Kui mul on külm siis ma võtan ta oma embusesse ja me passime kahekesi arvutis. Praegusel külmal aastaajal teen ma seda tihti ning ma saan olla kindel, et ta ei loe mu MSN'i vestluseid ja kui isegi loeb, siis ma tean, et ta ei räägi neid edasi ega kritiseeri mind nende põhjal. Sama lugu on mu kontode paroolidega. Ta on kõige usaldusväärsem sõber. Kui ma kutsun teisi sõpru külla ning tema kõrvale jääb, siis ta ei solvu vaid ootab, et mu sõbrad lahkuksid ja ma temaga vestleksin. Kõik mu sõbrad alati ütlevad, et ta on väga suur, pehme ja nunnu ning kallistavad teda. See meeldib talle. Ükskordm a võtsin ta isegi kooli kaasa. See oli suur vaev, sest teda on raske kaasas tassida. Talle meeldis koolis ja ta sai sealt palju uusi teadmisi. Nagu on aru saada, siis mul on väga hea parim sõber. Usalduväärne ning truu, mida veel tahta... Ma ei loobuks temast kunagi ning usun, et ta jääb mu sõbraks veel pikkadeks aastateks.
» Porthos teeskles kohmetust. «Ah, te märkasite ...» ütles ta. «Peaks olema pime, et seda mitte märgata.» «Jah,» ütles hooletult Porthos, «see on üks minu tuttav hertsoginna, kellega mul on raske kohtuda tema mehe armukadeduse pärast ja kes mulle teatas, et ta tuleb täna sellesse viletsasse kirikusse kaugel linnaserval ainult selleks, et mind näha.» «Härra Porthos,» ütles advokaadiproua, «kas te oleksite nii kena ja ulataksite mulle viieks minutiks käsivarre? Ma vestleksin teiega meeleldi.» «Muidugi, proua,» ütles Porthos iseendale silmi pilgutades nagu kaardimängija pettuse puhul, mida kavatseb korda saata. Sel hetkel möödus d'Artagnan, kes järgnes mileedile. Ta heitis kõrvalpilgu Porthosele ja nägi seda võidukat silmapilgutusi «Ohoo,» ütles ta endamisi, mõtiskledes selle galantse ajastu kummaliselt kerge moraalimõiste üle, «siin on üks. kes võib oma varustuse tähtajaks korda saada.»
annaabi.ee 
