagu pulk. Suhtlemine paraneb, kui suudate vestluspartneriga häälestuda teineteise ainulaadsele viisile väljendada tundeid ja hoiakuid. Millegi pimesi selgeks õppimisest on vähe kasu. Põhjus võib olla selles, et kätteõpitud liigutusi kasutatakse ebasobival hetkel või ei sobi need konkreetsele inimesele. Žestid peavad inimesele sobima, nad peavad olema autentsed. Meil on peen taju asjade suhtes, mis ei sobi meile või ei sobi antud olukorras, või mille juures me end halvasti tunneme. Usaldage seda taju ja käituge vastavalt. Kasutage
Laps oskab: · küsida luba; · narrida, kavaldada; · teistest rääkida; · tutvusi sobitada (sõpru leida); · mitmekesi koos mängida; · vastata erinevatele küsimustele (kes, mis, kus, mida jne); · olla arusaadav ka võõrastele inimestele. http://www.elu.ee/index.php?picfile=55 5 7 aastaste kõne areng 5.ndaks eluaastaks saab laps aru ja suudab ennast ka väljendada põimlausetega ning tema keelekasutus sarnaneb täiskasvanu omaga. Laps suudab oma kõnet ka kohandada, et sobituda vestluspartneriga, olenevalt partneri vanusest. Endiselt võib esineda tuletuslikke vigu, nagu nt ,,Need on paremased." Mõningad süntaksi tahud valmistavad endiselt raskusi. Üldjuhul on aga viiendaks elusaastaks omandatud õige keelekasutusviis ning lapsed sõnastavad lauseid täiskasvanutega sarnaselt (Smith & Cowie 2008: 345). Koolimineku ajaks on lapse sõnavaras 14 000 15 000 sõna, ta oskab end vabalt väljendada, lause grammatiline ja süntaktiline struktuur on hästi arenenud
Peab oskama küsida ja ka ise vastata, sest ette ei ole tehtud kava. Hea meetod, et aru saada, mis on inimestele endale tähtis (kuna ei anta ette teemasid, millest rääkima peab). Kõige spontaansem ja vahetum. Kuid vahepeal ei saada aru kui tähtsa asjaga tegeletakse, sest kui asi on paberil siis see tundub soliidsem. 6. loeng Informandid inimesed, läbi kelle ühiskonda uuritakse. Pisut iganenud termin peegeldab suhtumist, et tegemist on informatsiooniallika, mitte võrdväärse vestluspartneriga · Kontakti saavutamine. Usalduse saavutamiseks on teatud metodoloogilised reeglid, kuid kontakti saavutamise edukus sõltub siiski teadlase enda oskustest. Üks tavalisemaid toiminguid kontakti saavutamisel on ühise söömaaja pidamine (eriti põhjapoolsematel, karmi kliimaga aladel). Kontakti kujunemisel võib aidata inimese abistamine mitmesugustel töödel. · Eetilised küsimused informantidega suhtlemisel. Saadud informatsioon ei tohi kahjustada
Käed rinnapeal risti Näpuga näitamine Kehtestava käitumise mitteverbaalne käitumine Kindel hääletoon, mis on aalti rahulik ja sõbralik. Ladus eneseväljendamine, mis seisneb enda mõtete ja soovide selges esitamises ja lausete korrektses lõpetamises. Näomiimika on kooskõlas väljendatavate emotsioonidega, kuid ülejäänud ajal neutraalne. Kehahoiak on sirge, käed avatud poosis (ei ole rinnal risti). Vestluspartneriga on pidev silmside. Merlecons ja Ko OÜ 226 JALGRATTUR Juhend jalgratturile ja vaatlejale Vaatleja rollikirjeldus Teie ülesanne on jälgida, millised on Välikohviku pidaja erinevate suhtlemisviiside kasutamise efektiivsus tulemuse saavutamise seisukohast: kas Jalgrattur on nõus jalgratta teise kohta viima. Samuti jälgige, kuivõrd muutub sõnumi mõte, kui
15. Prokseemika ja kehakeel: Prokseemika- uurib suhtlust ruumisuhete kaudu Ruum ja distants pakuvad huvi mitmete valdkondade teadlastele. Tuntuim distantsiuurija on Edward T. Hall, kelle 1960ndate aastate distantsiuurimused (The Hidden Dimension, 1966) on aluseks tänapäevagi teadlastele. E.T. Hall'ilt on pärit ka termin prokseemika (proxemics), mis tähendab ruumi kommunikatsiooniliste funktsioonide uurimist ehk seda: kuidas inimesed liigendavad ruumi distantsideks, millelt nad vestluspartneriga suhtlevad; kuidas võiks korraldada ruumi kodus ja töökohas; kuidas planeerida linnu ning nendevahelisi maa-alasid. Inimestevahelises suhtluses on E.T. Hall eristanud nelja peamist distantsitüüpi - intiimne, isiklik, sotsiaalne ja avalik ruumivöönd. Neid distantse hoiab inimene sõltuvalt olukorrast iseenda ja teiste vahel. See aga, millist distantsi mingis situatsiooni kasutatakse, sõltub suuresti kultuurist.
vähemusrühma tahtlik eraldamine. Eesti venekeelne elanikkond moodustab tüüpilise keeleliselt suletud kogukonna, keda ise- loomustavad eeskätt rühmasisesed kontaktid ja kelle suhted muu ühiskonnaga on nõrgad. Viimased aastad ei ole toonud olukorda muutust (Vihalemm 1998: 241). Paradoksaalne on, et eesti keelt ei ole valmis kasutama isegi need, kes seda hästi oskavad. T. Vihalemma andmeil suhtleb tegelikult iga neljas venelane, kes eesti keelt aktiivselt oskab, eestlasest vestluspartneriga ainult vene keeles (1997: 252). Millist osa etendab siin haridus? Uurimuste alusel on võimalik väita, et praegusel vene koolil Eestis on desintegreeriv toime. Paljud lõpetajad oskavad eesti keelt nii halvasti, et ei ole võimelised isegi argitasandil suhtlema, rääkimata edasiõppimisest või tööle asumisest. Näiteks M. Pavelsoni küsitluses osalenud abiturientide hulgas oli vaid 7,5% neid, kes valdasid eesti keelt vabalt (1997: 220). Suur osa
Ärge hinnake inimesi nende välimuse järgi ja naeratage siiralt kõikidele sisenejatele Käituge kehtestavalt nii klientide kui oma kaastöötajatega Ärge unustage oma kehaasendit, peahoiakut ja näoilmet Iga teie sõna ja liigutus peab väljendama kliendile seda, et ta on teretulnud ning te olete valmis teda teenindama. 19. Kuulamise erinevad vormid Pseudokuulamine: teeseldud huvi Võrdlemine: võrdleb ennast vestluspartneriga Eelarvamused: kuulab eelarvamusega Mõtete lugemine: Ei kuula, mida räägib, vaid arutled peas, MIDA ta tegelikult mõtleb Vastuseks valmistumine: kuulamise asemel mõeldakse, mida järgmiseks öelda 8 Selekteerimine: kuulaja tabab vaid osad, mis teda huvitavad. Unelemine: kuulaja on omas mõtetes Samastumine: elab näiliselt räägitud läbi, aga ei küsi, mida rääkija sel hetkel tundis Nõuandmine: iga jutu peale on anda nõuanne
annaabi.ee 
