Sokratese elulugu
targeim vana- Kreekas. Ta katsed tõestada oma rumalust tekitasid inimestes ainult pahameelt.
Kokkuvõttes ütles Sokrates: Inimlik tarkus seisneb selles, et ollakse teadlik oma teadmatusest.
Sokrates teab, et ta mitte midagi ei tea, sellal kui ülejäänud ei tunneta oma teadmatust ja
peavad endid targaks.
Sokratese dialektika. Sokratese filosoofilised vestlused olid sihipärased, metoodilised. Kui
räägitakse Sokratese meetodist, siis nimetatakse seda dialektiliseks. Sõna dialektika
(vestlusokus) tähistas vestluskunsti, oskust vaielda ja argumenteerida, küsida ning vastata nii,
et tulemus oleks probleemi sügavam mõistmine.
Sokratesel oli neli põhilist võtet:
1) Iroonia. Sokrates püüdis vestluskaaslase arutluses leida vasturääkivusi ja ebajärjekindlust,
kuid varjas sellist püüdlust mängides rumalat inimest.
2) Maieutika ehk ämmaemandakunst. Sokratese arvates on inimese hinges palju teadmisi
varjatud kujul juba olemas, kuid inimene seda ise ei tea.
3) Määratluse otsimine
annaabi.ee 
