valikuvariandid on absoluutselt välistatud. 2) Alaliik «peab, peaks» ja «tuleks» mõjub sageli moraalse imperatiivina. Keelekasutusmallid, mis moonutavad tegelikkust: 1) Põhjusatagajärje vead - üks inimene võib tekitada teises teatud tundeid, ilma et tollel oleks võimalus oma reaktsiooni mõjutada. 2) Mõtete lugemine - viitab kõneleja veendumusele, et üks inimene on võimeline ilma otsese vestluseta aru saama, mida teine mõtleb või tunneb. 3) Eeldused - lause osad, mis peavad vastama tõele, et väide kehtiks. Keelemalliviga Näide veast Täpsustav küsimus Maailmamudeli mõistmine Väljajätted. Mul on kõrini! Millest või kellest kõrini? Ebamäärased asesõnad. Nad rääkivad, et tuleb Kes seda räägib? korteripõud. Ebamäärased tegusõnad
luhtus. Arstid on üldjuhul suhtunud reikisse skeptiliselt ning seetõttu arvas autor, et hea oleks teada saada, kui paljud teavad Saaremaa arstid sellisest ravimeetodist ning mida reikist arvavad. Autor otsustas pöörduda taastusravi osakonda, kus teda suunati 3 inimese läbi ühe füsioterapeudi poole, kelle nime jätab autor siinkohal märkimata. Pärast lühikest enesetutvustust ning antud uurimistöö eesmärkide selgitamist sai autor kerge sõimu osaliseks ning ilma pikema vestluseta oli ta sunnitud haiglast lahkuma. Füsioterapeut, kellega autoril siiski paar sõna õnnestus vahetada, väitis end olevat saanud reikipühitsuse, kuid tegi reiki autori üllatuseks siiski mõne minuti jooksul maha. Tema sõnad olid, et reiki on üksnes rahaga manipuleerimine kallis, mõttetu. Autori esitatud küsimusele ,,Miks te arvate, et reiki mõttetu on? Kas te tõesti olete ise reikit saanud?" vastas füsioterapeut nii: ,,Kell on 14
paberivoltimiskunst seondub remondi jaoks saadud raha allikaga - kooli remonditi Jaapani autofirmale müüdud süsihappegaasi kvoodi raha eest. (Ilves 2013b) 2013. aasta märtsis avaldati ka algne nimekiri õpetajatest, kellele oli tehtud ettepanek töö alustamiseks ühisgümnaasiumis. Lisaks sellele anti teada, et erilisi sisseastumiskatseid koolil ei tule. Kooli pääsemise määravad ära põhikooli lõputunnistus ja vestlus, mille alusel moodustatakse pingerida. Vestluseta pääsevad kooli need, kelle hinnete keskmine ja eksamite hinded on vähemalt 4. Plaanis oli vastu võtta 10. klassi 120 õpilast, rohkemaks polnud lihtsalt ruumi. (Ilves 2013a) 4 Juuni lõpuks oli teada, et 10. klassi oli soovijaid 108. Kehvade hinnete tõttu päris kõiki vastu ei võetud. Menukaimateks suundadeks olid loodus-, majandus- ja humanitaarsuund. Lisaks sai valida reaal-, sport/tervise- ja sotsiaalsuundade vahel
annaabi.ee 
